Kui kaunis on kodukoht!

Postitamise kuupäev: Jun 14, 2017 11:42:24 AM

Projektist annab ülevaate koduleht: link, kus on nähtaval kõik projekti “Sõrve – minu kodu: nutikalt pärandkultuurist 2” raames toimunud tegevused.

Projekti toimumist raskendas asjaolu, et projekti kirjutaja oli teinud projekti iseseisvalt, ilma teisi osapooli kaasamata ning puudusid ka kindlad kokkulepped õppekäikude sihtpunktidega – Sõrve militaarmuuseum ja loodustuba ning Sõrve Külastuskeskus. Seetõttu tuli projekti eelarve raames teha ümberkorraldusi, suurendades omaosalust ja planeerides osa tegevusi ilma rahalisi vahendeid kulutamata.

Järgnevalt annan lühiülevaate projektist, mille kaudu on tekitatud noortes huvi kodukoha looduse, ajaloo, kultuuripärandi ja ettevõtluse vastu, mille raames toimunud sündmused ja tegevused jäädvustatakse kaasaegsete digivahendite abil nind, mille teemad ja üritused aitavad lõimida erinevate ainete õppekavasid ja arendada üldpädevusi.

Projekti tulemusel oleme läbi erinevate tegevuste väärtustanud kodukoha loodust, ettevõtlust, ajalugu ja pärandkultuuri. Tegevuste ja sündmuste jäädvustamiseks valmisid fotod, õppevideo lahttasku valmistamisest ja e-raamat, mis annab edasi meenutused toimunud õppekäikudest. Projekti abil väärtustasime ettevõtlikkust kogukondlikke tegevusi, kaasasime lapsevanemaid ja kogukonna aktiivseid liikmeid ning andsime tõuke, et sõrulaseks olemine oleks jätkusuutlik.

Traditsiooniliselt algas meie projekt emakeelepäeval, mil toimus pidulik aktus. Eelnevalt oli õpetaja Tea kokku kogunud meie kooli õpilaste poolt kirjutatud rahvajutud. Seeläbi väärtustasime oma kodukoha pärandkultuuri. Sel päeval kaardistas koolipere ka oma lemmik emakeelsed sõnad. Link!

17. märtsil toimus osaluskohvik “Pärandkultuur ja kaasaaeg”, mis tõi meie kogukonna kokku ja võimaldas ühiselt arutleda erinevate teemade üle. Osaluskohvik algas Kristina Lõhmuse monoetendusega „Muinasjutt tsaar Saltaanist”, mis andis võimaluse pöörduda tagasi juurte juurde, meenutada hetki lapsepõlvest ja tunnetada kui oluline on lapsepõlve mõju meie edasisele elule. Kui etendus palava aplausiga lõpetatud, algaski osaluskohvik. Pisemad osalejad suundusid kinotuppa vaatama film „Õpetaja Konn”, mis tõi nendeni õpetaja ja õpilaste argielu. Ülejäänud aga asusid kohvi- või teetassi kõrval mõnusasti vestlema. Rõõm oli kuulata jutusuminat ja näha, et tõesti olid kõik huvitatud ja vestlusesse kaasatud. Ei olnud takistuseks see, et kohvikulauas said kokku 5. klassi õpilane, lapsevanemad, õpetaja, sotsiaaltöötaja ja aktiivne kogukonna liige – kõik tundisid, et nende mõtted on väärtustatud. Meie osaluskohvik koosnes seitsmest erinevast teemast ehk kohvikulauast, mida juhtisid pühendunud lauajuhid. Esialgu oli teemasid 14, kuid registreerunud osalejad valisid välja huvipakkuvamad. Teemad pandi paika lähtudes projekti eesmärkidest ning kindlasti oli oluline ka see, et teema puudutaks võimalikult paljusid – osalesid ju osaluskohvikul erinevad huvigrupid: noored, lapsevanemad, õpetajad, kogukonna liikmed ja spetsialistid. Esimene laud kandis pealkirja “Lasteaed ja kooli – koostöö ja lõiming”, lauda juhtisid Raivo Kallas ja Maret Seeman, kelle eestvedamisel kaardistati kooli ja lasteaia koostöövõimalused. Teist lauda „Mis on kogukond ja mis mul tast´ kasu on?” juhtis hoolekogu esimees Oliver Parrest, kes koos laudkonnaga arutles kogukonna mõiste, vajalikkuse ja võimaluste üle. Kolmandat lauda, kus arutleti lapsevanemate kaasamise üle, „Mis saaks kui lapsevanemad osaleksid koolielus iga päev?”juhtisid Melani Koov ja Marleen Juhandi. Merle Lepiku ja Luule Rajaveri eestvedamisel arutleti pärimuse ja kooli õppekava lõimimise teemadel lauas „Mis saaks kui kool kannaks sõrve pärimust?”. Viies laud kandis pealkirja „Kui lapsel on mure...ja kuidas kodu last mõjutab?”, lauda juhtisid Liivi Kiil ja Katrin Kilter ning lauas arutleti selle üle, et mis ikkagi lastele muret valmistab ning kuidas täiskasvanud saavad neid toetada. Kuuendat lauda „Kodukoht on meie nägu!” juhtis Kalmer Poopuu, kes koos laudkonnaga arutles meie vallaelu üle. Seitsmes laud „Mis töö meie lapsed saavad?” andis osalejatele koos Triinu Putnikuga arutleda selle üle, millist tööd tahetakse teha, mis töö üldse on ja millised on meie laste võimalused tööturul edukad olla. Iga osaleja sai valida kolm kohvikulauda, mille aruteludes ta soovib osaleda. Hea meel on tõdeda, et kõik teemad pakkusid huvi erinevatele huvigruppidele – seega oli alati tagatud erinevad vaatenurgad ja arvamused, mis kindlasti andis arutelule palju juurde. Ka üks lauajuht tõdes:„Meile meeldis oma laua puhul see, et saime nn laiapõhjalise tulemuse. Ühes vahetuses oli suuri tüdrukuid ja õpetajaid, teises enamus lastaaia lapsevanemaid, kolmandas igast valdkonnast esindajaid.” Igas lauas valmisid skeemid või visuaalsed kavandid mõtetest, mis laudkonnas arutlusele tulid ning osaluskohviku lõpus esitles iga laua juht peamised seisukohad, mis ilmsiks tulid. Vahva on see, et tegelikult tuli kuuldavale palju mõtteid, mida ei ole keeruline teostada. Kohvikulaudades koostatud skeemid koguti kokku ning nüüd hakatakse neid projektipartneritega analüüsima, et ideed ellu viia. Link! Pildid!

Projekti raames valmistasid 6. klassi tüdrukud õppevideo Anseküla lahttasku valmistamisest. Video on nähtav siit. Valminud lahttaskud kuuluvad meie 6.-9. klassi õpilaste rahvatantsu segarühma tüdrukute rahvariiete juurde ja neid on võimalik näha XII noorte laulu- ja tantsupeol.

Kuna kevadine ilm on olnud ettearvamatu, siis päeval, mil pidi toimuma nutiorienteerumine, oli ilm vilu, otsustasime nutivahendeid kasutades oma teadmisi kodukohast laiendada läbi nutimängu Quizizz- keskkonnas. Link! Õnneks aga oli maikuu juba ilusam ja see andis võimaluse koos vabatahtlikega minna rattamatkale, et oma kodukoha kevadisele ilule silm peale visata. Link! Kokkuvõtvalt said osalejad olemasolevaid teadmisi korrata, uusi teadmisi koguda ning seeläbi väärtustada meie kodukoha vaatamisväärsuseid, loodust ja legende.

7. aprillil toimus juba 8. korda Oma Laste Näitemänguõhtu, mis sel aastal kandis pealkirja „Kodukoht on väärtus!” . Näitemängulavalt „käis” läbi 104 last, keda juhendasid 11 täiskasvanut. See on suur arv, mis toob naeratuse näole! Kokku sai kaasa elada 9 erinevale näitemängule, mis kõik omamoodi vahva ja erilise elamuse andsid. Link! Pildid!

Sel aastal oli suur rõhk just õppekäikudel Sõrve säärde, kuna meie kooli on need õpilased, kes Sõrves õppereisidel on käinud, lõpetanud. Tundsime vajadust oma kodukohta tutvustada, et tagasa teadmine oma kodukoha omanäolisusest, ajaloost ja loodusest. 25. aprillil, 26. aprillil ja 4. mail toimusid õppekäigud Sõrve militaarmuuseumisse, loodustuppa ja Külastuskeskusesse. Link! E-Raamat!

Projekt kattus ajaliselt ka 1.-3. klassi lõimingukuuga, mille käigus lõimiti põhiained võimalikult palju kodukoha ja pärimuskultuuriga, et avardada pisikeste õpilaste teadmisi kodukohast, õpetada neid väärtustama meid ümbritsevat ja laiendada nende silmaringi. Näide 3. klassi matemaatika ja kodukoha temaatika lõimimisest: link.

Projekti raames toimus ka fotokonkurss „Kodukohas kõik on kõige parem”. Valmis kodukoha-teemaline virtuaalnäitus. Esialgu oli planeeritud ka parimad fotod ilmutada, kuid kuna õppekäikude sihtpunktide külastustele planeeritud summa ootamatult suurenes, siis tuli meil sellest hetkel loobuda. Küll aga on meil kindel plaan fotod uue õppeaasta alguseks meie fuajeed kaunistama riputada (kattes kulud ise). Fotonäitusele laekunud fotosid eksponeeriti kooli kodulehel ja kooli FB-lehel. Fotod on nähtavad siin.

Projekt lõpetati 6. juunil, õppeaasta viimasel päeval. Tänati fotokonkursil osalenud õpilasi, vaadati üheskoos projekti raames tehtud fotosid, e-raamatut, lahttasku valmistamise videot ning tehti sõnalisi kokkuvõtteid. Iga osaleja sai traditsioonilise Anseküla triibuga tänukirja. Seejärel suunduti ühiselt koolimaja hoovi koolipere piknikule, tehti südame-kujuline ühispilt ja nauditi seda, et meie kodukoht on niivõrd kaunis!

Hoolimata projekti käigus tehtud eelarvelistest muudatustest täitis projekt oma eesmärki ja tekitas õpilastes huvi kodukoha looduse, ajaloo, kultuuripärandi ja ettevõtluse vastu. Jäädvustati hulgaliselt kauneid fotosid, mis võimaldavad kroonika täiendamist. Täname Rahvakultuuri Keskust, kes võimaldas selle projekti toimumist ja niivõrd laiaulatuslikku õppekäikude toimumist. Tänu Rahvakultuuri Keskusele on meie õpilased teadlikud oma päritolust ja kodukoha ilust!