Hingamisteedega seotud probleemid
Hingamisteede haiguste sümptomid ja nende leevendamine
Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikajus paiknev hingamiskeskus.
Hingamisprotsessi ajal toimub gaasivahetus, kus sissehingamise ajal varustatakse veri hapnikuga ning välja hingamisel vabanetakse süsihappegaasist. Gaasivahetust reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis reageerib vere CO2 sisaldusele, süsihappegaasi tõustes hingamissagedus kiireneb ja see kompenseerib hapniku sisalduse tõusu veres, sest iga hingetõmbega uuendatakse kopsudes olev õhk. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema organismi hapniku tarve kõrgem kui täiskasvanul. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Mida noorem on laps, seda kiirem on ka tema hingamissagedus. See on tingitud lapse hingamisteede anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene ja seetõttu tuleb hingamisteede probleemide korral alati jälgida, et lapsel oleks tagatud vajalik hapnikutarve. Hingamisteede haigustega seotud probleemide korral tuleb konsulteerida tervishoiu spetsialistiga.
Allikas: Opiq
Ülemised hingamisteed: ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad.
Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid.
Ülemiste hingamisteede haigused on sagedaseim haigestumise ja haiglasse sattumise põhjus lapseeas. Mida noorem on laps, seda raskemini ta põeb ning tema seisund halveneb kiiremini. Haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni kahe päeva jooksul pärast nakatumist, mõne viiruse puhul on peiteaeg pikem ning sümptomid võivad avalduda kuni seitsme päeva jooksul. Külmetushaigust ei ole olemas, haiguste põhjuseks on erinevad viirused ja/või bakterid, mis satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu kas piisk- või kontaktnakkuse teel.
VIIRUSED PÜSIVAD ELUVÕIMELISENA MITMEID TUNDE KUNI PÄEVI!
Kuula ja vaata! Kuula kolme miniloengut enamlevinud viirushaiguste sümptomite ja nende leevendamise kohta (palavik ja valu, nohu, köha).
Kuula ja vaata! Videod imiku ja väikelapse nina mehaanilisest puhastamisest.
Erinevad võimalused nina mehhaniliseks puhastamiseks
Loputamine meresoola veega
Mõtlemispaus! Mida olulist antud teema kohta teada said?
Minu jaoks oli kõige huvitavam …...
Minu jaoks oli uus teadmine …...
Ei teadnud, et …...
Arusaamatuks jäi …...
Adenoidi ehk ninaneelumandli suurenemine
Allikas: Tuasaude
Adenoid ehk ninaneelumandel on lümfikoe mass, mis asub ülemistes hingamisteedes, nina ja kurgu tagaosa vahel. Koos kurgumandlitega moodustavad adenoidid osa lümfisüsteemist, mis kaitseb keha mikroorganismide eest, takistades mikroobide sisenemist kehasse suu või nina kaudu.
Adenoidi hüpertroofia ehk adenoidi suurenemist seostatakse viiruste, bakterite, allergiate ja gastroösofageaalse refluksiga aga ka individuaalse eripäraga. Adenodi suurenemine on sage probleem alla viie aasta vanustel lastel. Suurenenud adenoid võib ninaneelu osaliselt või täielikult sulgeda ning seetõttu tekib lapsel ninahingamise takistus. Lapsel on ninakinnisus ning ta hingab läbi suu, mis omakorda võib põhjustada halba hingeõhku, suukuivust ja huulte lõhenemist. Sageli laps norskab magades, lisaks võib esineda uneapnoed ehk hingamispause. Suurenenud adenoidi tõttu võivad lapsed sagedamini haigestuda nohusse ja kõrvapõletikku, sest suurenenud adenoid takistab õhu liikumist ja keskkõrva ventileerimist kuulmetõrve kaudu. Kuulmetõrve ühendab keskkõrva ninaneeluga, tagades seal õhu liikumise. Kui õhu liikumine kuulmetõrve kaudu on takistatud, hakkab trummiõõnde kogunema vedelik, mille tagajärjeks võib olla kõrvapõletik ja/või kuulmislangus. Kuulmislanguse tõttu võib lapsel tekkida keelelises arengus mahajäämus.
Vaata ja kuula!
Adenoidne nägu e „pika näo sündroom“ (Stellzig-Eisenhauer, Meyer-Marcotty 2010)
Sümptomite pikaajaline püsimine võib viia adenoidse näo ehk niinimetatud „pika näo sündroomi“ tekkeni. See tähendab, et laps hingab avatud suuga, suulagi on kaarjas, ülemine lõualuu ja ülahuul on alaarenenud ning see võib tekitada väärhambumuse (esihambad ettepoole).
Koolieaks hakkab adenoid iseeneslikult taandarenema ning teismeeaks on sümptomid enamasti kadunud.
Vaata ja kuula! Mis on adenoid ja milliseid probleeme see lapsele võib põhjustada.
Kuidas aidata või ravida?
Ravi vajaduse otsustab arst!
Ravi sõltub sellest, milliseid probleeme suurenenud adenoid põhjustab. Kui sümptomid ei ole tugevalt väljendudnud ning last ei häiri, ei pruugi ta ravi vajadagi. Tõsisemalt väljendunud probleemide korral vajab laps operatiooni ehk adenoidektoomiat.
