Enurees

Voodimärgamine ehk öine enurees on üle viie aastase lapse tahtmatu urineerimine magamise ajal, vähemalt kaks korda nädalas kolme kuu jooksul. Sageli on öine voodimärgamine lapse arengu normaalne osa - see tähendab, et väike- ja eelkooliealisel lapsel öine põiekontroll alles areneb. Esimesel eluaastal ei oma laps põietegevuse üle kontrolli, teisel eluaastal hakkab ta tunnetama täis põit ja urineerimise tungi. Seejärel hakkab laps omama kontrolli vaagnapõhjalihaste üle ning on valmis tühjendama ka pooltühja põit. Enamik lastest omavad 5-aasta vanuses põietegevuse üle kontrolli, kuid voodimärgamine võib endiselt mõnele lapsele probleemiks jääda.

Huvitav teada!

Imikutel ja väikelastel ei ole aju ja põie vaheline koostöö välja arenenud, see tähendab, et põis tühjeneb alati, kui see on täis. Lapse kasvades paraneb ka koostöö aju ja põie vahel ning see võimaldab lapsel kontrollida põie tühjendamist. Esmalt areneb kontroll päevase, hiljem öise põietegevuse üle. Seega on kuivade ööde jaoks vaja, et laps tunnetaks täis põit ning ta suudaks teadlikult pingutada kusiti välist sulgurlihast. Lisaks peab põie suurus vastama vanusele ning aju peab omama kotrolli põie kokkutõmmete üle.

Voodimärgamine kaob peaaegu alati iseenesest või ravitakse välja ning vähemalt teismeea lõpuks on laps sellest välja kasvanud. Kui voodimärgamine ei lõppe teismeeas, tuleb kindlasti nõu pidada arstiga.

Õise voodimärgamise põhjused

Voodimärgamise täpsed põhjused ei ole teada, kuid seda seostatkse kusepõie, neerude ning aju ja närvisüsteemi arengu hilinemisega. Lisaks võib välja tuua geneetilised tegurid, kaasuvad haigused, uneprobleemid ning psühholoogilised faktorid.

Lugemispaus! Voodimärgamine

Vaata ja kuula! Enureesi põhjused

Voodimärgamine toob kaasa mitmeid emotsionaalseid, sotsiaalseid ja ka füüsilisi probleeme.

Voodimärgamine võib kaasa tuua madala enesehinnangu ning süü- ja piinlikkustunde, need omakorda võivad mõjutada lapse sotsiaalseid suhteid, koolitööd ja elukvaliteet. Näiteks võivad lapsed tunda, et nende öine voodimärgamine äratab vanemad ning õed-vennad ja vanematele kaasneb lisatöö märgade voodilinade ja riiete koristamisel/pesemisel. Lisaks kaasnevad ka mõned sotsiaalsed piirangud, näiteks ei saa laps sõpradega ööbimisega laagrisse või külla minna. Kui laps magab märjas aluspesus/pidžaamas, võib sellega kaasneda nahakahjustus/lööbed suguelundite ja/või tuhara piirkonnas. See omakorda toob kaasa valuliku urineerimise ja tuharapiirkonna naha tundlikkuse. Lapsele tuleb kinnitada, et voodimärgamine ei ole tema süü. Pereliikmed ja sõbrad ei tohi mitte kunagi last häbistada ega karistada! Tuleb meelde jätta, et laps ei oma kontrolli põie tegevuse üle.

Vaata! Voodimärgamise alarmid

Mõtlemispaus!

Mida saan lapsehoidjana teha, et aidata lasteaias enureesiga last?

Millised soovitusi saan lapsehoidjana anda enureesiga lapse vanematele kodus toimetulekukus?