Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse kohaselt peetakse lapseks 0-18-aasta vanust isikut.

Lapseeiga jaotatakse omakorda:

• vastsündinuiga (0-28 päeva);

• imikuiga (1-12 kuud);

• väikelapseiga (1-3 aastat);

• eelkooliiga (4-6 aastat);

• kooliiga: noorem-, keskmine- ja vanem kooliiga (7-18 aastat)

Laps ei ole väike täiskasvanu, sest tema organism järk-järgult alles küpseb ja areneb ning mida noorem on laps, seda ebaküpsem organism. Seetõttu on hea teada, et lapsea füsioloogilised ja anatoomilised iseärasused on sageli mitmete tervisega seotud probleemide põhjuseks. Näiteks ei ole imiku ja väikelapse (sageli ka eelkooliealise lapse) hingamisteed veel küpsed ja seetõttu esineb just selles eas mitmeid erinevaid hingamisteedega seotud probleeme, mis on sagedaseks haigestumise ja haiglasse sattumise põhjuseks.

Käesolevas peatükis antakse ülevaade mitmetest erinevatest terviseprobleemidest ja nende leevendamise võimalustest.

Hingamisteede probleemide peatükis keskendutakse neljale sagedasele sümptomile: nohu, köha, palavik ja valu ning vaadatakse, kuidas last nende probleemide korral abistada ja sümptomeid leevendada.

Seedetrakti probleemide peatükis pööratakse erilist tähelepanu oksendamise ja kõhulahtisuse leevendamisele ning lapse abistamise võtetele. Oksendamine ja kõhulahtisus on imiku ja väikelapse eas sagedased probleemid kogu maailmas. Erilist tähelepanu tuleb pöörata õigetele abistamise ja leevendamise võtetele põhjusel, et imikud ja väikelapsed võivad oksendamise ja/või kõhulahtisuse tagajärjel vedelikupuudusesse sattuda ning sealt edasi võib väga kiiresti välja kujuneda eluohtlik seisund. Käsitletakse ka lasteasutustes laialt levinud sooleparasiitide probleemi ning lisaks ka kõhukinnisust ja sellega kaasnevaid probleeme ning erinevaid lahendusi, mis võimaldavad last ja tema pere aidata.

Aneemia ehk kehvveresuse peatükis uuritakse lapseas sageli esinevat valest toitumisest tingitud rauapuudusaneemiat. Sagedamini on probleemist ohustatud lapsed, kes on ealiselt väga kiires kasvuperioodis. Olgu mainitud, et väga kiiresti kasvavad imikud teisel elupoolaastal, väikelapsed kuni kolmanda eluaasta lõpuni ning puberteedieas, kui saabub kasvuspurt.

Raputatud lapse sündroom (RLS) on tõsine teema kogu maailmas, millega tuleb tegeleda, et tõsta inimeste teadlikkust märgata ja abistada läbi lihtsa sekkumise. Imik ei saa ennast ise kaitsta, kuid RLS on läbi õigeagse märkamise ja sekkumise ennetatav!

Enurees ehk öine voodimärgamine on probleemiks mitmetes peredes. Kui perekonnas on voodimärgaja laps, võib see osutuda väljakutseks kogu perele. Lapse küpsemine ja arenemine ning järjekindel õige tegutsemine lapse abistamisel ja toe pakkumisel viivad enamasti oodatud lahenduseni, milleks on kuivad ööd.

Loodan, et saate lugedes, kuulates ja vaadates uusi teadmisi või värskendate juba olemasolevaid!

Head õpikogemust!

Autor Airin Treiman-Kiveste