Vaimse tervise all mõeldakse eeskätt üldist heaolu ja eakohast arengut ning rahuldavat toimetulekut erinevate eluraskuste ja igapäevaeluga. Laste puhul tähedab see aga eeskätt emotsionaalset turvatunnet lähedaste inimestega. Laps vajab toetust, hoolitsust, mõistmist ning suunamist läbi erinevate arenguetappide terve lapseea vältel. Olulisel kohal on positiivsed igapäevakogumused ja lapse tunnetus, et ta on tingimusteta armastatud ja julgeb igas olukorras oma emotsioone välja näidata ning õpib nendega täiskasvanu abiga toime tulema.

LAPSED VAJAVAD SUUNAMIST, JUHENDAMIST, SUHTLEMIST JA TEGELEMIST!

DISTSIPLIIN = eeskuju, kiitus ja julgustus, järelvalve, tagaside andmine, toetus - seda kõike ja hoolivas ja armastavas keskkonnas.

Lapsega suhtlemisel tuleb jälgida allolevaid suhtlemismaneere:

• Ära karju!

• Ära kärata!

• Sõnasta positiivselt!

• Ära sildista!

• Ole viiskas!

• Ära kauple!

• Räägi lapsega talle arusaadavas keeles – oluline rahulik hääletoon, mõistetavad fraasid, jutu selgus!

Lapsega tegelemised tasub meeles pidada:

• Juhised olgu lapsele arusaadavad!

• Tegevused olgu lapsele jõukohased!

• Ole kannatlik ja abivalmis!

• Küsi ja tunne huvi!

• Tunnusta!

• Vajadusel abista!

• Sõlmi kokkuleppeid!

• Täida oma lubadusi ja ära kuritarvita lapse usaldust!

ÄRA JÄTA LAST TEMA HIRMUDEGA ÜKSI!

Lastel, kelle vanematel on liiga kiire, keda kuulatakse liiga vähe, kellele seatakse liialt kõrgeid ootusi või osutatakse vastupidiselt liiga vähe tähelepanu, esineb stressi sagedamini. Kui stressoreid on rohkem kui üks, on see eriti raske. Teadusuuringud on toonud välja peamised põhjused, mis võivad erinevas eas lastel stressi tekitada: näiteks surmaga seotud küsimused, kiusamine, haigused, tülitsemine lähedaste hulgas, suured elummutused, õe/venna sünd, kõrged ootused lasteaias või koolis.

Hirmud on üheks stressi allikaks ja pikaaegne stress väljendub erinevate reaktsioonide näol lapse füüsilises ja vaimses tervises.