Aneemia on erütrotsüütide ehk punaste vereliblede puudus organsimis või hemoglobiini ehk hapnikku kandva pigmendi puudus erütrotsüütides. Aneemia kõige sagedasem tekkepõhjus lapseeas on rauapuudus organismis, mida põhjustab mittetäisväärtuslik toitumine. Organismis on rauda vaja kudede taastamiseks ja punalibledes sisalduva hapnikku transporditava aine - hemoglobiini tootmiseks. Raud on üks tähtsamatest mikroelementidest, mis tagab organismi immuunsuse ning normaalse füüsilise ja psühhoemotsionaalse arengu. Lisaks võivad aneemiat põhjustada ka verejooks, kroonilised seedetrakti haigused ja parasiitide nakkused.

Aneemia võib olla primaarne (haigus kui selline) või sekundaarne, ehk põhjustatud muust haigusest. Sekundaarne aneemia tekib enamasti alla 3-aastastel lastel.

Aneemia kolm tekkepõhjust:

• punaliblede produktsiooni vähenemine ehk raua, foolhappe ja/või proteiini puudus ning produktsiooni regulatsioonihäired;

• punaliblede hävimine ületab nende tekke, põhjuseks võib olla näiteks verejooks;

• punaliblede ainevahetuse häire.

Rauavaegusaneemia

Rauavaegusaneemia on kõige sagedasem toitumisega seotud haigus kogu maailmas ning selle põhjuseks on puudulik raua juurdevool organismi. Rauapuudus on kõige sagedamini düsalimentaarne, see tähendab, et lapse põhitoit on rauavaene. Düsalimentaarset aneemiat esineb kõige sagedamini vanuses 6-kuud kuni kolm aastat ning liskas ka teismelistel. Neid eaperioode iseloomustab kiire kasvamine ning organismi rauavajadus on suur. Rauavaegusneemiat esineb harva ajalistel, alla 6 kuu vanustel imikutel, sest emalt saadud rauatagavarad katavad esimesle elupoolaastal organisimi rauavajaduse.

Teisest elupoolaastast vajab laps tõhustustoitu, aga kui lapsi toidetakse ühekülgselt piima ja piimatoodetega, ei anta õigeaegselt tõhustustoitu (liha, muna jne) ning kui lisandub veel vähene värskes õhus viibimine, võib tulemuseks olla rauavaegusaneemia. Rauavaeguse sümptomid on kahvatu nahk ja limaskestad, nõrkus, kehv söögiisu, imik keeldub tõhustustoidust, kasvu- ja kaaluiive aeglustumine, naha-, limaskesta-, juuste- ja küünekahjustused. Ühekülgsest piimatoidust tekib kõhukinnisus, emotsionaalse toonuse langus, lihaste nõrkus, kiire ja pindmine hingamine ning südamekloppimine. Rauapuudus suurendab infektsioonidesse haigestumise riski ning võib mõjutada ka imiku ja väikelapse arengut.

Ravi oleneb aneemia põhjusest, kuid üks ravi eesmärk on põhjuse kõrvaldamine:

• väärtoitmise kõrvaldamine: piima ja piimatooteid mitte anda üle 400 grammi päevas;

• tõhustustoitude lisamine menüüsse.

Rauapuudusest tingitud aneemia korral ja selle ennetamisel on eriti tähtis jälgida, et lapse toit sisaldaks rikkalikult organismis puuduolevaid mineraalaineid ja varustaks organismi vajaliku rauakogusega.

Taimsetest toiduainetest on raua ja foolhapperikkad õunad, datlid, kartulid, täisteratooted ja leib, tomatid, kõrvits ja kõrvitsaseemned, oad, herned ja läätsed. Köögiviljadest sisaldavad palju rauda peet, spinat, lillkapsas, kapsas, spargel ja petersell. Loomsetest toodetest on soovitatav süüa taist veise-, sea-, lamba-, vasika- ja linnuliha, mune, kala ja vähilisi. Samuti on rikkalikuks raua allikaks pähklid, kuivatatud puuviljad, marjad, puuviljad ja mahlad. Soovitav on süüa toiduained, mis sisaldavad B- ja C-vitamiini, sest need soodustavad raua imendumist organismis. Rauavaegusaneemia on ennetatav ja seega tuleks järgida ennekõike toitumissoovitusi.

Kerge aneemia vormi korral on näidustatud kodune ravi, kuid raske vormi korral võib laps vajada haiglaravai. Medikamentoosse ehk rauapreparaadi manustamise vajaduse ravi määrab arst. Ravi on pikaajaline ning võib kesta mitmeid kuid.

ÜLESANNE! Mõtle või kirjuta telegrammi põhimõttel viis lauset sõbrale, mida uut/huvitavat said rauavaegusaneemia kohta teada.