Tervist toetavate ja -edendavate sekkumiste planeerimine sõltub suuresti sellest, kas tegeletakse ühe lapsega korraga või on kaastud laste grupp. Eesmärk on aga üks: iseseisvuse juurutamine ja tervist toetavate teadmiste jagamine, oskuste õpetamine ning harjumuste väljakujundamine. Suur roll on kodu ja lasteasutuse koostööl – lapsevanema ja lapsehoidja eesmärgid, arusaamad ja tõekspidamised peavad kattuma, et saavutada oodatud tulemus, milleks on TERVE JA RÕÕMUS LAPS!

Tervisedenduses on hinnatud projektipõhine sekkumine, mis annab võimaluse põhjalikult läbi mõelda ja välja töötada tegevuskavad lapse tervise toetamiseks ning mis on jätkusuutliku iseloomuga (taasteostatavad, kohandatavad erinevas eas lastele ja erinevatel ajahetkedel kasutamiseks sobilikud).

Õigete harjumuste väljakujundamisele aitab kaasa järjepidev teadmiste ja oskuste kinnistamine.

Tegevused olgu eakohased – mida pisem laps, seda lihtsam olgu juhis/tegevus. Lapse kasvades suureneb ka tähelepanuvõime kestvus.

Tegevused olgu mängulised – õppimine toimub läbi mängu! Tegevus peab lapses huvi äratama ja positiivseid emotsioone pakkuma.

Tunnustus olgu omal kohal – tubli soorituse eest väärib laps kiitust ja tunnustamist! Vältima peab kurjustamist kui miski läheb valesti. Tuleb korrigeerida ja parandada ning julgustada uuesti proovima! Last ei tohi teiste lastega võrrelda ("Vaata kui hästi Mari hakkama saab, miks sina ei suuda?")

Loov lähenemine on pool võitu – konkreetsete tegevuste planeerimisel soovitatakse loovat lähenemist – katsetada võib erinevaid tegevusi, kasutada juba olemasolevaid materjale ja vahendeid. Tasub läbi mõelda, kuidas üks või teine mäng, laul, meisterdustöö või jutuke, arutelu aitab kaasa soovitud teadmiste omandamisele ja oskuste kinnitamisele.

Näiteks kätepesu õpetamiseks on juba praegu loodud vahva kätepesulaul, hambad saab puhtaks meeleoluka hambapesulaulu saatel ja liikuma meelitab lapsed rõõmus tantsukingade laul.