Täiskasvanuiga
Millised on täiskasvanu eas peamised arenguülesanded?
Millised tegurid või sündmused näitavad täisikka jõudmist?
Mida tähendab keskikka jõudmine?
Mida tähendab keskea kriis? Milles see väljendub?
Arenguülesanded ja arengu toetamine
Täiskavanuiga on elu pikim faas, kuid uurima on seda hakatud palju hiljem kui lapseea arenguid. Täiskasvanueas jätkub areng, kuid aeglasemas tempos võrreldes lapseeaga. Samuti arvatakse, et staadiumide mõiste kasutamine täiskasvanuea muutuste kirjeldamisel ei ole enamasti õigustatud. Pigem toimub lapse- ja teismeeas kujunenud struktuuride juurdeehitamine. Paljud elusündmused (nt lapsevanemaks saamine, tööle asumine) võivad tekitada ka uusi muutusi isiksuse identiteedis. Täiskavanueas püstitakse sageli endale hulga arengulisi eesmärke, mida soovitakse saavutada. Need võivad olla seotud isikliku elu või tööalase eluga. Kõik need kogemused annavad uusi teadmisi, mis omakorda ühendavad elutarkuse ja küpsuse.
Võib eristada kahte peamist lähenemist täiskasvanute arengule:
elukestva arengu uurimused, mis jälgivad, kuidas psühholoogilised nähtused (nt intelligentsus) elu jooksul muutuvad;
elukäigu uurimused, mis huvituvad rohkem elusündmuste (nt lapsevanemaks saamise või pensionile jäämise) mõjust indiviidile.
Täiskasvanuea iseloomulik tunnus on küps mõtlemine, mis aitab paremini lahendada eluülesandeid. See tähendab oskus elada loogiliste vastuoludega, teha kompromisse, olla subjektiivne, toetuda oma intuitsioonile ning oskus personaliseerida oma mõtlemine.
Varajane täiskasvanuiga
20./22. –35. eluaasta
Partneri valik, paarisuhetes elamine
Pere rajamine
Vanemaks olemine, laste kasvatamine
Kodu eest hoolitsemine
Elukutse omandamine, töö alustamine
Kodanikuvastutuse kandmine
Hingelähedase sotsiaalse rühma leidmine
Arengut juhib vastastikune suhe omaealistega
Saadakse lahti lapseea sõltuvusest (vanemad, võrdlusgrupp)
Õpitakse tundma teiste inimeste ja enda vajadusi
Õpitakse tundma enda ja teiste märkusi- kõigil on vead ja ka vanemad ei ole jumalad
Noor on toeks vanematele
Keskmine täiskasvanuiga
35.–55/60. eluaasta
Sotsiaalse ja kodanikuvastutuse saavutamine
Majandusliku toimetuleku saavutamine ja säilitamine
Murdeealiste laste toetamine arengus, vastutustundlikkus ja õnnelikkus
Vabaaja harrastuste arendamine
Uutmoodi suhete loomine abikaasaga
Keskea füüsiliste muutustega kohanemine
Oma vanemate vananemisega kohanemine
Arengut juhivad üksikisiku ja keskkonna kokkusobivus ja loovus
Tegevus ja huvid on suunatud endast väljapoole
Tahetakse olla teistele inimestele vajalik
Palju pühendutakse tööle
Tähtis, et lugupidamis- ja tunnustusvajadus saaks rahuldatud
Rahuldust pakub ka perekonnaelu
Inimene kogeb loobumist, lapsed lahkuvad, vanemad surevad
Hiline täiskasvanuiga
55./60.–70. eluaasta
Vähimate võimete, nõrgema tervisega kohanemine
Pensionipõlve, vähenenud sissetulekuga kohanemine
Abikaasa surmaga kohanemine
Sotsiaalse aktiivsuse säilitamine
Rahuldavate elutingimuste loomine
Oma eakaaslastega liitumine
Arengut juhib enesevaatlus ehk introspektsioon ja ümbritsevast saadav sotsiaalne tugi
Mäluprobleemid- ei ole seotud vaid vanadusega, vaid depressiooni, rohtude võtmise või aktiivsuse puudumisega
Sensoorse mälu (meeleelunditelt saadud info) maht vanadel väiksem, ei mõjuta igapäevaeluga hakkama saamist
Mõttetegevuse, õppimis- ja otsustusvõime aeglustumine, tähelepanu ahenemine
Vaimne võimekus hea nende ülesannete puhul, mis eeldavad asjatundmist ja kogemusi
Kindlaks on tehtud, et füüsilise arengu kõrgpunkt on 18. – 30 .aastates. Alates 40 .aastast hakkab vähenema lihasjõud, kiirus, täpsus, paindlikkus ja vastupidavus. Inimene väsib kergemini ja ei talu enam magamata öid, pingelist elutempot. Abstraktne mõtlemine areneb edasi. Nooruse kiirus ja lühimälu kompenseeritakse mõtlemise sügavuse ja mitmekesisusega. Intelligentsuse paindlik osa (võime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga, võime tulla toime uute probleemide ja situatsioonidega) alaneb vanusega. Loovusega seotud meistritööde kõrgpunkt on 30-ndates. Alates 50-ndatest aastatest tuntakse rohkem huvi ilukirjanduse, ajaloo, filosoofia ja elulugude vastu. Kristalliseerunud intelligentsus, mis põhineb konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste omandamisel, ei alane vanusega. IQ kasv toimub kuni 30-40 aastani, järgneb stabiilne periood kuni 50-60 ja sealt alates leiab aset langus. Naiste ja meeste roll laste kasvatamisel on kujunenud võrdsemaks. Ka isad tegelevad lastega ja lasevad emadel karjääri teha. Kuskil 40-ndates saabub moment, kus tajutakse füüsiliste sümptomite najal, et enam ei olda noored. Tahetakse olla rohkem üksinda oma mõtetega.
Keskeas hindab inimene oma senist elu ümber. Sageli teevad inimesed keskeas tagasivaate: millised unistused ja soovid olid mul noorena, mida ma olen neist täide viinud, mida mitte, kas ma olen oma praeguse elu, töö ja partnerlusega rahul, kas ma tahaksin samamoodi veeta ka ülejäänud elu. Kui tuntakse, et elu pole läinud nii, nagu loodeti, sugeneb ärevus ning paljud vahetavad selles eas elukutset või lahutavad abielu. Ebaküps inimene stagneerub ning tunneb end vaese, nõrga, passiivse ja elutuna. Ealine areng sõltub omakorda organismi bioloogilisest seisundist ja sotsiaalsest keskkonnast.
Keskeas eristatakse 4 arenguliini:
inimesel pole keskea kriisi, leidnud põhiprobleemidele adekvaatse lahenduse, keskiga on soovide täitumise aeg;
inimesel on näiliselt kõik hästi, tegelikult valdab teda kaotustunne, masendus, segadus;
inimene on keskea kriisis, ta tunneb, et kogu elu on segamini, pole võimeline probleeme lahendama;
inimene on olnud pidevalt kriisis, nüüd keskea kriisis, millest välja tulemiseks on vaja erilisi jõupingutusi ja tasakaalu leidmist iseeneses.
Keskea kriis
Keskea kriis on seotud üleminekuga varasest täiskasvanueast keskikka. Tavaliselt 40-ndates aastates. Selles eas vanematel on lapsed jõudnud või jõudmas murdeikka, seega püüdlevad suurema iseseisvuse poole. Tööalaselt on saabunud stabiilsus, isegi rutiin. Samas hakkavad tunda andma ressurside piiratus – enam ei taluta nii kergelt nagu varasemalt füüsilisi ja vaimseid pingutusi. Samas on inimene saavutamas tasakaalu ja leppimist iseendaga.
Osadel inimestel võib esineda tervisega seotud muutusi, näiteks emotsionaalne ebastabiilsus, kuumahood, väsimus, kiirenenud südamelöögisagedus, higistamine. Naistel on selles eas menopaus, millega kaasnevad funktsionaalsed, strukturaalsed, endokriinsed ja metaboolsed muutused. Meestel langeb testosterooni produktsioon alates keskeast, ka sperma hulk väheneb, kuid fertiilsus ei kao. Meestel ei esine samasuguseid sümptomeid nagu naistel.
Keskea kriisi teke sõltub eelkõige hoiakutest vananemise suhtes, kuivõrd häirivad on inimese jaoks vananemise füüsilised tunnused. Meestel on selle taga vastavus ühiskonna standardile ehk kui edukad ja mehelikud nad on. Naised hindavad ennast pigem perekonnatsükli ja välimuse järgi.
Keskea võimalused
Keskea kriisi edukalt läbinu saavutab küpsuse ning on taas produktiivne: mõeldakse elu jätkuvusele, noormate põlvkondade õpetamise ja juhendamise peale. Oluliseks saab loovus, eneseareng ja identiteedi areng.
Võimalus tagasi vaadata ja edasi liikuda
Võimalus tegeleda oma hobide ja huvialadega
Võimalus nautida oma suuremate laste saavutusi
Võimalus olla iseendaga
Võimalus õppida midagi uut
Võimalus reisida ja avastada maailma
Võimalus suhelda ja kokku saada lapsepõlvesõpradega
Võimalus jagada oma kogemusi
Võimalus magada ja puhata
Võimalus viia oma unistused täide
Võimalus töötada või kodus olla
Võimalus avastada ja avastatud saada
Lugemissoovitus!
Peep Vain (2018). Keset elu. Vain & Partnerid OÜ ja Rahva Raamat AS.
Kuhu olen oma eluga jõudnud? Kui rahul ma olen? Mida ma vajan ja miks? Kuidas mõjutab mind mu minevik? Milliseid vigu olen teinud? Mis on saanud minu unistustest ja mis on veel ees?
Tema sõnade kohaselt: "Endaga dialoogi astumine, järjest parem endast arusaamine ning oma tõe otsimine aitavad teadlikult elu keskpaika jõuda ja sellest terve nahaga läbi navigeerida. Autasuks on kergem ja parem elu."
Soovi korral vaata ja kuula!
