Millised on täiskasvanu eas peamised arenguülesanded?

Millised tegurid või sündmused näitavad täisikka jõudmist?

Mida tähendab keskikka jõudmine?

Mida tähendab keskea kriis? Milles see väljendub?

Täiskavanuiga on elu pikim faas, kuid uurima on seda hakatud palju hiljem kui lapseea arenguid. Täiskasvanueas jätkub areng, kuid aeglasemas tempos võrreldes lapseeaga. Samuti arvatakse, et staadiumide mõiste kasutamine täiskasvanuea muutuste kirjeldamisel ei ole enamasti õigustatud. Pigem toimub lapse- ja teismeeas kujunenud struktuuride juurdeehitamine. Paljud elusündmused (nt lapsevanemaks saamine, tööle asumine) võivad tekitada ka uusi muutusi isiksuse identiteedis. Täiskavanueas püstitakse sageli endale hulga arengulisi eesmärke, mida soovitakse saavutada. Need võivad olla seotud isikliku elu või tööalase eluga. Kõik need kogemused annavad uusi teadmisi, mis omakorda ühendavad elutarkuse ja küpsuse.

Võib eristada kahte peamist lähenemist täiskasvanute arengule:

• elukestva arengu uurimused, mis jälgivad, kuidas psühholoogilised nähtused (nt intelligentsus) elu jooksul muutuvad;

• elukäigu uurimused, mis huvituvad rohkem elusündmuste (nt lapsevanemaks saamise või pensionile jäämise) mõjust indiviidile.

Täiskasvanuea iseloomulik tunnus on küps mõtlemine, mis aitab paremini lahendada eluülesandeid. See tähendab oskus elada loogiliste vastuoludega, teha kompromisse, olla subjektiivne, toetuda oma intuitsioonile ning oskus personaliseerida oma mõtlemine.

Kindlaks on tehtud, et füüsilise arengu kõrgpunkt on 18. – 30 .aastates. Alates 40 .aastast hakkab vähenema lihasjõud, kiirus, täpsus, paindlikkus ja vastupidavus. Inimene väsib kergemini ja ei talu enam magamata öid, pingelist elutempot. Abstraktne mõtlemine areneb edasi. Nooruse kiirus ja lühimälu kompenseeritakse mõtlemise sügavuse ja mitmekesisusega. Intelligentsuse paindlik osa (võime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga, võime tulla toime uute probleemide ja situatsioonidega) alaneb vanusega. Loovusega seotud meistritööde kõrgpunkt on 30-ndates. Alates 50-ndatest aastatest tuntakse rohkem huvi ilukirjanduse, ajaloo, filosoofia ja elulugude vastu. Kristalliseerunud intelligentsus, mis põhineb konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste omandamisel, ei alane vanusega. IQ kasv toimub kuni 30-40 aastani, järgneb stabiilne periood kuni 50-60 ja sealt alates leiab aset langus. Naiste ja meeste roll laste kasvatamisel on kujunenud võrdsemaks. Ka isad tegelevad lastega ja lasevad emadel karjääri teha. Kuskil 40-ndates saabub moment, kus tajutakse füüsiliste sümptomite najal, et enam ei olda noored. Tahetakse olla rohkem üksinda oma mõtetega.

Keskeas hindab inimene oma senist elu ümber. Sageli teevad inimesed keskeas tagasivaate: millised unistused ja soovid olid mul noorena, mida ma olen neist täide viinud, mida mitte, kas ma olen oma praeguse elu, töö ja partnerlusega rahul, kas ma tahaksin samamoodi veeta ka ülejäänud elu. Kui tuntakse, et elu pole läinud nii, nagu loodeti, sugeneb ärevus ning paljud vahetavad selles eas elukutset või lahutavad abielu. Ebaküps inimene stagneerub ning tunneb end vaese, nõrga, passiivse ja elutuna. Ealine areng sõltub omakorda organismi bioloogilisest seisundist ja sotsiaalsest keskkonnast.

Keskeas eristatakse 4 arenguliini:

• inimesel pole keskea kriisi, leidnud põhiprobleemidele adekvaatse lahenduse, keskiga on soovide täitumise aeg;

• inimesel on näiliselt kõik hästi, tegelikult valdab teda kaotustunne, masendus, segadus;

• inimene on keskea kriisis, ta tunneb, et kogu elu on segamini, pole võimeline probleeme lahendama;

• inimene on olnud pidevalt kriisis, nüüd keskea kriisis, millest välja tulemiseks on vaja erilisi jõupingutusi ja tasakaalu leidmist iseeneses.

Soovi korral vaata ja kuula!

STEN-OLLE MOLDAU "Kuldne keskiga"