Inimese elukulg ja areng - Psühhosotsiaalne areng

Psühhosotsiaalne areng

Mida tähendab psühhosotsiaalne areng?

Kuidas mõjutab keskkond inimese arengut?

Kuidas mõjutab kasvatus ja õpetus inimese arengut?

Arenguprotsesse on peamiselt seostatud vanusega. Areng on kulgemine küpsuse saavutamise suunas, mis kestab eostumisest kuni surmani, on kiirem lapse ja noorukieas ja pole silmaga nähtav (muutused mõtlemises, tahtes, hoiakutes jne). Arengu kulgedes läbitakse erinevaid kriise. Selles peatükis tuleb juttu arengukriisidest, mis kaasnevad sageli üleminekuga ühest elukaare etapist teise. Mõnel inimesel võib uude etappi üleminek vallandada tugeva kriisi, mõned seevastu läbivad neid üleminekuid märkamatult. Arengukriisid on elus paratamatult esinevad kriitilised perioodid, mil tuleb omandada uusi oskusi, et järgneval eluetapil toime tulla. Toimetulek elus võib olla suures osas mõjutatud sellest, kuidas varasemad kriisid on möödunud (Tegevusjuhendaja käsiraamat, 2010).

Sotsiaalne areng ilmneb igas käitumisaktis, mis hõlmab suhteid teistega. Sotsiaalse arengu puhul huvitutakse inimese integreerimisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandatakse ühiskonnas kehtivad väärtused.

Igal arenguperioodil on meil täita arenguülesanded ning nende edukas elluviimine võimaldab järgmistes arenguetappides paremini toime tulla. Arenguülesannete läbimisel on oluline roll ümbritseval keskkonnal. Keskkond võib esitada inimesele tema arengupotentsiaali seisukohast kas liiga kõrgeid või liiga madalaid nõudmisi. Esimesel juhul kogeb inimene ebaedu, mis mõjutab tema minapilti, teisel juhul jääb märkamata ja välja arendamata tema tegelikud arenguvõimalused.

Tänapäeval lähtutakse arengukriiside käsitlemisel Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooriast, mille kohaselt läbib inimene oma arengus kaheksa psühhosotsiaalset kriisi. Arengukriisid toimuvad enamasti üleminekul ühelt elutsükli astmetelt teisele alates imikueast kuni kõrge vanuseni. Igas sellises kriisis peab negatiivse ja positiivse vahel toimuv võitlus lõppema edukalt, et liikuda edasi järgmisesse staadiumisse. Arengukriisi vallandajaks võib olla ka ülemäärane väsimus ja läbipõlemine. Toimetulek elus võib olla suures osas mõjutatud sellest, kuidas on varasemad kriisid möödunud. Erikson toonitab, et eelmistel eluperioodidel kogetavaid arengukriise elatakse mõnikord sümboolselt üle ka hilisemas eas. Inimene kohaneb maailmaga paremini siis, kui ta võtab igal arenguetapil omaks midagi ka selle negatiivsetest külgedest.

Imikuiga 0-1

Laps peab omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada. Kui lapse vajadused on rahuldatud ja vanemad teda hellitavad (hoolitsevad tema eest), siis tunnetab ta maailma turvalisena. Kui aga laps ei saa piisavalt hellust ja hoolitsust, siis võib ta hakata maailma ees hirmu tundma. Võib tekkida usaldamatus kogu eluks.

Varajane lapseiga 1-3

Kui laps on oma vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab ta nende toel ja oma arengule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab lapse iseseisvust. Kui ülesanded on liiga keerulised või vanemate tugi puudub, tekivad lapsel kahtlused, kas ta ikka suudab edukalt toime tulla. Seega on tähtis saada vanematelt kiitust ja toetust. Vanematepoolne häbistamine ja laitmine võivad lapse kahtlusi oma suutlikkuses ainult suurendada.

Mänguiga 4-5

Lapse ettevõtlikkus kasvab, ta hakkab üha enam katsetama ja vanematele küsimusi esitama. See aeg on täis tegutsemist, elavat uudishimu ja fantaseerimist. Kui vanemad soodustavad sellist tegevust ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime jõudsalt. Kui aga lapse küsimusi peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne.

Kooliiga 6-11

Ülekaalus on vaimsed küsimused. Kui last julgustatakse asju hästi tegema ja neid lõpuni viima ning teda kiidetakse selle eest, areneb ta töökaks ja ettevõtlikuks. Kui lapse tehtust ei peeta lugu ja teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Need lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida.

Teismeiga 12-19

Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks. Tähtis on leida vastus küsimusele „Kes ma olen?“. Kaheldakse paljus: selles, kelleks tahetakse saada, oma seksuaalsuses jne. Arengu seisukohalt tuleb nüüd lapsepõlves õpitu viia tasakaalu kõige selle uuega, mis bioloogiliste muutuste, sünnipäraste annete ja sotsiaalsete suhetega esile kerkib. Kui nooruk suudab oma rollid tervikuks siduda, kujuneb tal välja terviklik ego-identiteet. Kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks.

Varajane täisiga 20-40

See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega. Alles siis, kui noor inimene tunnetab täiesti kindlalt oma identiteeti, saab ta luua lähedasi suhteid. Oma identiteedi alusel saab ta luua vastassugupoolega nii sõprusel kui armastusel põhinevaid seksuaalseid suhteid. Kui ta seda ei suuda, võib tal areneda üksindus- ja isoleeritustunne.

Täiskasvanuiga 40-65

Seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega. Mõeldud on nii laste kasvatamist kui ka laiemaid ettevõtmisi, milles osaletakse ja mille kaudu järgmist põlvkonda mõjutatakse (näiteks õpetamine, poliitika). Need, kes endale sellist tegevust ei leia, valivad sageli endassesulgumise tee, mis toob kaasa stagnatsiooni. Siia alla kuulub ka seksuaalne aktiivsus või selle puudumine.

Eakaiga 65-

Inimene vaatab elule tagasi, ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, ja tunnetada iseendaga rahulolu. Isik, kes on lapsevanema ja töökaaslase rolle täites saavutanud teiste inimestega rahuldavad lähedased suhted ja kes on kohanenud iga võidu, aga ka pettumusega, jõuab teatud täiuslikkuseni ja tunnustab oma elukäiku. Kuid ta võib tunda ka vastupidist, et kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja. Sellisel inimesel tekib lootusetuse ja meeleheite tunne, mis avaldub tavaliselt rahulolematus ja kibestumises. "Olen see, mis minust järele jääb."

Milliseid teisi oluliste küsimuste lahendamise perioode võib võrreldes Eriksoni teooriaga inimese elus olla?

Kuidas aidata ja toetada eelkooliealisi lapsi nende arenguülesannete läbimisel?

Millised tegurid mõjutavad identiteedi kujunemist?

Kuidas areneb inimene täiskasvanueas?

Kuidas aidata ja toetada eakaid nende arenguülesannete läbimisel?

Kuidas uurida laste psühhosotsiaalset arengut? Millist seost näed?

Näited

Palu lapsel joonistada pilt ning seda seejärel suuliselt kirjeldada. Olenemata vanusest ning sellest kas joonistati grupis või omaette, etteantud teemadel või vabajoonistust, tahab laps enamasti vestelda mida ja miks ta joonistas, et oma pilti täiskasvanule arusaadavaks teha. Seega on joonistamisel oluline osa suulise eneseväljenduse ja õppimisevõime arengus. Laps väljendab end nii käeliselt kui suuliselt ning kasutab oma kujutlusvõimet või annab edasi läbielatud sündmusi. Seeläbi saab vaadelda lapse arusaama maailmast. Näiteks saab lapse perepiltidest hästi välja lugeda peresuhteid – kuidas teineteisesse suhtutakse, kuidas lapsi ja teineteist hoitakse ning hoolitakse.
Palu lapsel joonistada pilt oma perest. Saab järeldada, kes kuulub perekonda ning kes on talle kõige tähtsamad isikud, mis emotsioonide ja värvidega ta seda joonistab.
Anna lapsele võimalus valida endale mänguline tegevus. Jälgi, millist tegevust laps kõige rohkem kasutab ja kuidas? Lapse käitumisest on võimalik välja lugeda tema harjumuspäraseid valikuid, oskusi mängu mängimisel ja arengut selles tegevuses.
Anna lapsele eakohane ülesanne, näiteks lase tal puslet lahendada. Jälgi, kas laps katsetab ja proovib julgelt puslet lahendada ning ei karda eksida või pigem kahtleb endas palju ja ei taha ning ei julge katsetada. Näiteks kardab tükke valesti panna ja tunneb häbi kui valesti läheb.
Mängides lauamänge saab jälgida, kuidas laps kaotuse või võidu korral käitub. Kas tekib eduelamus või alaväärsus tunne. Vaatle lapse emotsioone võidu korral, tahab veel mängida, on rõõmus. Kaotuse korral tõmbub endasse, hakkab nutma või ei soovi enam mängida.

Lase lapsel joonistada või meisterdada midagi, mida ta varem pole teinud, aga näita talle ette, kuidas see käib. Vaata tema reaktsiooni, et kas ta hea meelega proovib uusi asju või kahtleb endas ja kardab, et ta ei saa hakkama või et ta nagunii ei oska.
Lase lastel mängida kodu mänguköögi nurgas ning jälgi, kuidas jaotatakse rollid ja ülesanded, millest räägitakse, kuidas käituvad söögilaua ääres, kas omavahel jagatakse asju ja ,,toitu". Tihti võivad lapsed matkida ka oma kodust elu. Sealjuures jälgi laste käitumist, kas kõik löövad kaasa, kes aktiivsem, kes passiivsem, ega keegi agressiivne ole või veidralt käitu.
Metafoorikaartide kasutamine (näitena Dixiti mängukaardid). Võib kasutada nii individuaalselt kui ka rühmas (sobib näiteks lasteaia hommikuringi): lase lapsel / lastel valida üks kaart ja siis igaüks räägib, miks ta selle kaardi valis või mida ta seal näeb. See annab täiskasvanule infot nii lapse meeleolude kohta ning sellise muinasjutulise/sümboolse pildi kaudu saada laps rääkima oma muredest või hirmudest, aga ka rõõmudest ja soovidest.

Ülesanded on koostatud koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lapsehoidja õppekava õpilastega

Ülesanne!

Vii läbi vähemalt ühe kliendi/patsiendi (võib olla ka laps) vaatlus talle loomulikus keskkonnas ning analüüsi tema arengut toetudes psühhosotsiaalse arengu teooriale. Vaatlusele lisaks võib kasutada ka vestlemist/intervjueerimist.

Millises psühhosotsiaalse arengu faasis (E. Eriksoni järgi) on klient ning kuidas toimub kriisi läbimine?
Kuidas see mõjutab kliendi toimetulekut?
Millised on olulised aspektid Sinu töös? Millega peab konkreetse kriisi läbimise faasis arvestama?
Kuidas kliendi käitumisest tulenevalt on toimunud eelnevate psühhosotsiaalsete kriiside läbimine?

Nüüd tead!

Isiksuse psühhosotsiaalses arengus võib eristada 8 astet.
Eelnevate arenguastemete läbimine ja kriisidega toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguliste ülesannete lahendamiseks.
Areng toimub kõikidel etappidel ja kõigis vanusegruppides.
Psühhosotsiaalses arengus on oluline roll vanematel (hooldajatel), kultuuril, keskkonnal.

Huvi korral vaata lisaks!

8 Stages of Development by Erik Erikson

Erikson's psychosocial development | Individuals and Society | MCAT | Khan Academy

Erik Erikson's Theory of Psychosocial Development Explained

Erik Erikson Presentation

ENESEKONTROLL

Otsusta, millised väited on õiged.

1. Tänapäeval lähtutakse arengukriiside käsitlemisel Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooriast, mille kohaselt läbib inimene oma arengus kaksteist psühhosotsiaalset kriisi.

2. E.Erikson pidas isiksuse arengut vormitavaks ning kogu elu jooksul toimuvaks protsessiks, mida mõjutavad sõbrad, perekond kui ühiskond.

3. Inimene kohaneb maailmaga paremini siis, kui ta läbib arenguetapid edukalt.

4. Alles siis, kui noor inimene tunnetab täiesti kindlalt oma identiteeti, saab ta luua lähedasi suhteid.

5. Areng toimub astmete kaupa ja inimene peab igal astmel võitma mingi mängu, et järgmisesse etappi jõuda.

6. Inimene läbib kõik arenguetapid oma elus sõltumata sellest, kas ta on need edukalt läbinud või mitte.

7. E.Eriksoni teooria järgi ei mõjuta varasemad psühhosotsiaalsed arengukriisid järgnevate arenguperioodide arenguülesannetega toimetulekut.

8. E.Eriksoni teooria järgi arenevad töökus ja ettevõtlikkus juba koolieas, kui selleks on loodud soodsad tingimused.

9. Noorukieas on oluline vaadata elule tagasi ja anda tähendus kõigele.

10. Eaka peamisteks arenguülesanneteks on kohanemine toimetuleku halvenemisega, haigustega ja vähenenud sissetulekuga.

ÕIGED VASTUSED

Õiged vastused on:

2., 3., 4., 6., 8. ja 10.

Erik Homberger Erikson (1902-1994)

E. Erikson oli Ameerika Ühendriikide psühholoog, psühhosotsiaalse arenguteooria looja.

Tema ema Karla Abrahamsen oli pärit Kopenhaageni juudi perekonnast. Isa kohta pole teada muud, kui et ta oli taanlane. Karla läks Saksamaale Frankfurti, kus Erik sündis. Ta sai ema esimese abikaasa järgi perekonnanimeks Salomonsen. Ema kasvatas Erikut esimesed kolm aastat üksi ja õppis meditsiiniõeks. Seejärel abiellus ta juudi Theodor Hombergeriga, kes oli poisi lastearst ja kolis Lõuna-Saksamaale Karlsruhesse. 1908. aastal sai Erik perekonnanimeks Homberger ja 1911. aastal lapsendas kasuisa ta ametlikult. Selle perekonnanimega oli ta tuntud kuni täiskasvanueani ja teda kasvatati juudiusu tavade kohaselt.

Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 1933. aastal kolis ta Ameerika Ühendriikidesse, kus sai Berkeley Ülikooli ja hiljem Harvardi Ülikooli professoriks. Ameerika Ühendriikides võttis ta enda valitud perekonnanime Erikson.

Erikson on Freudi koolkonna Ego psühholoog. See tähendab, et ta aktsepteeris Freudi ideid, ka väheke vähem aktsepteeritud nagu Oidipuse kompleks, ja ka teiste Freudi koolkonna inimeste, nagu Heinz Hartmani, omi. Sellele vaatamata oli Erikson tunduvalt rohkem ühiskonnale ja kultuurile orienteeritud. Nagu antropoloogile kohane, eiras ta tihti alateadvust ja instinkte täielikult. Võib-olla seetõttu saigi ta populaarseks nii Freudi pooldajate kui ka vastaste seas.

Allikas: Wikipedia