Noorukiiga
Noorukiiga
Embedded Files
Mida tähendab teismeiga?
Millised muutused toimuvad inimese arengus sellel ajal?
Milline roll on kultuuril ja kasvatusel teismeea arengus?
Arenguülesanded ja arengu toetamine
Arenguülesanded ja arengu toetamine
Teismeea algusel on omad bioloogilised ja kultuurilised tähised. Bioloogiliselt märgib lapseea lõppemist puberteediga kaasnev suguküpsuse saabumine, kultuurilised tähised võivad erinevates ühiskondades olla väga erinevad. Lääne ühiskondades ulatub bioloogilise ja kultuurilise küpsuse saabumise vahe harilikult 7-9 aastani. Tradistioonilistes ühiskondades (näiteks M. Meadi uurimus Samoa ühiskonnas 1920) võivad suguküpsuse saabumine ja täiskasvanuea algus praktiliselt ühtida. Seetõttu puudub neil ka otsene vaste teismeea staadiumile ning ei esine tormakat ja peamiselt iseendaga tegelemise aega. Arvatakse, et vähemalt osaliselt võib teismeiga peegeldada industriaalühiskondade nõudmist pikema haridustee järele, et toime tulla töörollidega hilisemas elus. Teismeiga tõstab lapse uude, pool-täiskasvanu seisusesse, mis toob endaga kaasa ka uusi õigusi ja kohustusi. Samuti on teismelisele iseloomulikud uued mõtlemisviisid, mis on omandatud elukogemuste, moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes (Butterworth ja Harris 2002).
Siia etappi kuulub kaks peamist ülesannet:
lapsepõlvega samastumise lõpetamine ja välistel normidel põhinevast mina-pildist loobumine;
oma eeldustele ning keskkonna võimalustele vastava individuaalsuse kujundamine.
Erinevad mõisted ja käsitlused
G. Stanley Hall - periood, mis on pärast lapsepõlve ja enne täiseaga kaasnevat vastutust. Tormi ja stressi periood, mil elatakse läbi vastuolulisi tundeid.
Sigmund Freud - ego ja superego pole veel piisavalt küpsed, et id-ga hakkama saada; kohanemine id-ga; seotud konfliktide ja pingetega, emotsionaalse kõikumisega.
K. Lewin- murdeealise käitumine sarnaneb vähemusgrupist pärit inimese käitumisele. Ta teab, et pole täiskasvanute poolt täielikult omaks võetud.
A. Bandura- ühiskond nimetab murdeealist teismeliseks, ootab, et nad oleksid mässajad, ettearvamatud, sentimentaalsed, metsikud. Kuna sellist pilti pidevalt massikommunikatsiooni vahendite abil kinnitatakse, võib see kujundada murdeealise rolli.
Puberteet- kasutatakse psühhoanalüüsis, tähistamaks suuri kehalisi muutusi, mis kaasnevad sugulise küpsemisega.
Teismeiga- isikliku ja sotsiaalse autonoomia saavutamine ja integreerumine täiskasvanumaailma. Valitsevaid norme ja hinnanguid kohaldatakse enda omadele, samal ajal neid ka mõjutades.
Peter Blos jagab teismeea viide faasi. Need faasid võivad alata varem või hiljem, kui teoreetiliselt määratletud, ning iga faas võib olla lühem või pikem (Mangs ja Martell, 2000). Hilis- ja järelteismeiga on kokku tõstetud. Need kirjeldused on aluseks võtnud psühhoanalüütilist käsitlust.
Eelteismeiga
10.-12. aasta
tüdrukutel algab 10-11, poistel 11-12, mis mõjutab nende vastastikuseid suhteid
suureneb rahutus, ärrituvus, agressiivsus
kohanemisraskused koolis ja kodus
sõltuvus täiskasvanutest väheneb, nende kiitusel või kriitikal pole enam tähtsust
laps ihaldab uusi kontakte, kuid nende loomine võib osutuda raskeks ning tagajärjeks võib olla üksik eelteismeeas laps
võib esienda raskusi sotsiaalsetes suhetes, sest lapsel on raske keskenduda
võib esineda huvi ja kohusetunde puudumist
kohati võib esineda asotsiaalsust- jõhkrus nõrgemate ja loomade vastu
esineda võib ebastabiilset käitumist ja varastamist
sageli esineb süü sotsialiseerimist- jagatakse oma tegu grupiga
olulised on rühma normid
avaldub tungiv soov olla iseseisev, täiskasvanu rolli täitmine
tõuseb seesmine ebakindlus
tegevusaktiivsuse tõus, väljapoole suunatud huvid
üliaktiivsus ja uudishimu seksuaalsuse suhtes
ülekaalus suhted omasoolistega
võivad ilmneda mitmed sümptomid: ängistus, hirm, peavalu, koolifoobia, küünte närimine, tahtmatud lihastetõmblused, kogelemine, rahutus, üldine räpasus ja lohakus- seletatatakse "mina kaitsetega", need seovad hirmu, kohanetakse ja annavad võimaluse edasi areneda
Varajane teismeiga
12.-14. aasta
sisemaailma muutumine, vabanemine sõltuvussuhetest
agressiivsus, provotseerimine, reserveeritus oma vanemate vastu
kontrollimatud väljendused, mida häbenetakse, võib tekkida isoleeritus kodus või koolis
suur ambivalents vanemate ja noorukite soovide suhtes võib kaasa tuua asotsiaalse käitumise või neurootilise ja psühhootilise seisundi
suhete loomine nii omaealiste kui täiskasvanutega
ühesooline sõprus ülekaalus- otsitakse inimest, keda saaks imetleda, kes tõstaks isetunnet
sõpruskontaktid on lühiajalised, püütakse saada kõrget enesehinnangut
imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg- identifitseerimine iseendaga, madal loomingulisus
eriline elukorraldus (valju muusika saatel õppimine), püsivaid huvisid vähe
hirmud nõrgenevad, mure ja häbelikkus kaovad
vaikust ja tühja ruumi ei taluta, tunded muutuvad peaaegu ekstaasiks
tüdrukute puhul „sõge“ armumine, mehisuse rõhutamine
üliaktiivsus ja uudishimu seksuaalsuse suhtes, võib esineda segadust tekitav ligitõmme mõlema soo poole- seksuaalne ebakindlus
psüühiliste funktsioonide häirumine- tegelikkuse ja oma isiku mõistmine, mälu, aja- ja ruumitaju laialivalguv iseloom, kaitsete ja vaimsete võimete pidurdus, kontsentratsioonivõime langus
Kõrgteismeiga
14.-16.aasta
nooruk on geneetiliselt, majanduslikult ja strukturaalselt organiseeritum
selgem pilt iseendast, tekivad küsimused "Kes ma olen?" ja "Mis on elu mõte?"
tugevad emotsionaalsed seisundid (leina ja armumise vormis)
töödeldakse väsimatult suhet oma vanematega, ka ümbritseva keskkonnaga
kohanemine tegelikkusega suureneb ja perspektiivid laienevad
huvid, osavus, võimed ja talent pannakse proovile ja need arenevad
fantaasia võib avalduda loomerõõmus, mis selles faasis jõuab sageli kõrgpunkti
religioossed ja esteetilised küsimused ja elamused, ka filosoofilised, sotsiaalsed ja poliitilised huvid ja hõivatus
agressiivsus, mille toob endaga kaasa vabanemine autoriteetidest, võib kujutada suurt riski hirmu ja rahutuse tekkeks
väline sotsiaalne surve on suur, mis võib kaasa tuua õppimisraskused
suuremad nõuded või liiga väiksed nõuded võivad viia huvipuuduseni
raskused võivad esineda mõtlemisvõimes, häiritud teadlikkus, esineda võib keskendumisprobleeme ja passiivsust, koolist popitegemist ja ükskõiksust
päeviku pidamisel võib olla samasugune funktsioon nagu suhetel
lisanduvad perekonnavälised suhted ja ühiskondlik tegevus, mis inspireerivad uut mõtlemist ja tegutsemist
Hilis- ja järelteismeiga
16.-25. aasta
tasakaalu/eneseteostuse poole püüdlemine, õnnestumine sõltub sellest, kui hästi talub konflikte ja hirmu
suurenenud eneseteadlikkus
konsolideerumine- arengu raskuspunkt on mina tasandil- nooruk jõuab muu hulgas stabiilsemate emotsioonide, tugevama isetunde, emotsiooni- ja tahteprotsesside suurema ühildumise, eesmärgikindlamana tegutsemise, sotsiaalse kompetentsuse ja tuleviku planeerimise võimeni; võib märgata ka suuremat võimet minna kompromissidele ja oskust oodata
see on aeg lapsepõlve ja täiskasvanuelu vahel
võivad esineda juhuslikud suhted partnerite ja sõpradega
järelteismeeas (20-25) antakse hinnang kodu ja ühiskonna sotsiaalsetele ja religioossetele hoiakutele ning hinnatakse neid ümber
rolli- ja elukutsekatsetused
suudetakse vabamalt võtta seisukohti vanemate olemise, hoiakute ja huvide suhtes ja on vabadus kas nendega sarnaneda või mitte
esinevad uued identifikatsioonid vanematega- nüüd juba täiskasvanud seksuaalsete vanemate ja aktiivsete tööinimeste näol, eeldab üsna küpset mina
hoolitsetakse selle eest, et tegevust ja huvisid hinnataks ning püütakse luua suhteid, mis tõstaksid reputatsiooni ja enesest lugupidamist
sisemine väljakutse on vanemaks olemise aktsepteerimine ja selle julgemine
eksperimenteerimine, huvi horoskoopide jm vastu
Sotsiaalne areng
Sotsiaalne areng
Oma füüsilise olemuse ja mehe või naise rolli tunnetamine, leppimine sellega
Suhete arendamine mõlemast soost eakaaslastega
Emotsionaalse sõltumatuse saavutamine suheldes teiste täiskasvanutega
Majanduslikule sõltumatusele pürgimine
Elukutse valik, selleks valmistumine
Vajalike vilumuste ja mõistete arendamine
Sotsiaalse vastutustunde arendamine
Valmistumine abieluks ja perekonna eluks
Maailmapildi kujundamine kooskõlas oma teadlike väärtustega
Vastandlikud põhitunded- identiteet või rollisegadus, rollikatsetus
Täiskasvanu-täiskasvanu suhe, ei olda järjekindlad
Arengut mõjutab võrdlusrühma surve
Sageli esineb madal enesehinnang
Vanematega räägitakse harva tõsistel teemadel (alkohol, seks, poliitika, religioon, identsusprobleemid). Rohkem räägitakse igapäevastel teemadel.
Füüsiline areng
Füüsiline areng
Kehalised muutused poistel 12,5. a. ja tüdrukutel 10,5-11,5. a.
Omane kiire kasv, poistel 9-16.a. vahel, tüdrukutel 8-9- kuni 12-13 eluaasta vahel
Kasvab jõud, kahekordistub südame suurus, kopsumaht suureneb oluliselt, ajuripats hakkab vabastama suguhormoone
Seksuaalne küpsemine tüdrukutel 1,5-2 aastat varem kui poistel
Bioloogilise ja sotsiaalse küpsemise vahe on 7-9 aastat
Identiteet teismeeas
Identiteet tähendab püüdu kellegagi sarnaneda, kuid ka erinevust- olla ainulaadne. Arvatakse, et identsus on sama oluline kui toit, seks, ohutus. Identsuse määratlemisel tehakse valik täiskasvanu rollide vahel. Valida tuleb paljude väärtuste ja uskumuste vahel. Inimene peab tundma enda tugevusi, nõrkusi, mida usub, mida tahab tegema hakata.
Tugeva sooidentiteedi kujunemist peetakse suuresti sõltuvaks lapse suhetest oma vanematega. Teismelised poisid ja tüdrukud identifitseerivad end samast soost vanemaga. Vanemlik soojus, hoolitsus ja lapsega tegelemine soodustavad soorolliga identifitseerimist. Negatiivsed aspektid (nt ühe vanema domineerimine teise üle või vaenulikkus vanemate vahel) võivad raskendada lapsel oma identiteeti kujundada. Identiteeti kujundavad ka eakaaslaste grupid (nt riietumine, üldine väljanägemine). Kui tekib suhteliselt püsiv identsustunne, siis valitakse elustiil, elukutse ja ideoloogia. Teismeeas tehtud valikud määravad kogu edaspidise elu.
Suhted täiskasvanutega
Kuigi suurte laste jaoks on kõige olulisemad eakaaslased, mängivad täiskasvanud nende elus samuti tähtsat rolli. Laste arvates on olemas neli täiskasvanute kategooriat:
vanemad ja teised perekonda kuuluvad isikud - tagavad turvatunde, kehtestavad piire, vastutavad eluviisi eest ja korraldavad elu. Vanematega räägitakse tavaliselt igapäevastel teemadel, vähem tõsistel teemadel nagu poliitika, seks, alkohol ja teised mõnuained, religioon, identsusprobleemid.
õpetajad - õpetavad lugemist, kirjutamist, arvutamist, arvutiga töötamist, pillide mängimist, sporditegevusi. Paljud õpetajad saavad lastele eeskujuks oma autoriteetsuse, kompetentsuse ja inimlikkusega. Lapsed armastavad õpetajaid, kes teevad neile siiralt selgeks, mida nad peavad ausaks ja ebaausaks või mis on tõeliselt alatu ja mida võiks veel kuidagi andeks anda.
täiskasvanud, keda lapsed kohtavad juhuslikult (näiteks sõprade vanemad, vanemate sõbrad, arstid, müüjad, treenerid jne) - need kontaktid on sageli piiratud ja lühiajalised, seega nende inimestega suhtlemise mõju on tänapäeva lastele minimaalne. Kui aga laps leiab endale nende seast usaldusisiku, siis need on suhted on väga erilised nende jaoks. Need inimesed võivad õpetada lastele palju ja olla neile abiks kriiside korral.
kauged ja kättesaamatud iidolid - näiteks telestaarid, näitlejad, lauljad, sportlased - see side võib ekraani vahendusel olla lähedane, kuid samas abstraktne. Lapsed püüavad sageli nende järgi käituda ja imiteerida neid. Staaridest vaimustumine on seotud sellega, et alates kaheksandast eluaastast avaneb tundeelu uus dimensioon: vaimustus, armumine, austus, igatsus, südamevalu,lein, viha ja vihkamine. See seletab näiteks tüdrukute hüsteerilist vaimustust ja armastuse-igatsust popkontsertidel. Või näiteks poiste ülemäärane märatsemine äpardunud karistuslöögist. Pikapeale õpivad lapsed selliseid tundeid ohjeldama, mis tagab hilisemas eas tasakaalukuse, avatuse ja innustusvõime.
Uuemad teadusuuringud ja mõtted
Maie Tuuliku raamatust "Pöörane teismeline" 2018
Nancy Darling selgitab, et tema hüpotees, nagu valetaks teismelised peamiselt seetõttu, et ei taha endale häda kaela tõmmata, ei pidanud paika. Tegelikult püüavad nad kaitsta suhet vanematega. Nooruk ei soovi, et vanemad pettuksid.
Reeglite kehtestamine
Sama autori poolt läbi viidud uurimuse tulemusena selgus, et see vanematüüp, kellele kõige vähem valetatakse, on kehtestanud reeglid ja jõustab neid järjekindlalt. Samas on vanemad paindlikud, näiteks erandolukordades. Selgus ka see, et kõige reegliterohkemad vanemad ei suuda oma kehtestatud reegleid päriselus jõustada. Märkimisväärne tulemus oli ka see, et täiskasvanutega vaidlemine on noorukite jaoks märk lugupidamisest, mitte lugupidamatusest. Vaidlemine viib väidetavalt inimsuhteid edasi, mitte ei laasta neid.
Ikka veel lapsed
"Teismelised pole noored täiskasvanud", kirjutab Ross Campbell oma töökogemuste põhjal probleemsete teismelistega," nende pidamine noorteks täiskasvanuteks on üks tavalisemaid vigu, mida vanemad ja õpetajad teevad. Nende vajadused on lapse omad. Nad vajavad armastust ja teadmist, et neist tõeliselt hoolitakse."
Kiitmine
Kiitusel on äraspidine võim, väidavad uusimad uurimused. On selgunud, et kõrge enesehinnang, mida tavaliselt pidev kiitus endaga kaasa toob, ei mõjuta koolihindeid ega karjäärielu. Samuti ei ole kinnitust leidnud väide, et madala enesehinnanguga inimesed kompenseerivad seda agressiivsusega. Judith Brook tõdes, et kiitus on oluline, kuid mitte tühi kiitus. Õpitulemustes mahajäävatele õpilastele mõjub kiitus hukatuslikult. See tähendab, justkui nad on jõudnud oma sisemiste võimete piirile. Kui lapsed kuulevad kiitust, mis on nende arvates teenimatult saadud, siis hakkavad nad edaspidi alahindama mitte ainult ebasiirast, vaid ka ka siirast kiitust. Üldjuhul tuleks last kiita vaid siis, kui ta teeb midagi rohkem või paremini, kui nõuavad tema otsesed kohustused. Samas iga väikest edusammu tuleb märgata ja tunnustada nende puhul, kes on vähevõimekad , ent pingutavad.
Viha ja pahameel
Reeglina ei mõista teismelised viha olemust ning oska selle tundega midagi peale hakata. Viha võib olla seotud kurbuse, pettumuse või hirmuga. Kui teismeline vihastab ja tal ei lubata oma pahameelt väljendada, siis ei tähenda see viha kadumist. Nii võib lahenduseta jäänud tunne avalduda passiivse-agressiivse käitumisena (tahtlik venitamine korralduste täitmisel, aja surnukslöömine, jonnakus, teadlik tööga mittetoimetulemine, tahtlik hajameelsus). Campbell arvab, et oskus viha õigel viisil välja elada on teismeliste üks raskematest õppetundidest. Selle asemel, et keelata lapsel vihane olla või ise lapse peale vihaseks saada, tuleb jälgida, mis tasandil me ise oma viha väljaelamisel oleme. Sealt tuleks lapsega koos edasi minna varsti pärast juhtumit, kui osapooled on rahunenud (Vaata allpool VIHAREDEL).
Multimeedia ei soodusta õppimist
Uuemate uurimuste kohaselt nõuab multimeedia tähelepanu jagamist, mis omakorda kurnab kognitiivseid võimeid, vähendab õppimisvõimet ja nõrgendab arusaamist. Kriitikat on tehtud multimeedia formaadi suhtes. Üheaegselt mitme asjaga tegeledes harjutame aju pöörama tähelepanu rämpsule. Internet on uusim meedium ja meediumid ei ole vaid infokanalid, vaid nad vormivad meie mõtlemisprotsessi. "Meie mõtlemis-, mõistmis- ja toimimisviisid ei ole ainult geneetiliselt määratud. Niisamuti mõjutab neid lapsepõlvekogemused kui ka hilisem eluviis. Geneetiliselt kindlaksmääratud ühendused moodustavad nn aju baasarhitektuuri. Meie kogemused reguleerivad ühenduste tugevust ehk pikaajalist tõhusust ja võimaldavad mõistust ümber vormida. Rool on meie käes. Mida ja kuidas me midagi teeme- hetkhaaval, päevhaaval, teadlikult või teadmatult- muudame aju tegevust, " kirjutab Nicholas Carr.
Enesekontroll määrab tuleviku
"Tänavapäeval on enesekontrollioskus tõusnud teguriks, mis suuresti määrab lapse tulevase elutee, " väidavad Suurbritannias Dunedini uuringut (1994) läbiviinud teadlased. Viieaastaselt kehvema enesekontrollinäitajatega laste hulgas oli teismeeas rohkem koolist väljalangenuid, suitsetajaid ja neid, kellel oli olnud tegemist politseiga. Varasemalt oli leitud, et kehv enesekontroll (impulsiivsus, püsimatus, oma järjekorra ootamine, tähelepanu ja motiveerimise vajadus) väikelapseeas määrab tema elu täiskasvanueas. Näiteks ilmnesid neil kehvemad tervisenäitajad, esinesid sõltuvusprobleemid, samuti leiti seos madalama jõukusega, millega kaasnesid ka võlaprobleemid. Eluga rahulolu ja õnnelikkust nimetasid kõige rohkem need, keda lapsena iseloomustas hea enesekontroll. Tuleta meelde ka kommitesti!
Huvide avastamine
Pikaajalised uuringud on näidanud, et enamik inimesi hakkab teismeeas endale huvipakkuvaid tegevusi leidma, mis seostuks hilisema elukutse valikuga. Huve avastatakse pigem suhtlemisel välismaailmaga. Katsetatakse, millised huvid on püsivad ja millised mitte. Laps peab õppima, kuidas siseneda nn positiivsesse mõjuringi, mis tähendab pingutamist, edusamme ja kasvavat enesekindlust. Inimesed, kelle töö sobitub nende sisemiste kalduvustega, on elus õnnelikumad. Tehtud on palju uuringuid, mis kinnitavad, et harrastustega tegelevad lapsed saavutavad paremaid tulemusi koolis, neil on parem enesehinnang ning satuvad väiksema tõenäosusega pahandustesse. Aktiivsem harrastustega tegelemine prognoosib paremaid tulemusi igas eluvaldkonnas.
Teismeliste eesmärgid
Ühes uuringus (Daniel Kahneman 1995-1997) koguti andmeid kõrgkooliõpinguid alustanud inimestelt 1976. aastal eliitkoolides. 17-18-aastaselt olid nad täitnud küsimustiku, milles pidi hindama eesmärki "olla rahaliselt väga heal järjel" neljapunktiskaalal alates "ebaoluline" kuni "väga oluline". Kakskümmend aastat hiljem pidid nad hindama oma sissetuleku suurust kui ka eluga rahulolu. Leiti, et eesmärkidel on suur mõju. Paljud neist, kes olid aastakümneid tagasi oma rahalised eesmärgid sõnastanud ning soovinud suurt sissetulekut, selle ka saavutasid. Tähtsus, mida inimesed omistasid sissetulekule 18-aastaselt, aimas ette ka nende rahulolu oma sissetulekuga täiskasvanuna. Rahulolu eluga oli kõrgem nendel, kes nimetasid rahalise jõukuse saavutamist väga oluliseks eesmärgiks varasemalt. Teismeliste eesmärgid mõjutavad seda, mis nendega juhtub ja kuhu nad välja jõuavad.
Enesekasvatus
Nähtust, kus inimene hakkab teadlikult enda juures midagi kujundama, nimetatakse enesekasvatuseks. See tähendab süstemaatilist, sihikindlat tööd iseendaga. See on omaduste arendamine, mida väärtustatakse ning sisemise motivatsiooni arendamine. See on vabatahtlik tegevus, kus inimene suunab oma aktiivsuse iseendale. Sooviks on endas esile kutsuda muutusi, mis on tähtsad ja vajalikud. Tavaliselt juhtub see teiseeas (12-15-aasta vanuselt?). Hakatakse otsima vastuseid küsimustele: kelleks tahan saada, kes ma tahan olla, kuidas pean end selleks muutma, mida ja kuidas harjutama jm. See tähendab, et ta on valmis ise valikuid tegema ning on enese suunaja ja kontrollija.
Südametunnistuse vabadus
Teismelised vajavad vabadusele suunamist. James Stenson kirjutab, et ka "ei" on armastav sõna. "Kui noored ei koge armastavat keelamist, ei saa neil kujuneda oskus ennast keelata." Teismeliste peamine meeleseisund on ebakindlus, kuigi see väljendub peamiselt põikpäisusena ning reeglite või piirangute trotsimisena. Siinkohal vajavad nad otsusekindlat moraalset suunamist, ehkki nad seda ise kunagi ei tunnistaks. Nad vajavad kindluse märke, usub J.Stenson. Teismelise moraalne arenemine toimub lapsikust isekusest vastutustundliku käitumiseni. Vabaduse ja vastutuse vahel peab olema tasakaal. Õiglustunne areneb juba väga varajaselt, usaldame lapse ausust, kuid otsustusvõimet alati mitte mitte, sest tal puuduvad kogemused. Otsustusvõime ja tahe areneb ajaga ja kogemuste omandamisega- esmalt teiste kogemuste ja siis isiklike kogemuste kaudu. Noored, kes pole saanud südametunnistuse kasvatust, järgivad pigem oma tundeid ja kirgi, nende emotsioonid juhivad käitumist.
Mõned toredad mõtted raamatust
Huggins-Cooper, L. (2008). Teismeliste kasvatamine. 52 hiilgavat ideed vastutustundlikule lapsevanemale. Kirjastus ERSEN.
"Te ei pea valu ja vaevaga luuletama; puberteediiga on igaühele piisav valu ja vaev." Arthur C. Coxe
"Nii nagu ühiskonnas on sõjad ja valitsused, on seal ka täpselt sellised teismelised, nagu see ära teeninud on." J. B. Priestley
"Lapse omamine ei tee teist veel vanemat, nii nagu klaveri omamine ei tee teist pianisti." M. Levine
"Ma ei tea, miks ma seda tegin, ma ei tea, miks ma seda nautisin ja ma ei tea, miks ma seda jälle teen." Socrates
"Mitte miski ei mõjuta laste kasvukeskkonda psühholoogiliselt nii tugevasti kui vanemate elamata jäänud elu." C. Jung
"Meie ise olemegi need inimesed, kelle eest vanemad meid hoiatasid." J. Buffett
"Lapselt võib paljugi õppida. Näiteks seda, kui palju te kannatada suudate." F. P. Jones
"Mitte rohkem andmine ei riku lapsi ära, vaid rohkem andmine eesmärgiga neil suu kinni panna." J. Gray
"Lapsed vajavad teie kohalolekut, mitte kingitusi." J. Jackson
"Murdeeas on laste vajadused konkreetsed ja ägedad. Neil on vaja võimalust arendada oma identiteeditunnet ning säilitada turvalisus, mille tagab grupi tunnustuse." E. W. Eisner
"Olge, kes te olete, ja öelge, mida te tunnete, sest need, kes seda pahaks panevad, ei loe, ning need, kes loevad, ei pane pahaks." Dr Seuss
"Vanemad leiutati selleks, et lastel oleks rõõm midagi ignoreerida." O. Nash
"Noorust tuleb kohelda austusega. Kuidas võite te teada, et nende tulevik pole meie olevik?" Confucius
"Te peate oma lapse eest võitlema- kui teie seda ei tee, siis ei tee seda keegi." M. Elliott
"Turvalisus on midagi, mis pesitseb teie kahe kõrva vahel, mitte miski, mida saate käes hoida." J. Cooper
"Kõige metsikumatest varssadest sirguvad kõige paremad hobused." Plutarch
"Elus on vaid kaks püsivat asja, mille saame loodetavasti oma lastele anda- esiteks juured ja teiseks tiivad." C. Hodding
Ross Campbell "viharedel"
Ross Campbell "viharedel"
Kuidas kulges Sinu teismeiga? Millised olulised käitumismustrid või emotsionaalsed seisundid Sinul esinesid?
Mida Sa varem ei teadnud?
Kuidas saad rakendada neid teadmisi?
Mõned autorid on arvanud, et teismeeas peab läbi elama alateadlikud hirmud, agressiooni ja kõikuvad meeleolud, et hilisemas elus ei oleks vaja nende allasurutud tunnetega enam tegeleda. Mida Sina arvad sellest?
Kas oled märganud teismeeas laste identsuspüüet? Kellega nad soovivad sarnaneda ja miks?
Millised tegurid või sündmused näitavad noorukiea edukat läbimist?
Teismeea muutuste tõttu võivad lastel esineda mitmed emotsionaalsed kõrvalekalded, nagu näiteks rahutus, ärrituvus, agressiivsus, samuti kohanemisraskused. Võib olla ebakindlust ja raskusi suhtlemisel. Oluline on olla kohal, kui nooruk vajab meid. Olla hea kuulaja ja püüda mõista. Sõpruskontaktid võivad olla lühiajalised ning pigem püütakse tõsta oma enesehinnangut gruppi kuulumise kaudu. Esile võivad kerkida religioossed ja esteetilised küsimused ning elamused, filosoofilised, sotsiaalsed ja poliitilised huvid. Ka nendel teemadel võiks olla valmis koos noorega arutama. Suureneb eneseteadlikkus ning lastes võib märgata paremat võimet minna kompromissidele. Areneb seksuaalne identiteet, oma füüsilise soorolli tunnetamine. Hilisteismeeas soovitakse saavutada emotsionaalset ja majanduslikku sõltumatust, hakatakse tegelema elukutse valikuga ning seoses sellega areneb ka sotsiaalne vastutustunne. Selle arenguetapi lõppu jääb valmistumine perekonnaeluks ning maailmapildi ja väärtushinnangute kokkusobitamine. Abistajana või toetajana tuleb valmis olla nendel teemadel lastega arutamiseks. Tuleb võtta aega ja leida koos aega. Noor inimene vajab palju toetust ja mõistmist, kuid alati ei oska ta seda väljendada. Tuleb osata lugeda märke ja ohusignaale. Ole vaimselt lapse kõrval!
Lugemissoovitused!
Lisa M. Schab (2019). Enesehinnangu tööraamat teismelistele. Tõlkinud Oliver Oll. Kirjastus Varrak.
Kuidas kriisiolukorras endaga rahujalale jääda just sellisena, nagu sina oled? See enesehinnangu parandamise tööraamat aitab sul arendada tervet ning positiivset nägemust endast. Raamatus on kaasahaaravd harjutused, mis aitavad paremini toime tulla tagasilöökidega ning arendavad enesekriitika ohjeldamise oskusi. Samuti juhivad need ülesanded sind läbi keeruliste olukordade, mis võivad ette tulla sõprade, kooli või pereliikmetega. See tööraamat aitab sul: lõpetada enda võrdlemine teistega, avastada enda tugevad ja nõrgad küljed, kontrollida oma emotsioone ning hoida psotiivset suhtumist, kasvatada vastutus- ja kaastunnet, seada teostatavd eesmärgid ning seista väljakutsega vapralt silmitsi.
Bedwell, L. ja Lovegrove, M. (2020). Teismeliste seletaja. Käsiraamat vanematele. Tõlge eesti keelde Heija-Liis Ristikivi ja Tammerraamat.
Praktiline käsiraamat sellest, kuidas mõista oma teismelist poega või tütart. Taamatu teismeeas autorid, briti koolitüdrukud, selgitavad üksipulgi lahti, mis toimub teismelise müstilises sise- ja mõttemaailmas. Nad käsitlevad erinevaid elulisi teemasid, nagu pere- ja sõprussuhted, kiusamine, sotsiaalvõrgustikud, seks, narkootikumid, riietumine ja segamini toad. Ühesõnaga kõike, mille peale vanematel juuksed peas püsti tõusevad. Samuti saab raamatust teada, mida ei tasuks iialgi oma teismelisele öelda.
Huvi korral vaata lisaks!
Page updated
Google Sites
Report abuse