Imikuiga

sünd–1. eluaasta

• Imikueas on inimene väga vastuvõtlik välismaailma teguritele. Last ümbritsevad inimesed peaksid olema hoolivad, sõbralikud ja toetavad. Nii õpib imik kõige paremini maailma usaldama ja uurima enda ümber olevaid nähtusi.

• Sellel perioodil hakkavad lapsed hoidma pead. Perioodi keskel hakkavad lapsed liigutama ka suud ja keelt. Esialgu on need liigutused juhuslikud. Koogamine tekib siis, kui imik hakkab häält kasutama. Edasi hakkavad lapsed kahte koogamiselementi omavahel ühendama ja jõuavad lalina etappi. Kuulda võime silbikesi, mis hakkavad järjest enam meenutama laste kõnekeskkonnas kasutatavaid silpe. Esimese eluaasta lõpus hakkavad lapsed mõistma lihtsamat neile suunatud kõnet. Samas pööratakse rohkem tähelepanu situatsioonile ja mitteverbaalsetele vahenditele. Enamasti ütlevad lapsed oma esimesed päris sõnad ka esimese eluaasta lõpus.

• Esimesel eluaastal on domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga. Enamasti hakkavad lapsed esimese elukuu lõpus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad jälgivad pingsalt täiskasvanu miimikat ning matkivad seda. Füüsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui täiskasvanu nendega suhtleb.

• Kui lapsed on omandanud haaramisliigutuse, hakkavad nad esemetega tegutsema. Alguses on need tegevused väga lihtsad, näiteks vehkimine, raputamine, viskamine, koputamine. Need tegevused võimaldavad lastel tutvuda ümbritseva maailmaga, erinevate asjadega ja õppida nende omaduste kohta. Laps õpib ennast kõhuli pöörama, hiljem roomama, istuma ja seisma.

Väikelapseiga ehk maimikuiga

1.–3. eluaasta

• Maimikueas on kasvamine ja areng väga kiire. Teisel eluaastal muutuvad lapsed kõndimisel kindlamaks ja kolmandal eluaastal suudab enamus lapsi ka hüpata ja joosta. Lapse haaramisliigutus täpsustub ja võimaldab haarata väga erineva kuju ja suurusega esemeid. Areneb kahe käe koostöö.

• Esimese eluaasta lõpus näitab enamus lapsi üles initsiatiivi söömisel ise lusikat või tassi kasutada. Need oskused täiustuvad teisel eluaastal ning kolmandal eluaastal suudavad paljud lapsed süüa juba üsna iseseisvalt ja puhtalt. Selles vanuses õpivad lapsed ka tualetti kasutama ja käsi pesema. Riietumisel õpitakse enne riideid seljast võtma ja kolmanda eluaasta lõpus suudab enamus lapsi ka ise lihtsamaid riideid selga panna, kuigi võivad veel kohati suunamist vajada.

• Teine ja kolmas eluaasta on aeg, mil üksikutest sõnadest saavad laused ja kolme-aastastega saab juba igapäevastel teemadel pikemalt arutada. Suureneb matkimine ja seeläbi ka sõnavara.

• Sel perioodil õpivad lapsed kasutama asju funktsioonipäraselt ja arvestavad tegutsedes asjade omadustega - ümmargusi asju saab veeretada ja kandilisi üksteise otsa laduda. Õpitakse selgeks, et lusikaga süüakse, pliiatsiga joonistatakse, kammiga kammitakse juukseid, võtmega avatakse uksi. Üksikud tegevused seotakse kokku tervikuks ning imiteeritakse täiskasvanute käitumist. Näiteks antakse nukule süüa ja pannakse ta seejärel magama.

• Lapsed hakkavad end eristama täiskasvanust ja mõistavad, et nende soovid ei pruugi täiskasvanute omadega kokku langeda. Lapsed naudivad ise hakkama saamist ja seda, kui neil lastakse uusi tegevusi proovida.

• Lapsed õpivad tundma oma aistinguid, tundeid, keha, soorollide erinevusi ja oluliseks saab suhtlemine vanemate, õdede-vendadega ja teiste lähedaste inimestega. Õpitakse eristama õiget ja väära käitumist. Algab reeglite mõistmise periood, lubatud piiride kompamine, millega võib kaasneda ka jonnimine. Areneb eneseväärikus ja minapilt.