• Vaatab inimesi hetkeliselt

• Jälgib ümbrust

• Silmad jälgivad liikumist (näiteks kui jalutad toas)

• Otsib silmadega heliallikat

• Naeratab, kui temaga räägitakse

• Jälgib mänguasja silmadega (paremalt vasakule ja ringselt)

• Naeratades talle naeratab ta vastu

• Söömis- ja magamis-harjumused hakkavad regulaarsemaks muutuma

• Häälitseb, kui temaga jutustad

• Reageerib näo kadumisele vaateväljast

• Jälgib mänguasja koos pea liigutusega

• Huvitub oma sõrmedest, paneb käsi suhu

• Pöörab pea heliallika suunas

• Näitab erinevate häälitsustega oma emotsioone välja (näiteks võib keelduda söömisest, kui reageerid liiga hilja)

• Uurib oma käsi ja mängib mänguasjaga

• Sirutab käe rippuva mänguasja poole ja haarab sellest kinni

• Paneb mänguasju suhu

• Võivad tekkida eelistused mänguasjade suhtes

• Võib rutiinimuutusele reageerida halva meeleoluga (näiteks kui une- või söögiaeg jääb vahele)

• On huvitatud oma ümbrusest

• Kui beebiga jutustad, siis ta kuulab ja kui sina vaikid, siis jutustab tema – tekib suhtlus

• Tunneb ära tuttavaid nägusid

• Naeratab ning reageerib peegelpildile

• Kopsib mänguasjaga vastu alust

• Leiab üles pooleldi peidetud mänguasja

• Hakkab mänguasju kasutama erinevatel eesmärkidel – teeb klotsidest trummid või paneb neid suhu

• Hakkab kasutama mänguasjana erinevaid igapäeva tarbeesemeid (näiteks kauss, lusikas, telefon)

• Viskab esemeid maha ning ootab, et sa need talle tagastaksid (võib teha seda mitu korda järjest ja pidevalt)

• Otsib mahakukkunud eset

• Meeldib peitusemäng – tõstab ülesse ümberpööratud topsi või vaatab teki alla

• Proovib kätte saada käeulatusest kõrgemal olevaid esemeid (on aeg mõelda ohutuse peale!)

• Hakkab reageerima oma nimele, nimi saab osaks beebi identiteedist

• Beebi huvitub mänguasjade pisikestest detailidest

• Jälgib sinu tegevusi

• Hakkab ise sööma, kasutades selleks oma käsi (see võib olla päris segadusttekitav aga lase lapsel iseseisvat söömist praktiseerida – see arendab beebi enesekindlust)

• Matkib sinu öeldud silpe

• Kasutab suhtlemiseks erinevaid häälitsusi, žeste ja näomiimikat

• Kordab erinevaid tegevusi mitmeid kordi järjest, niimoodi tegutsemine võimaldab beebil aru saada, kuidas asjad töötavad (katsetamine suurendab beebi enesekindlust)

• Meeldib koos sinuga mängida

• Saab aru kergematest käsklustest – tule, anna, too

• Kasutab objekte mitmel erineval viisil (näiteks taob puulusikat vastu lauda ja pead ning viskab lusika lõpuks maha, ta katsetab ja kordab neid tegevusi mitu korda järjest – see on oluline beebi õppimisprotsessis)

• Vaatab raamatust pilte

• Võib hoida tassi sangast

• Imiteerib nähtud liigutusi (näiteks pühib lapiga põrandat/lauda)

• Paneb kuubikuid topsi/karbi sisse

• Pöörab raamatus lehekülgi

• Leiab raamatus üles õige pildi, kui temalt seda küsida (näiteks: kus kiisu on?)

• Leiab kergesti ülesse peidetud asja (beebi jaoks võib juba igavaks muutuda mäng, kus emme peidab ennast käte taha – see on talle juba liiga lihtne)

• Aitab sul ennast riietada (tõstab jalga või sirutab käe)

• Hakkab kasutama objekte eesmärgipäraselt (näiteks joob tassist või proovib harjaga juukseid kammida)

Sensomotoorses staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramise) kaudu. Laps eristab ennast teistest objektidest. Lapsed „loovad" endale isikliku maailma, mis taandub nende füüsilise rahulolu hetkesoovidele. Üheks kõige olulisemaks arenguilminguks sellel astmel on kalduvus muuta huvitavad sündmused püsivateks või korduvateks. Kujuneb arusaam sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest. Tekib arusaamine objektide jäävusest. Objektide olemasolu tajumine on baasiks algse ruumimõiste kujunemisele. Selles vanuses lastel on loomulik kalduvus huvituda uudsetest objektidest ja sündmustest. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega.

Operatsioonieelse staadiumi algul teeb laps teatud aja pärast kedagi järele, see eeldab võimet sündmusest vaimne kujund luua. Tekib kujundiline mõtlemine. Järjest rohkem hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (näiteks rääkida koerast, keda nägi eile). Areneb sümboolne mäng, algul endale suunatud (näiteks joob kujuteldavast tassist), hiljem mängib kedagi teist, kasutab ühtesid asju teiste asemel (näiteks puuklotsi hobusena). Laps hakkab mängima rollimänge (näiteks arsti, müüjat, autojuhti, politseinikku). Selle astme algusaastatel ei suuda laps kohanduda teiste vaadetega ja tõenäoliselt ei suuda isegi ette kujutada, et teistel võiksid olla mõtted, mis erinevad tema omadest. Laps usub, et kõik mõtlevad temaga ühtmoodi. Näiteks täiskasvanut lohutada soovides pakub laps talle oma lemmikmänguasja. Seda nimetatakse enesekesksuseks ehk egotsentrismiks. Lapsele on iseloomulik elu omistamine elututele asjadele ehk animism. Näiteks tool tahab, et tema peal istutakse, auto saab haiget, kui teda visatakse, komm saab kurvaks, kui teda ei sööda. Samuti esineb lapsel realismi- see on olukord, kus laps peab teatud kujutlusi reaalseks, näiteks päkapikud, inglid, näkineiud. Lapsel on raskusi objektide liigitamisega ja järelduste tegemisega. Laste mõtlemist sel perioodil iseloomustab see, et nad ei suuda liikuda mõttes tagasi ega arutleda uuesti mõne protsessi või mõiste üle. Perioodi jooksul hakatakse aru saama, et sõna ei käi üksnes ühe konkreetse asja vaid ka teiste sarnaste asjade kohta. Arvu, ruumi jt. abstraktsed mõisted tekivad alles perioodi lõpul, siis hakatakse mitme tunnuse põhjal klassifitseerima. 6.-7.aastasel lapsel tekib mõttekäigu teadvustamine ja areneb loogilise mõtlemise võime, see tähendab, et on võimeline vaidlema. Tekib eseme jäävuse mõiste. See on seose tekkimine kahe poole vahel – meeled ja liigutus. Mahu jäävuse mõistmine tekib 7.-8.aastaselt, arvu jäävuse mõistmine 6.-7.aastaselt ja aine kaalu jäävuse mõistmine 9.-10. aastaselt. Kogu perioodi jooksul toimub keele omandamine. Kuigi laste kognitiivne areng on sellel perioodil kiire, ei ole nad veel võimelised loogiliseks arutluseks isegi mitte konkreetsete mõistete piires.

Katsed:

Pööratavus: Kui võtta tükk savi ja veeretada see palliks, seejärel mudida vorstikujuliseks, siis operatsioonieelses mõtlemisstaadiumis laps ei saa aru, et savi kogus ei ole muutunud – ta võib arvata, et kui see on pikemalt rullitud, siis on seda rohkem. Samamoodi on siis, kui valada vesi madalast laiast klaasist kõrgesse kitsasse klaasi – operatsioonieelses staadiumis laps ei saa aru, et vee kogus jäi samaks.

Konkreetsete operatsioonide staadiumis on lapsed võimelised õppima liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise tehteid (operatsioone). Hakatakse tajuma arvu olemust. Kõik need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nendevaheliste seoste mõistmisele. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Lapsed muutuvad sotsialiseeritumaks. Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljastpoolt (näiteks pimenemine on tingitud päikese loojumisest). Hakatakse üha paremini mõistma, et teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded või arvamused. Võrreldakse ennast teistega, tehakse teistele järele, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse kodust saadud väärtuste järgi. Kuid neil on veel raskusi abstraktse mõtlemisega ja probleemide lahendamisega hüpoteeside (oletuste) püstitamise ja kontrollimise teel. Hakatakse aru saama, et iga omaduse pööratavus tuleb eraldi selgeks õppida. Laps oskab reastada ehk valib järjest pikima või lühima eseme, asja või inimese. Samuti areneb detsentraliseerimise oskus ehk samaaegselt mitme asja omaduse arvestamine (näiteks värv ja vorm).

Formaalsete 0peratsioonieelne staadiumi operatsioone iseloomustab "suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Rakendatakse kõigi potentsiaalselt võimalike kombinatsioonide süsteem, millele järgneb erinevate võimaluste süstemaatiline testimine". Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Samuti areneb planeerimise, ette mõtlemise võime. Tullakse toime oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutades analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea enam läbi mängima konkreetselt või neid nägema, seda võib teha ka mõttes. Näiteks suudetakse peast arvutada. Selles staadiumis areneb teadlase mõtlemine ehk metamõtlemine – võime mõttekäiku jälgida, kontrollida, sellest rääkida. Piaget arvates on see staadium inimese vaimsete võimete tipp. Arvatakse, et see staadium ei ole universaalne ehk selline mõtlemise viis on omane vaid täiskasvanutele tööstusühiskondades. Ülesannete lahendamist sellise abstraktsioonitasemega läheb vaja tehnoloogiaga seotud erialadel, teaduslikus uurimistöös ja organisatsioonide töö korraldamisel ning juhtimisel. Igapäevaelus tuleb seda üsna harva ette. Traditsionaalsetes kultuurides kas ei ole või on sellise mõtlemise viisi rakendusala kitsas. See sõltub kultuuri kontekstist ja õpetusest.

Õiged vastused on:

2., 3., 4., 5. ja 9.