Koolieelikuiga ehk varajane lapseiga

3.-6./7. eluaasta

• Oluline on füüsiliste vilumuste õppimine mängides ja tegutsedes. Lapsed muutuvad füüsilistes tegevustes oskuslikumaks ja kiiremaks ning nende peenmotoorika võimaldab tegeleda kujutavate tegevustega. Peenmotoorika lubab nüüd lapsel tegelda ka kirjutamise eeloskuste omandamisega. Lapsed naudivad joonistamist ning kujutavad tuttavaid objekte ja tegevusi. Lapsed on uudishimulikud, aktiivsed ja teotahtelised.

• Lapsed õpivad ikka veel täieliku iseseisvuse saavutamist tualetis käimisel, riietumisel ja söömisel. Söömisoskused täienevad puutudes kokku erinevate toitude ja lauanõudega. Hakkavad kujunema teisesed eneseteenindusoskused, näiteks õpivad lapsed enese järelt koristama, valima riideid vastavalt ilmastikuoludele, tegema lihtsamaid võileibu ja hoidma korras oma asju. Laieneb tegevusväli, väheneb sõltuvus vanematest.

• Täiustub sõnavara ja lauseehitus. Lastel esineb palju küsimusi elu põhiväärtuste kohta. Nii arenevad teadmised lähiümbrusest ja maailmast. Omandatakse igapäevase elu seoseid. Selles vanuses peaks lapse kõne vastama nii häälduslikust kui grammatilisest küljest emakeele normidele ja võimaldama lapsel ennast vabalt väljendada.

• Lapsed hakkavad mängima rollimänge ja jaotavad omavahel rolle, nende konstrueerimisoskus võimaldab ehitada päris keerukaid objekte. Kujuneb arusaam sellest, kuidas käituvad poisid ja kuidas tüdrukud. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Suur osa mänguajast kulub reeglitega mängudele, mille käigus täiustuvad muuhulgas laste arvutamise ja keeleoskused. Probleemseid küsimusi väljendatakse mängides. Omavahelistes konfliktides kasutatakse varasemast enam kompromissi ja läbirääkimiste strateegiat ning kujunevad sõprussuhted. Oluline on tegutsemine koos eakaaslastega.

• Maailma mõtestamisel toetuvad lapsed ikka veel põhiliselt tajule ja vajavad seega vahetuid praktilisi kogemusi. Lastel on keeruline mõista infot, mis jääb situatsioonist väljapoole ja millega neil pole olnud isiklikku kokkupuudet. Lapsed hakkavad planeerima oma vahetut tegevust - ütlevad näiteks, et nüüd hakkan joonistama maja.

• Eneseväärikuse ja mina-pildi arenemine (mina-tunne, nimi, sugu, enesehinnang, ajaperspektiiv, vajadused, võimed, kohustused). Lapsed oskavad ennast kirjeldada toetudes välistele tunnustele (mul on pikad juuksed) ja räägivad enda eelistustest või huvidest. Areneb moraalitunnetus ja väärtuste süsteem. Endiselt esineb tugev kokkukuuluvustunne vanematega. Suhted hakkavad selginema erinevate inimrühmadega (sugulased, ühiskond, organisatsioonid).

Kainikuiga ehk keskmine lapseiga

6/7.–11./12. eluaasta

• Kooli minnes saab enamus lapsi peaaegu täiesti iseseisvalt hakkama esmase eneseteenindusega ja väga oluliseks muutuvad nüüd teisesed eneseteenindusoskused - hoida korras oma asjad ja õppida iseseisvalt organiseerima oma kooliga seotud tegevusi, näiteks et kotti saaksid just homme vajaminevad asjad.Kujuneb suhtumine töösse. Uute vilumustega kaasneb vastutustunne, areneb eneseväärikus. Lastel tekib sisemine toimetuleku vajadus.

• Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, millele toetudes lapsed omandavad uusi oskusi-teadmisi üsna lihtsalt. Valdavaks mõtlemisvormiks on veel kaemuslik-kujundiline, kuid lapsed on uudse teabe mõtestamises oskuslikumad kui enne kooli. Samas opereeritakse põhiliselt konkreetse infoga ja abstraktse info töötlemine pole väga tulemuslik. See tähendab, et selles vanuses on raskusi veel abstraktsete ülesannete ning hüpoteetiliste probleemide lahendamisega.

• Arenevad erinevad võimed, näiteks õpioskused, metatunnetus ja eneseregulatsioon. Selles vanuses õpivad lapsed õppima, kuidas olla tähelepanelik, kuidas jätta meelde erinevat infot ja kuidas luua seoseid uudse ja tuttava info vahel. Kujunevad lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskused. Algklassides peaksid lapsed omandama tugeva baasi lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskustele. Suur tähtsus on koolil. Arengut saab juhtida kasvatuse ja õpetamisega.

• Laieneb suhtlusringkond omaealistega. Lapsed mängivad endiselt meelsasti reeglistatud mänge, kuid neil on ka tugev vajadus osaleda formaalses õppimises ja olla selles edukas. Enesehinnang on seotud kooliedukusega ja lapse suhtlusringkonna moodustavad klassikaaslased, kellega hakatakse end võrdlema ja kellega suheldes arenevad nende sotsiaalsed oskused. Õpitakse kinni pidama lubadustest. Lapsele saab selgeks, kes ta on - minapilt selgineb.

Selle perioodi lõpp vanuses 10-12-eluaastat võib kattuda mõnel lapsel ka juba järgmise perioodi algusega ehk eelteismeeaga. Vaata järgmist peatükki- noorukiiga.