Milliseid emotsioone oskad nimetada?

Milleks meile emotsioonid vajalikud on?

Kuidas väljendub emotsionaalne areng?

Emotsioonid on meie igapäevaelu lahutamatu koostisosa. Emotsioonid võivad muutuda minut-minutilt ja päev-päevalt, sõltuvalt situatsioonidest. Igapäevases kõnepruugis mõeldakse emotsiooni all ennekõike tundmuslikku hingeseisundit. Kui keegi ütleb, et „ma olen kurb“ või „ma olen pettunud“, siis püüab ta tavaliselt kirjeldada, mis tema hinges toimub ehk mida ta tunneb. Emotsioon tekib siis, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks.

Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioonid võivad olla nii geneetilist päritolu kui ka õpitud ning neid võivad põhjustada nii organismi sisekeskkonnas kui ka väliskeskkonnas toimuvad sündmused. Emotsioon sisaldab: füsioloogilisi muutusi, käitumisvalmidust, teadlikku subjektiivset kogemust, kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Kõige üldisemalt nimetatakse emotsiooniks subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt.

Emotsionaalse käitumise areng on suuresti sõltuv füüsilise küpsemise tempost. Emotsionaalne areng on lapse kognitiivse ja sotsiaalse arenguvõime aluseks. Mõtlemine ei saa tekkida enne, kui laps on omandanud võime kontrollida oma impulsse ning õppinud edasi lükkama tasustamist ehk teisisõnu on õppinud ootama ning aktsepteerima seda, et tema soovide ja plaanide kohene täitumine ei ole tavaliselt võimalik.

E.Erikson on väitnud, et igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel, omandab koos sellega ka emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud tulemaks toime järgmistel astmetel.

James-Lange teooria (19. sajandi lõpus)

• Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus (nt. me oleme kurvad sellepärast, et nutame, või tunneme hirmu sellepärast, et väriseme).

• Emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel on üksühene seos (nt. värisemine on seotud hirmuga).

Cannon-Bardi teooria

• Emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos (nt. väljenduvad hirm, ehmatus ja raev organismis ühtemoodi).

• Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide puudumise korral (nt. kassid, kellel Cannon eraldas sümpaatilise närvisüsteemi, käitusid koera nähes samamoodi nagu terved kassid).

• Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki (nt. toores mugulsibul võib panna inimese küll nutma, kuid mitte kurbust tundma).

• Kehalise muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli ilmnemist (nt. nähes mürkmadu, me algul ehmume ja alles seejärel kahvatame).

Nüüdisaegsed käsitlused

• Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem.

• Peale selle on oluline osa ka ajukoorel (nt. tekib ajukoore pidurdusprotsesside häirumise korral üliemotsionaalsus- iseloomulik alkoholi tarvitanutele).

• Samuti seostub emotsioonide teke neurokeemiliste ainete (nt. virgatsainete) ja hormoonide kontsentratsiooni astmega.

Kognitiivsed käsitlused (Schachter-Singeri teooria)

Emotsioon sisaldab

• füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida mingid välised stiimulid (nt. ootamatu üllatus);

• füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni (nt. kui erutunud inimesed usuvad, et sobiv emotsioon oleks viha, siis tunnevadki nad viha).

Emotsioone on jagatud nn "perekondadesse". Allpool mõned näited.

Milliste enda emotsioonide mõistmisel on sul raskusi? Miks?

Kui hästi tunned teiste emotsioone? Kas on vahel nii, et sa ei taipa kohe, mida teine inimene tunda võib?

Milline tegevus võiks tõsta meie meeleolu? (vaata lisaks allpool olevat esimest video linki)

Kuidas tunded ja meie tegevused/käitumine seotud on? Mis on enne, kas tunne või käitumine?

Igaüks võib vihastada – see on lihtne. Aga olla vihane õige inimese peale, õigel määral, õigel põhjusel ja õigel moel – see ei ole kerge. (Aristoteles)

Seoses emotsionaalse arenguga on võetud kasutusele termin "emotsionaalne intelligentsus" ehk kuidas arendada endas emotsionaalset võimekust ja toimetulekut emotsioonidega.

1985. aastal kasutas oma doktoriväitekirjas Wayne Leon Payne esmakordselt mõistet “emotsionaalne intelligentsus”.

1990. aastal püüdsid John Mayer ja Peter Salovey teaduslikult seletada inimeste emotsioonide väljendamise ja äratundmise võimet. Nad defineerivad emotsionaalset intelligentsust kui võimet teadvustada enda ja teiste tundeid ja emotsioone, oskust tundeid üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust (Jones, 1997).

Daniel Goleman (1997) määratleb emotsionaalset intelligentsust kui võimet ennast motiveerida, ebaõnnele vaatamata jätkata, impulsse kontrollida, meeleolu reguleerida ja tunda empaatiat.

Dulewicz, Higgs ja Slaski (2003) kohaselt tähendab emotsionaalne intelligentsus teadlikkust enda emotsioonide ja tunnete suhtes, enda emotsioonide ja tunnete juhtimist, tundlikkust ja mõjukust teiste suhtes; motivatsiooni säilitamist, omaenese motivatsiooni tasakaalustamist intuitiivse, kohusetundliku ja eetilise käitumisega. Nende arvates koosneb emotsionaalne intelligentsus seitsmest elemendist: eneseteadlikkus, emotsionaalne paindlikkus, motivatsioon, interpersonaalne tundlikkus, mõjukus, nägemuslikkus (ingl.k. intuitiveness) ja kohusetundlikkus.

Caruso ja Salovey (2004) toovad esile neli emotsionaalse intelligentsuse oskust: emotsioonide identifitseerimine, emotsioonide kasutamine, emotsioonide mõistmine ning emotsioonide juhtimine.

EQ on olulisus ja seos IQ-ga

IQ-d mõõdetakse standardiseeritud testidega- neid peetakse objektiivseteks (mälu, sõnavara, mõistmist, probleemide lahendamist, abstraktset arutlust, taju, info töötlemist ning käe ja silma koostööd). EQ ei saa mõõta, ehkki heasüdamlikkust ja ausust peame kõik oluliseks. Ka EQ toimub oma areng, nagu oleme harjunud nägema IQ puhul. Kindlal hetkel vahele sekkumata oleme õige aja mööda lasknud.

Emotsionaalne õppimine algab juba esimestel eluhetkedel ning jätkub terve lapsepõlve vältel. Kogu lapsevanema ja lapse vahelisel suhtlemisel on oma emotsionaalne alltekst ning kui sõnumid korduvad aastate jooksul ikka ja jälle, kujundab laps selle alusel välja oma emotsionaalse maailmavaate ja emotsionaalsed võimed. Esimesed 3-4 eluaastat on periood, mil lapse aju kasvab kahe kolmandikuni oma täismõõtmetest ning muutub üha keerukamaks. Sellel perioodil ollakse rohkem valmis elu põhitõdesid omandama kui hiljem- emotsionaalne õppimine on esikohal. Emotsionaalse intelligentsuse põhioskused õpitakse selgeks erinevate kriitiliste perioodide jooksul lapsepõlves. Iga perioodi jooksul saab laps vähehaaval omandada kasulikke emotsionaalseid harjumusi. Kui see võimalus mööda lastakse, on inimesel hilisemas elus juba väga raske selles osas korrektiive teha.

Seotussuhted näitavad emotsionaalset arengut - kõige mõjukamad õppetunnid saab laps siiski vanematelt emotsionaalses plaanis. Ühelt poolt on vanemad, kelle häälestatus on selline, et sellega tunnustatakse ja rahuldatakse väikelapse emotsionaalseid vajadusi ning kelle poolt rakendatav distsipliin sisaldab empaatiat, teiselt poolt aga enesekeskseid vanemaid, kes ignoreerivad lapse muret ning karsitavad last oma suva järgi karjumise ja löömisega.

Kuidas saame arendada lastes empaatiavõimet?

Kas empaatiavõimet on võimalik teeselda? Miks?

Kuidas võiks olla empaatia areng seotud Piaget´ kognitiivse arengu etappidega?

Mõiste "empaatia" hakkas psühholoogilises kirjanduses ilmnema 1950. aastate algul. Mõnikord on empaatiavõimet käsitletud ka kui intuitsiooni (Furmanova. 1984). Empaatia on postiivne ja ühiskonnas hinnatud isiksuseomadus, tänu millele suudame arvestada ümbritsevaga. Üldiselt teame empaatilist inimest kui hoolivat inimest. Empaatia on EQ oluline komponent. Empaatia areng on seotud eriti kognitiivse ja psühhosotsiaalse arenguga. Empaatiaga seostub lisaks ka moraalne areng.

• Psühhoanalüütiline käsitlus

Empaatia on teise inimese tunnete mõistmine ja samastumine selle inimesega. Empaatia puudulikkust lapsel seletatakse vanemliku armastuse ja hoolitsuse puudumisega. Võimetus tunda empaatiat on eelkõige hirm oma identiteedi kaotamise ees (Mahler, 1976). Empaatia on alateadvuslik protsess.

• Humanistlik käsitlus

Empaatia on hingelise kasvu areng. Empaatilisust iseloomustab kuulamisoskus ja kaaslaste kogemuste mõistmine (Duan ja Hill, 1966).

• Kognitiiv-käitumuslik käsitlus

Empaatia on mõtlemise laienemine, teise inimese vaatenurga mõistmine, millele aitavad kaasa rollimängud (Selman, 1971). Empaatia on ühe inimese poolt teise inimese tunnete, tajude ja mõtete kujuteldav kogemine (Stotland, 2001).

Erinevad harjutused empaatia arendamiseks

Uuringutega on kindlaks tehtud, et emotsionaalse võimekuse arendamine aitab parandada võimet emotsioone ära tunda ja neid sõnastada, suurendab võimet mõista tunnete põhjuseid, mõista erinevust tunnete, mõtete ja tegude vahel, parandada oskusi teisi ära kuulata, suurendada vastutus- ja analüüsivõimet, võimet väljendada viha adekvaatselt ja vajadusel seda juhtida.

Seega esineb vähem impulsiivsust, nääklusi, kaklusi ja tülisid, samuti enesehävituslikku käitumist, üksindustunnet ja sotsiaalset ängi.

Suureneb enesekontroll, mis toob kaasa suurema empaatiavõime ja tähelepanelikkuse teiste suhtes. Paraneb stressitaluvus, enesekehtestamise oskus, kohanemisvõime, oskus lahendada ettetulevaid probleeme ja oskus keskenduda ülesandele ning teha koostööd. Inimesed tunnevad rohkem positiivseid tundeid, enda, kodu, kooli või töö suhtes.

Emotsionaalse ebaküpsuse tunnused on järgmised: passiivselt oma õnnele lootmine, tülpimus ja depressioon, hoolimatu suhtumine teiste tunnetesse, väär strateegia ning haiglane sõltuvus meelemürkidest.

Seotussuhted näitavad emotsionaalset arengut

• Hazan ja Shaver (1987) lõid lühikese kolmest lõigust koosneva enesekohase küsimustiku, mis mõõdab Ainsworth´i jt. (1978) poolt imiku-hooldaja vaatlusuurimustes ja Võõra Situatsiooni laborikatsetes identifitseeritud kolm seotuse mustrit: vältivat, ärev-ambivalentset, turvalist.

• Uurimuses leiti, et need seotusestiilid jätkavad oma eksistentsi ka nooruki- ning täiskasvanueas ja annavad oma värvingu romantiliste suhete kogemisele, olemusele. Kõik neli mustrit kannavad endas erinevaid prototüüpseid strateegiaid emotsiooniregulatsioonis (tundmaks end lähisuhetes turvaliselt) ja interpersonaalses käitumises.

Huvi korral vaata lisaks!

Feeling and Emotion for kids| How to manage emotion ?

The 3 Stages of Emotional Child Development

Emotional Development

Human Emotion 15.1: Emotion Development I (Infancy)

6 Steps to Improve Your Emotional Intelligence | Ramona Hacker | TEDxTUM

20 Signs You're Emotionally Mature

Practical Strategies for Teaching Social Emotional Skills

Preschool Activities : Teaching Aid for Emotional Development

Social-Emotional Learning: What Is SEL and Why SEL Matters

“Kes teile seda kõike õpetas, doktor?”

Vastus tuli kohe: “Kannatused”.

(Albert Camus, “Katk”)

Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

(Antoine de Saint-Exupéry, “Väike prints”)

Soovitav lugeda: Ennok, K. (2020). Laste emotsionaalne arendamine. Tundekasvatust toetavad praktilised tegevused ja mängud. OÜ Atlex.