Ühiskonnna klassid ja ideoloogiad

Ühiskonna klassid ja ideoloogiad

Koos industrialiseerimisega muutusid inimeste senised rollid ning kujunesid uued ühiskonna klassid. Üheks suurimaks muutuseks oli suurearvulise töölisklassi tekkimine. Töölisklassi elutingimused ja positsioon ühiskonnas oli kõikides Euroopa riikides üsna sarnane. Tavaliseks tööpäeva pikkuseks oli 12 – 16 tundi. Elati kitsastes ja ebasanitaarsetes oludes. Samal ajal elasid vabrikute omanikud külluslikku elu. Nende eesmärk oli kasumi pidev suurendamine. Tööliste töö- ja elutingimuste parandamise pärast muretsesid neist vähesed.

Rahulolematud töölised süüdistasid keskklassi ja kapitaliste ehk tootmisvahendite valdajaid, nende arvel elamises. Haritlased, kes mõistsid tööliste olukorda esitasid ühiskonna võrdsustamise suunalisi ideid. Leiti, et võimaluseks oleks rikkuste ümberjagamine. Selle all mõeldi rikaste inimeste panust raskes olukorrus töölisperede ja vaeste toetamisel. Ühiskonna võrdusele suunatud liikumise käigus kujunes konservatismi ja liberalismi kõrvale uus ideoloogia sotsialism.

Konservatism on poliitiline maailmavaade, mis hindab traditsioone ja tugevat riigivõimu. Hinnatakse stabiilsust ja tugevaid, ennast aja jooksul tõestanud valitsussüsteeme. Ühiskond peab muutuma järk-järgult, mitte järskude muutuste tulemusel. Konservatiivse maailmavaate järgi on inimesed ebavõrdsed, mistõttu on paratamatu ühiskonna kihistumine.

Liberalism on poliitiline maailmavaade, mis hindab uuendusi, muutusi. Liberaalse maailmavaate järgi on inimesed sünnilt vabad ja võrdsed. Inimese positsioon ühiskonnas sõltub tema võimetest ja töökusest ning riik ei peaks sekkuma inimese individuaalsesse arengusse ega korraldama liigselt sotsiaalseid- ja majanduslikke suheteid.

Sotsialism on poliitiline maailmavaade, mis püüdleb suurema sotsiaalse võrduse poole ühiskonnas. Sotsiaalse võrduse eesmärgil peab riik korraldama majanduselu ja jaotama majandusest tulevat kasu nendele ühiskonna gruppidele, kes ise mingil põhjusel oma elu korraldamisega toime ei tule.