Industriaalühiskond

Sissejuhatus

Projekti teema: Lõimitud õppe võimalusi „Industriaalühiskonna“ näitel

Projekt hõlmab põhikooli 8. klassis õpitavaid õppeaineid vaadatuna kehtiva riikliku õppekava (2011) ajaloo ainekava perspektiivist. Näidisteemaks on lõimitud õppematerjali koostamisel valitud „Industriaalühiskond“, mis võimaldab lõimingut mitte ainult ainevaldkonna piires, vaid ka loodusainetega. Õppijale annab lõimitud õpe tunnetuse, et koolis õpitav ei koosne üksikutest ja eraldiseisvatest ainetest, vaid on omavahel tihedalt seotud. Lõimitud õpe aitab tundma õppida, mõista ja selgitada maailmas toimunud ja toimuvaid nähtusi põhjuslikus seoses.

IKT osa õppetöös ei tähenda mitte ainult nutivahendite sagedast kasutamist ja kergemat koolikotti ehk e-kujul õppematerjali, vaid ka ülesandeid, mis õppimist toetaksid, mille kaudu õpitakse kasutama erinevaid programme ja töötama eri keskkondades, otsima ja leidma informatsiooni, oma vastuseid vormistama jms.

Lõimitud õppe vajaduse põhjendus

Tänapäevane haridus eeldab eri valdkondade teadmiste seostamist, haridusinstitutsioonide koostööd ja partnerlust ka ühiskonnaelu muude valdkondadega. Ühest küljest toetab seoste loomist ja võimaldab juurdepääsu informatsioonile digitehnoloogia kasutamine, teisalt on tervikliku maailmapildi kujundamiseks vaja kriitilise mõtlemise oskust, et mosaiigi erinevaid tükke loogiliselt sobitada ja ühendada, mis võimaldaks mõista olulist ning toetaks valmidust tulla toime erinevates õpi-, töö- ja elusituatsioonides. Sellisteks väljakutseteks valmisoleku peab tagama haridus, mis arvestab erinevate maailmavaadetega, alternatiivse teadmiste süsteemiga, uute väljakutsetega teaduses ja tehnoloogias, nagu neuroteaduste ja digitehnoloogia areng. Hariduse eesmärgi ja õppeprotsessi ümbermõtestamine, õppijakeskuse tähtsustamine on haridusvaldkonna töötajate, sh õpetajate suur väljakutse.

Kirjeldatud taotlus hariduses eeldab õppeprotsessis sidusust õppeteemade ja -ainete piires ning valdkondlikult, pädevuste, läbivate teemade ja teiste õppeainete ning ainevaldkondadega, aga ka oskust erinevates õppekeskkondades tegutseda ning õpitut igapäevaelus kasutada.

Kehtivate riiklike õppekavade üldosa, ainevaldkondade ja õppeainete kirjeldused näevad küll mitmekesist lõimingut ette, kuid õppetunni tasandil ei pruugi see õnnestuda. Üheks põhjuseks võib olla vähene koostöö kolleegidega õppe planeerimisel ehk ka heade ideede või näidete puudumine, mis õppeprotsessis lõimingut toetaksid. Samuti napib õpetajal aega, et mahukat tööd – igakülgselt lõimitud õppematerjali üksida koostada. Just seetõttu on vaja hea praktika näiteid, mis kasutaksid õppetöös erinevaid meeli, mõistmist soodustavaid õppekeskkondi, seoksid õpet rohkem reaalse eluga, toetaksid lõimingu teadvustamise kaudu maailmast tervikliku arusaama kujunemist. Ülesanded, mida saavad kasutada erineva tasemetega õpilased tagavad kaasavama klassiruumi ja annavad võimaluse osaleda ja õpirõõmu tunda ka nõrgemateöe/erivajadustega õpilastele. Näidismudeli toel on kergem koostada või kohandada lõimitud õpet oma kooli õppekavast lähtuvalt: jalgratast ei pea uuesti leiutama, vaid saab sellele lisada juurde rohkem käike, pakiraami, kodarakaitsed ja miks mitte ka pasuna.

Projektis osalenud ja õppematerjali väljatöötanud õpetajad

• Maret Aasa, Paistu Kool, Holstre Kool – pädevuste kujundamine ja läbivate teemade sidumine ajalooõppega
• Johanna Bome, Pelgulinna Gümnaasium – teema käsitlemine õppeainetevahelises lõimingus
• Anni Haandi, Kuressaare Gümnaasium – kodukoha sidumine ajalooõppe teemadega, õppimine väljaspool klassiruumi, erinevates õppekeskkondades (muuseum, arhiiv, õppekäik)
• Madli-Maria Naulainen, Kuressaare Gümnaasium – e-keskkond, virtuaalsed õppekeskkonnad
• Marika Randma, Kadrioru Saksa Gümnaasium, – LAK õpe (ülesanded on orienteeritud keelekümblusele)
• Kristiina Vaikmets, Tallinna Heleni kool, Mäepealse Erakool – õppematerjal kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele ning samuti õpiraskusega õpilasele, kel on autismi või ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) jooned.
• Mare Oja, TLÜ – granti taotleja ja projekti koordinaator

Materjal on koostatud 2017/2018 õppeaastal, valminud aprillis 2018

Õppematerjali päise foto: Vikipeedia