“Töölisasulad tekkisid põhiliselt seal, kus vajaminevat tööjõudu ei olnud võimalik teisiti majutada, kui asuti neile elamuid ehitama. Enamasti oli vabrik rajatud tooraine lähedale ning soodsate looduslike olude tõttu asulaist eemale. Kuna valdav osa meistreid ja oskustöölisi toodi algul Venemaa sisekubermangudest ja välismaalt, siis pidi nad kuhugi paigutama. Peale tootmishoonete ja elamute kerkis aja jooksul enamikku vabrikuasulaisse olmeehitisi: haigla või arstipunkt, apteek, kool, lasteaed, pood, söökla, rahvamaja, saun, pesuköök, telegraafikontor, kirik, palvemaja”. (Viires, A jt. Eesti rahvakultuur. Uued osakultuurid:tööliskultuur. 2008:514)
Kodukoha näitel tuua välja tööstuse ümber tekkinud asulad. Asulate kirjeldamisel lähtuda eeltoodud loetelust erinevate hoonete kohta - saab vaadelda, kas kodukoha tööstuse ümber tekkis kool, pood, rahvamaja jt.
Kasutada saab viidatud raamatus on välja toodud konkreetsemad näited Sindi, Kärdla, Narva ja Tallinna kohta.
Kasutada saab raamatuid “Jalutaja teejuht..”, mida on saadaval linnade kohta nagu Kuressaare, Haapsalu, Pirita, Tallinn, Pärnu, Tartu, Rakvere.