Tööstuslinna atmosfäär
Miljonid kivisöega köetavad kodused küttekolded, samuti tehaste korstnad ja mööduvad aururongid paiskasid suitsu ja tahma atmosfääri. Lisaks heitsid arvukad tööstused õhku mürgiseid kemikaale, kus need ühinesid suitsuga. Eriti kehv oli olukord looduslikus nõos paiknevas Londonis, kus niisketel ilmadel lukustus saastatud õhk atmosfääri kaanena linna kohale. Suutmata hajuda muutus õhk tihedamaks ja saaste kontsetreerus üha enam. Kehvadel päevadel võisid hoida kätt enda ees ja seda liigutada, ilma kätt ise nägemata. Sa ei näinud inimesi tulemas, sa ainult kuulsid neid – köhatamas ilmumisel. /_ _ _ / Elanikud, sealjuures meditsiinitöötajad suhtusid õhusaastesse kui elu paratamatusse aspekti. Ainsaks võimaluseks oli linnast lahkuda, ent seda ei saanud endale lubada isegi paljud jõukad pered. Mitmed aiandusraamatud sisaldasid sudu mõjust elule linnades rohkem informatsiooni kui tervise käsiraamatud. Põhjuseks õhu saastatus, mis oli nii ekstreemne, et suurel arvul taimeliike ei olnud võimelised Londonis kasvama.
Allikas: Ruth Goodman. 2014. How to be a Victorian. England: Penguin Books.
Ülesanded
1. Mis probleemi kirjeldatakse?
2. Mis on probleemi põhjuseks?
3. Miks on õhusaaste tänapäeval probleemiks?
4. Võrdle tänapäeva ja industriaalühiskonna aegset saastet. (Kus? Miks? Millest? Kuidas?)
5. Uuri oma kodukoha saastet seda näitavate indikaatorite järgi.