Tööstusasulate olmeprobleemid

Kirjelda eluolu tööstusasulates, kasutades järgmist õppematerjali: Viires, A jt. Eesti rahvakultuur. Uued osakultuurid: tööliskultuur. Elamistingimused 2008:516-518

• Õppeteksti lugemise käigus kirjutab õpilane välja võimalikult palju olmeprobleeme. Õpilased kirjeldavad paarides tööstusasulate elu-olu. Vajadusel otsivad lisamaterjali.
• Teksti lugedes saavad õpilased täita TTS tabelit, mis on lisatud manusena õppeteksti järgselt.
• Tekstiga töötades on võimalik empaatiaülesanne, kus õpilane asetab end tollesse ajaperioodi ning kirjeldab eluolu ja olmeprobleeme tööliselamus.

Vabrikute ehitatud tööliselamud jagunevad kolme põhitüüpi:

1. suured kasarmud, neist osa suurte ühiseluruumidega (Sindis peredele, Kreenholmis vallalistele), osa koridorisüsteemilisi ja väikeste korteritega;
2. ridamajad, põhiplaanilt mõisa moonakamajade sarnased, korteritesse on väljast erladi sissepääs. Tihti nimetati pikki ridamaju kasarmuiks;
3. väikemajad, neid ehitati seal, kus töökäsi vajati vähe või kus oskustöölised toodi algul mujalt.

Kõige raskemad olid elamistingimused vanades, enne 1870.aastaid ehitatud suurtes kasarmutes. Seal oli maalt tulnudtel eriti ränk kohaneda. Sindis elasid töölispered ühekordsetes ligi 400 ruutmeeri suurustes kivikasarmutes, kus ruumide suurus oli 35-38 ruutmeetrit. Ühte kasarmusse paigutati keskmiselt 70 perekonda ning vallalised nende kõrvale, kokku umbes 300 inimest. Ruumid olid külmad ja niisked. Niiskust tekitas toas pesu keetmine, sest pesukööki polnud. Õhku rikkusid välisukse kõrval seisvad lahtised uriinitünnid (uriini koguti vabrikus kalevi pesemiseks ja värvimiseks). Üürnikud püüdsid ise olukorda parandada ja jaotasid ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Sellisena püsisid korteriolud Sindi kasarmuis üle 60 aasta. Kes kurtis või kaebas, see kaotas nii korteri kui töö. /.../

Hea ei olnud olukord ka Kreenholmi 1860.-70.aastail ehitatud kahekorruselistes perekonnakasarmutes. Ühest toast koosnevad korterid (9-15 ruutmeetrit) üüriti 2-8 liikmelistele peredele, kütte muretses vabrik. Toa kuuüür oli 75 kopikat kuni 1.20 rubla. Mõnes kasarmuis jagas koridor majakorruse pikuti pooleks, igal korrusel kummalgi pool 36-44 kambrit. Ahjud asusid koridoris. Selleks, et õhk majas ühtlaselt leviks, eraldas tube üksteisest ja koridorist umbes kahe meetri kõrgune vahesein, säärvant, mis ülal lae all asendus varbseinaga. /.../ Ühte kööki kasutas keskmiselt 20-30 peret. Igal korrusel oli ühine käimla. 1870.aastal töötas Kreenholmis 4500 töölist. 1873.aastal oli asulas kõigest 10 kasarmut (808 korterit).