Kunst 19. saj

Kunst 19. sajandil

Kunstiakadeemiates soositi 19. sajandil aastasadadega klassikaks kujunenud põhimõtete järgi õpetamist. Objektide ja tausta maalimisel korrati kindlaid skeeme ja reegleid. Avalikkus soosis akadeemiates õpetatavat kunstistiili ja taunis traditsioonidest eemaldumist. Kõrvuti ametliku kunstistiiliga tekkisid ja eksisteerisid iseseisvate vooludena romantism, realism ja impressionism, mille esindajad valisid kujutatavad objektid ja stiili vastavalt isiklikule äranägemisele.

Romantism oli seotud rahvustunde tekkega, patriotismiga, üllaste püüdlustega. Romantikud maalisid nukraid, rõhutatult dramaatilisi maastikke, mille sisuks oli mure endisaegsete külamaastike taandumise pärast või inimese ja looduse vahelise suhte esitamine.

Realisimi esindajad püüdsid ümbritsevat kujutada ilustamata. Nad loobusid väljamõeldistest ja fantaasiamaailmast. Realismi esindajad uskusid, et olude tõetruu kujutamine annab avalikkusele probleemidest teada ja soodustab neile lahenduste leidmist.

Ameerikas leiutatud metalltuubi sai kasutada värvituubina. See tegi võimalikuks vabas õhus maalimise. Tänu tööstusrevolutsiooni käigus avastatud uutele keemilistele värvidele said kunstnikud kasutada palju laiemal hulgal värvipigmente. Uued võimalused soodustasid omanäoliste kunstnike esiletõsusu. Uue kunstikoolkonna nimetus impressionistid kasvas välja nende vastu suunatud kriitikast ja oli omakorda tuletatud Claude Monet maali „Impressioon. Tõusev päike” pealkirjast.

Impressionistide eesmärgiks polnud maastike või objektide reaalne kujutamine. Nad püüdsid jäädvustada hetkede üürikest ilu. Impressionistid maalisid aedasid, nurmesid, jõgesid, tänavaid, aga ka aurupilvedes raudteejaamasid ja tehastega linnamaastikke. Seda tehes olid impressionistid esimesed, kes näitasid industriaalmaastike omapärast ilu.

Järgnevalt on toodud romantismi, realismi ja impressionismi esindajate tuntud maalid. Vaatle neid ja määra, mis stiili maal kuulub. Tutvu allikatega ja täida lõpus olev ülesanne.