Haigused ja vaktsineerimine

“Umbes 16. sajandist alates jääb mulje, et rõuged muutusid Euraasias vähem surmavamaks ja moondusid lastehaigusteks. 17. ja 18. sajandil tappis see haigus Euroopas arvatavasti 400 000 inimest aastas ja oli pimedaksjäämise põhjuste seas kolmandal kohal. Ühtekokku suri ligikaudu kolmandik nakkuse saanud inimestest ja ellujäänutest umbes kolmel neljandikul olid rõugearmilised näod. /--/ Esimesed rõugeid ennetavad meetodid võeti tarvitusele Hiinas umbes meie ajaarvamise esimesel sajandil. Selleks abinõuks oli kaitsepookimine - haiguse ohvritelt võetud mäda ja kärnasid kasutati teiste inimeste kaitsmiseks. Nii sai inimene väikese annuse rõugeid, kusjuures suremus oli selle protseduuri puhul kõigest 1-2 protsenti. Umbes 1000 m.a.j oli kaitsepookimine edasi levinud läände, olles tavaline islamimaades ja Aafrikas. /--/ 1798. aastal pani briti arst Edward Jenner tähele, et ka lehmarõuged annavad immuunsuse inimese rõugete vastu ja nii alustatigi vaktsineerimist. Vähem kui kümne aastaga oli Euroopas vaktsineeritud ligi kaks miljonit inimest ning haiguse levik oli peatatud.”

Ponting, C. Uus maailma roheline ajalugu. Keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine. Varrak, 2009, lk 234-235

Ülesanded

1. Rõuged oli ainult üks haigustest, mis inimesi uusajal kimbutas. Nimeta veel haigusi, mis olid uusajal levinud. Vajadusel kasuta interneti abi.

2. Milliseid meetodeid kasutati enne vaktsineerimise kasutuselevõttu haiguste ravimiseks ja leviku piiramiseks? Too mõlema kohta 2-3 näidet.

3. Haigused on laias laastus kas viiruslikud või bakteriaalsed. Mida on peetud haiguste põhjuseks enne seda avastust?