Kivisöekavendustes juhtus sageli tõsiseid õnnetusi. Üks traagilisemaid õnnetusi juhtus 4. juulil 1838ndal aastal Silkstone küla lähedal Huskari kaevanduses. Äikesetormiga kaasnev paduvihm põhjustas tulvavee tungimise kaevandusse. Kaevanduses anti häiresignaali ja inimesed said juhised kiireks väljumiseks. Kaevandusse tungiv veehulk muutis vett välja pumpava aurumootori kasutuskõlbmatuks. Kaevanduse sahti jäid lõksu lapsed. Nad tegid põrgulärmi ja otsisid meeleheitlikult väljapääsemise võimalust. Lapsed otsustasid kasutada välja pääsemiseks maapinnaga ühel tasandil olevat kaevanduse sissepääsu. Samal ajal tõusis veetase kaevanduse sissepääsu juures kiirelt ja hakkas voolama kaevandusse. Mõned vanemad lapsed suutsid mööda tuhiseva vee eest varjuda kaevanduses olevatesse lõhedesse. Kakskümmend kuus last paisati veetulva poolt väljapääsu lähedal allavoolu. Viisteist poissi ja üksteist tüdrukut uppusid mõne minuti jooksul. Neist noorim olid seitsme ja vanim seitsmeteistkümne aastane. Hukkunute keskmiseks vanuseks oli 10,8 aastat.
Pääsenud lapse tunnistus:
„ Ma tulin üles väljapääsu poole koos Elisabeth Taylori ja mõne teisega. Me kuulsime sisse tungiva vee häält ja mina ja Elisabeth saime väljapääsu juures olevasse lõhesse ja peatusime seal kuni pääsesime välja. Vesi, mis liikus alla möödus meist. Vesi jõudis teiste ülestulijateni ja paiskas nad vastu ust ning nad kõik uppusid.”
Uriah Jubb, söevedaja
Kohaliku aastaraamatu kirjutaja John Hugh Burland kirjeldas hukkunute matust järgmiselt: „Tuhanded olid kogunenud pikale matusetalitsele. [...] Kirst kirstu järel, igaüks saadetud nutvate ja leinavate vanemate ja sugulaste poolt. Rahvahulk vaatas surmtõsises vaikuses, mida katkestasid vaid leinajate hingevalu väljendavad häälitsused. [...] Surnukehad paigutati seitsmesse hauda. Poisid nelja, ühes rivis olevasse hauda. Tüdrukud asetati ridamisi kolme hauda, poiste jalgade ette.”
Vaatamata järelvaatajate soovitustele ja raporditele oli vähestel kaevandustes toimunud õnnetusel olnud varem otsest ja kohest mõju seadusandlusele. Huskari söekaevanduses toimunud katastroof oli selles suhtes erandlik. Uudis tragöödiast šokeeris äsja kroonitud kuninganna Victoriat. Õnnetus tõi kaasa arutlused ajakirjanduses ja parlamendis.
1842. aastal võeti Suurbritannia parlamendis vastu kaevandusseadus Mines and Collieries Act, mis keelas naistel ja alla kümne aastastel lastel töötada maa-alustes söekaevandustes.
Mälestusmärk Huskari katastroofis hukkunud lastele, Allikas: Geograph
Brian Elliot. South Yorkshire Mining Disasters. The Nineteenth Century. Great Britain: Wharncliffe Books. 2006.