Embedded Files
Ülesanne
Ülesanne
Loe läbi teksti katkendid ja vasta iga katkendi lõpus olevatele küsimustele.
Leeuwenhoeki mikroskoobi koopia (allikas)
Mikroskoop
Prille tunti juba keskajal. Varauusajal valmistas Galieleo Galilei pikksilma, millega uuris planeete ja veendus selles, et Maa tiirleb ümber Päikese. Mikroskoobi leiutajaks peavad ühed hollandlasi Hans ja Jansen Zachariast. Anton van Leeuwenhoeh arendas Zachariaste mikroskoopi ning paigutas läätsed – objektiivi ja okulaari selliselt, et mikroskoop suurendas objekti 270 korda. Ühed peavad mikroskoobi leiutajaks Hans ja Jansen Zachariast, teised Leeuwenhoehd. Kindel on, et just Leeuwenhoes avastas mikroskoobi abil mikroorganismid.
Küsimused
Küsimused
1. Millal valmistati esimene pikksilm?
2. Kes valmistas esimese pikksilma?
3. Kes leiutas mikroskoobi?
4. Kes avastas mikroskoobi abil mikroorganismid?
Külvimasin
Sajandeid oli valdav osa elanikkonnast elanud maal, harinud põldu ja varustanud iseennast ning suhteliselt vähearvukat linnaelanikkonda toiduga. Tööstusrevolutsiooni ajal kolisid tuhanded inimesed maalt linna. Inimeste varustamine toiduga sai võimalikuks põllumajanduse tootlikkuse kasvu tõttu. Suurema tootlikkuse taga olid aga uuendused ja leiutised põllumajanduse valdkonnas. 1701. aastal leiutas Jethro Tull külvimasina, mis kiirendas külvamist ja vähendas seemnete kadu. Jethro Tulli külvimasin käivitas põllumajandustehnika täiendamise, mis omakorda suurendas saagikust. Suurem saagikus vähendas põllutööliste vajadust ja võimaldas varustada toiduga linnaelanikke.
Jethro Tulli külvimasin
Küsimused
Küsimused
1. Mis oli maal elavate inimeste põhiline ülesanne?
2. Millal hakkasid inimesed maalt linna kolima?
3. Miks põllumajanduse tootlikus suurenes?
4. Miks oli Tulli leiutatud külvimasin nii oluline leiutis?
James Watt'i aurumasin
Allikas: The American Society of Mechanical Engineers. (link)
Aurumasin
17. sajandi lõpul hakati kaevandustest vee välja pumpamisel kasutama Thomas Savery poolt leiutatud ja patenteeritud auru jõul töötavat pumpa. Savery auru jõul töötav pump tuli ehitada kaevandusšahti põhja. Paarkümmend aastat hiljem võeti kaevandustes kasutusele Thomas Newcomeni aurumasin. Erinevalt Savery poolt leiutatud masinast paigutati Newcomeni aurumasin kaevandusšahti ava kohale. Newcomeni aurumasin kulutus palju sütt. Šoti tööriistavalmistaja James Watt märkas Newcomeni aurumasina parandamise käigus selle puudusi. Ta leidis, et auru kuumutamine ja jahutamine peaksid toimuma erinevates silindrites. Ta lisas masinale ka regulaatori, mis kindlustas ühtlase töötamiskiiruse. James Watti aurumasin oli Newcomeni masinast efektiivsem. Seda rakendati kaevandustes ja tehastes. Umbes pool sajandit hiljem tuli Georg Stephenson mõttele suunata läbitöötatud aur korstnasse. Tänu sellele suurenes koldes olevate leekide tõmme, mis omakorda lisas masinale võimsust veduri liikumapanekuks. Stephensoni leiutisega algas auruvedurite võidukäik.
Küsimused
Küsimused
1. Millise abivahendiga pumbati 17. sajandil vesi kaevandustest välja?
2. Kuidas erinesid üksteisest Savery ja Newcomeri leiutiste kasutamine kaevanduses?
3. Kuidas oli Watti aurumasin parem?
4. Tänu millisele täiendusele algas auruvedurite võidukäik?
Kaevurilamp
Kaevandamise tulemusel hõljus kaevanduse šahtides erinevaid plahvatusohtlikke gaase, mistõttu oli küünalde kasutamine ohtlik. Seetõttu töötati kaevandustes sageli täielikus pimeduses. Humphrey Davy leiutatas metallvõrguga ümbritsetud lambi, mis vähendas plahvatuse ohtu.
Davy kaevurilamp
Allikas: Commons Wikimedia. (link)
Küsimused
Küsimused
1. Miks kaevanduste šahtides oli palju plahvatusohtlikke gaase?
2. Kuidas suutis Davy vähendada plahvatuste ohte kaevandustes?
Ketrusmasina Jenny rekonstruktsioon. Wuppertali muuseum, Saksamaa.
Allikas: Commons Wikimedia. (link)
Ketrusmasin
18. sajandil tuli kuduja James Hargreaves mõttele ühendada käsirattaga mitu kedervart. Selle tulemusel sai kedrata 16 lõnga korraga. Masin sai tuntuks „Jenny” nime all. Selle masinaga sai kedrata ainult jämedat lõnga.
Küsimused
Küsimused
1. Miks oli Hargreavese leiutis revolutsiooniline?
Terasesulatusahi
Terast tunti juba vanaajal. Paraku oli see paindumatu ning ei sobinud seetõttu keerukate konstruktsioonide ja seadmete valmistamiseks. 18. sajandil õpiti valmistama elastset terast. Selleks lisati kõvale terasele sobivas koguses süsinikku. Kui süsinikku oli sulamis liiga palju, saadi tugev aga rabe malm. Henry Bessemer leiutas sulatusahju, millega sai rauamaagist mittevajalikud elemendid, sealjuures liigse süsiniku eemaldada. Terasest sai valmistada keerukaid seadmeid, tööriistu, sildasid, ehitiste konstruktsioone.
Leiutiste kirjelduse allikas: Holt, M. 1996. Leiutised. Koolibri.
Terase tootmine
Allikas: The Industrial Revolution. (link)
Küsimused
Küsimused
1. Miks ei saanud terast kasutada enne 18.sajandit?
2. Kuidas muudeti teras elastseks?
3. Kuidas võis muutuda teras tootmise käigus malmiks?
4. Mida sai terasest valmistada?
Google Sites
Report abuse