Industriaalrevolutsiooniaegne migratsioon

Industriaalrevolutsiooniaegne migratsioon

Mehhaniseerumine vähendas maal elavate inimeste teenimisvõimalusi. Tööd, mis eelnevatel sajanditel nõudsid suuremal arvul töökäsi tehti nüüd efektiivsemalt. Näiteks kiirendas 18. sajandi alguses leiutatud külvimasin külvamist ja suurendas taimede idanemist.  Samal ajal oli linnades tööjõu nõudlus suur. Inimesi vajati tehastesse, kaevandustesse, teede ja hoonete ehitusele, kontoritesse. Vabrikute juurde ehitati töölistele mõeldud elamuid. Tekkisid töölislinnakud ehk slummid, kus elati kitsastes ja ebasanitaarsetes oludes.Teenimisvõimaluse tõttu siirdusid inimesed linnadesse. Linnastumisesse suhtuti erinevalt. Ühed muretsesid maapiirkondade hääbumise pärast, teised nägid linnastumises positiivset arengut.

Saksa majandusteadlase Friedrich Listi mõtted linnastumise ja maaeluga seoses:

Üle kogu maa laialipillutatult elavad talupojad suhtlevad üksteisega vaid põgusalt. Nad kõik tegelevad praktiliselt ühe ja sama tegevusalaga ja ka nende tooted on üldjoontes ühesugused. Praktiliselt sama on toodetest tulev tulu, neil on ühed ja samad soovid ja oma toodangu suurimateks tarbijateks on nad ise. Talunik pühendab ennast vähem kaasinimestele kui elutule loodusele. Harjumuspäraselt koristab ta saagi samast kohast kuhu oli selle külvanud. Oma töö edu tagajana usaldab ta peamiselt üleloomulikke jõude. Mõõdukus, kannatlikkus, alistuvus, mõtte tegevusetus koos tuimusega on kujunenud temaolemuse osaks. Tema tegevus ei soodusta läbikäimist kaasinimestega ning ei nõua ka erilist intellektuaalset pingutust või osavust. Ta õpib jäljendades pereringi kuhu ta sündis. Harva tuleb ta mõttele midagi oma töös senisest teisiti või suurema kasuga teha. Hällist hauani suhtleb ta vaid ühe piiratud  inimeste ringiga. Harva kohtab ta erakordse pingutusega saavutatud suurepäraseid rikastumise juhtumeid. Sellise põhimõtte järgi elades antakse põlvest põlve edasi maa ja vaesus ning praktiliselt kaotatakse jäljendamise tõttu kogu tootlik jõud. 

Samal ajal kui talunik suhtleb valdavalt ainult oma naabritega, laiendab vabrikant suhteid üle kogu maailma. Soov saavutada või säilitada kaasmaalaste usaldus ning pidev võitlus elujärje ja edu nimel sunnivad teda lakkamatult tegutsema. Ta teab tuhandeid näiteid, kus erakordne ponnistus võib tõsta mehe madalaimalt positsioonilt kõrgeimasse ühiskonna kihti. Samal ajal kui rutiin ja hooletus võivad heita kõrgeimalt positsioonilt madalaimale astmele. 

Tehase tootmine toetab teadust, kunsti ja poliitilist arengut, see soodustab üldist heaolu, suurendab rahvaarvu, ühiskondlikku kasu ja riigi võimu. Hilisemas perspektiivis võimaldab see laiendada riigi mõju kogu maailmas, rajada kolooniaid.

Allikas: Frederick List. National System of Political Economy. 1856. 

Ülesanne

1. Kes on allika autor?

2. Milliseid väärtusi tõstab tekstilõigu autor esile? 

3. Miks kritiseerib allika autor talupidajaid?

4. Mis eelised saab riik autori arvates manufaktuurtootmise tulemusel?

5. Arutle klassis, kuidas tekstikatkendis toodud väärtused sarnanevad ja erinevad tänase ühiskonna väärtustest.

Tabel: Põllumajandustöötajate osakaal aktiivsest tööelanikkonnast.