Tööstusasulate olmeprobleemid - kohandatud HEV õpilastele

Vabrikute ehitatud tööliselamud jagunevad kolme põhitüüpi:

1. suured kasarmud, neist osa suurte ühiseluruumidega (Sindis peredele, Kreenholmis vallalistele), osa koridorisüsteemilisi ja väikeste korteritega;
2. ridamajad, põhiplaanilt mõisa moonakamajade sarnased, korteritesse on väljast erladi sissepääs. Tihti nimetati pikki ridamaju kasarmuiks;
3. väikemajad, neid ehitati seal, kus töökäsi vajati vähe või kus oskustöölised toodi algul mujalt.

Kõige raskemad olid elamistingimused vanades, enne 1870.aastaid ehitatud suurtes kasarmutes. Seal oli maalt tulnudtel eriti ränk kohaneda. Sindis elasid töölispered ühekordsetes ligi 400 ruutmeeri suurustes kivikasarmutes, kus ruumide suurus oli 35-38 ruutmeetrit. Ühte kasarmusse paigutati keskmiselt 70 perekonda ning vallalised nende kõrvale, kokku umbes 300 inimest. Ruumid olid külmad ja niisked. Niiskust tekitas toas pesu keetmine, sest pesukööki polnud. Õhku rikkusid välisukse kõrval seisvad lahtised uriinitünnid (uriini koguti vabrikus kalevi pesemiseks ja värvimiseks). Üürnikud püüdsid ise olukorda parandada ja jaotasid ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Sellisena püsisid korteriolud Sindi kasarmuis üle 60 aasta. Kes kurtis või kaebas, see kaotas nii korteri kui töö. /.../

Hea ei olnud olukord ka Kreenholmi 1860.-70.aastail ehitatud kahekorruselistes perekonnakasarmutes. Ühest toast koosnevad korterid (9-15 ruutmeetrit) üüriti 2-8 liikmelistele peredele, kütte muretses vabrik. Toa kuuüür oli 75 kopikat kuni 1.20 rubla. Mõnes kasarmuis jagas koridor majakorruse pikuti pooleks, igal korrusel kummalgi pool 36-44 kambrit. Ahjud asusid koridoris. Selleks, et õhk majas ühtlaselt leviks, eraldas tube üksteisest ja koridorist umbes kahe meetri kõrgune vahesein, säärvant, mis ülal lae all asendus varbseinaga. /.../ Ühte kööki kasutas keskmiselt 20-30 peret. Igal korrusel oli ühine käimla. 1870.aastal töötas Kreenholmis 4500 töölist. 1873.aastal oli asulas kõigest 10 kasarmut (808 korterit).

Viires, A jt. Eesti rahvakultuur. Uued osakultuurid: tööliskultuur. Elamistingimused 2008:516-518

Ülesanne

Loe läbi õppetekst ja täida TST tabel. Tabel joonista vihikusse ja täida see. Viimasest tulbast vali mõni küsimus ja otsi selle kohta kodus täiendavat infot internetist. Leitud info põhjal koosta vihikusse umbes 6-8 lauseline kokkuvõte.

Ülesanne

Kirjelda tööliste igapäevaseid olmeprobleeme. Koosta tööliste olmeprobleemide kohta enda vihikusse 8-10 lauseline seostatud jutt.

Ülesanne

Otsi internetist informatsiooni Kreenholmi vabriku kohta ja koosta selle kohta umbes 12-15 lauseline ülevaade enda vihikusse. Uuri:

• Millal vabrik rajati?
• Kes rajas?
• Mida seal toodeti?
• Kui palju töölisi töötas vabrikus?
• Kuidas töölised elasid?
• Mis on tänapäevaks Kreenholmist saanud?