Embedded Files
Rohelise Kooli koosoleku protokoll
26.03.2024
Osalejad: Eva Lank, Helen Leis, Kairi Stepanova, Mare Perle, Annika Udumetsa,
Koosoleku juhataja: Maire Põld
Koosoleku algus: kell 11.30
Päevakord:
1. Laste õigused ja kohustused
2. Rohejahi lõpetamine
3. Umbrohu kohvik
Päevakorrapunkt 1- Laste õigused ja kohustused
Iga rühm tõi koosolekule enda tehtud plakati laste õiguste ja kohustuste kohta. Koosolekul said rühma esindajad tutvustada, mida nad isekeskis arutasid konventsioonis kirjutatu üle.
Pilvepõnnid tõstsid esile, et nende õigusteks on liikumine, õppimine, ilus kodu koos ema ja isaga. Lisaks on oluline, et nad saavad magada ja õues käia. Kohtususena tõid nad välja, et lapsed peavad ise koristama selle, mille segi on ajanud. Laste õigusi rikutakse, kui nad peavad rasket tööd tegema; kui nad saavad vitsa või neid jäetakse õue vihma kätte külmetama. Tuulekratid tõid välja, et lastel on õigus kodule, mängule, perele ja sõpradele. Kohustusena toodi välja, et tuleb koristada enda järgi, emme sõna kuulata ja reegleid meeles pidada. Tähejütsid pidasid tähtsaks õigust magada ja võimalust oma arvamusele ja uskumustele. Lapsed teadsid, et nende kohustus on õppida, olla hea ning teisi ei tohi segada. Lisaks mainisid, et prügi ei tohi loodusse visata ega toitu raisata. Lainekratid ütlesid, et lastel on õigus oma nimele, perele ja kodule. Toodi välja, et kõigil on õigus oma keelele ja kaitsele. Päikesepõnnid ütlesid täienduseks, et lastel on õigus tervislikult süüa, saada arsti abi ja head haridust, kohustusena toodi välja, et peab teistega olema viisakas. Vihmajütside mõtted õigustest ühtisid teistega, kohustustest mainiti, et tuleb oma tervist hoida ja viisakalt rääkida.
Laste õiguste ja kohtususte plakatid lähevad rühmas seina peale, kus lapsed saavad neid õppida ja jooksvalt täiendada.
Päevakorrapunkt 2: Rohejahi lõpetamine
Kuusakoski poolt korraldatud Rohejahi raames kogusid lapsed ja lasteaia personal alumiiniumist teeküünlaümbriseid. Rohelise Kooli koosolekul anti novembrist märtsini kogutu pidulikult üle ning lasteaia direktor viis ümbrised ümbertöötlemiseks jäätmejaama. Kokku oli küünlaümbriseid 19 kg.
Päevakorrapunkt 3: Umbrohu kohvik
30. aprillil toimub saalis "umbrohust" tehtud toitude ja salatite tutvustamine ja degusteerimine. Iga rühm leiab loodusest söödavaid taimi, mida kasutab toiduks ja tutvustab retsepti ja toitu ka teistele lastele.
Koosoleku lõpp: kell 12.05
Protokollija: Hannela Kõrm
Rohelise Kooli koosoleku protokoll
07.02.2024
Osalejad: Annika Udumets, Tiiu Mänd, Helen Leis, Mare Perle, Eva Lank
Koosoleku juhataja: Kairi Stepanova
Koosoleku algus 11.30
Päevakord:
1. Rohelise jalajälgede võrdlus
2. Tarneahelad ja märgiste tutvustus
Päevakorrapunkt 1- Rohelise jalajälgede võrdlus
Eelmisel koosolekul lepiti kokku, et iga rühm teeb lastega oma isikliku rohelise jalajälje, mida seekordsel koosolekul tutvustati.
Vihmajütsid tõid negatiivse poole pealt välja, et valdavalt ostetakse erinevate maade puu- ja juurvilju ning paljud tulevad autoga lasteaeda. Positiivne oli, et paljudel peredel on poes kaasas korduvkasutatavad kotid.
Päikesepõnnid eelistavad eestimaist toitu, nad ei lase veel joosta ega viska toitu ära, pigem pannakse ülejäägid karpi. Halvana toodi välja, et palju tullakse autoga lasteaeda, toast ei kustutata tuli, kui nad lahkuvad ja ei sorteerita prügi.
Tuulekrattidel on teadmine olemas, aga päris tegudeni on veel aega. Räägiti palju, miks poes käies kasutada riidest kotte. Toimus pikk arutelu selle üle, kuidas lapsed lasteaeda tulevad. Avastati, et suurteks teguriteks on aastaaeg ja vahemaa- nimelt talvel tullakse pigem autoga, soojemal ajal rattaga; mõnel on teekond liiga pikk, et ilma autota tulla. Lisaks toodi välja, et paljud puuviljad ei kasva Eestis ja sellepärast ostetaksegi välismaist.
Pilvepõnnidest enamus tulevad autoga lasteaeda. Väga paljud sorteerivad prügi, aga mõnes peres ei sorteerita üldse, sest see võtab liiga palju ruumi ja aega. Lapsed olid väga teadlikud ja oskasid arutleda teema üle. Kilekotte kasutatakse vähe, eelistatakse riidest kotte, sest nad ei lähe katki. Toitu visatakse vähe ära.
Tähejütsidest tulevad väga paljud autoga lasteaeda, poes käiakse pigem kilekottidega ning paljud ei kasvata ise maitsetaimi. Positiivse poole pealt toodi välja, et kõik söövad oma söögi lõpuni ning väga vähe visatakse toitu ära. Lisaks kustutakse enda järel tuli, kui nad toast lahkuvad.
Kokkuvõtvalt olid kõik rühmad keskkonnahoiust teadlikud ja kuidas nad oma rohelist jalajälge kujundavad. Kedagi eraldi ei saa välja tuua, sest roheline- must oli võrdselt jaotatud kõigi rühmade lõikes võrdselt.
Päevakorrapunkt 2- Tarneahelad ja märgiste tutvustus
Arutleti, kuidas jõuab söök meie poodi ja toidulaule. Lapsed teadsid, et osad asjad tulevad kaugelt lennukiga, aga kasulikum on osta Eestis kasvatatud ja valmistatud toitu. Põhjustena tõid lapsed välja:
· „Sellel ei ole meie riigi lõhn“
· „Meie riik ei teinud seda“
· „Välismaal pritsitakse mürgiste asjadega, sellepärast tuleb neid pesta“
Tutvustati, mida kujutab endast rahvusvaheline tarneahel, kui palju erinevat laadi transporti tuleb kasutada, mis omakorda tekitab hulganisti „tossu“. Lisaks toodi välja, et tihtipeale kasutatakse välismaal lapstööjõudu. Räägiti FairTrade märgisest ja kust me seda leida võime.
Räägiti Eestisisesest tarneahelast, mis on palju lühem võrreldes rahvusvahelise kauba liikumisega. Samuti leidub kodumaises toodangus vähem mürke ning kasutusel on looduslikum väetis, näiteks sõnnik. Arutleti, mis on „Tunnustatud Eesti Maitse“ ja miks seal peal on suitsupääsuke.
Otsustati
Korraldame Eesti toidu peo, kus kõik rühmad saavad tutvustada enda tehtud toitu või jooki, mille üheks tooraineks on kamajahu. Koostisosad võiksid tulla laste oma kodudest. Lisaks peaks jälgima toorainete märke, võimalusel eelistama eestimaist või õiglasekaubanduse toodangut. Üheskoos tehakse rühmas plakat, millel tuuakse välja toidu valmistamisel kasutatud ainetel olevad märgised. Peo täpne kuupäev täpsustamisel.
Koosoleku lõpp: 12.10
Protokollija: Hannela Kõrm
Rohelise Kooli koosoleku protokoll
23.01.2024
Osalejad: Helen Leis, Annika Udumets ja Eva LankKoosoleku juhataja: Mare PerleKoosoleku algus: 9.15
Päevakord:1. Kliimasoojenemine2. Näituse eksponaatide meisterdamine
Päevakorrapunkt 1- KliimasoojenemineArutleti, mis on kliima ja mida kliimasoojenemine endaga kaasa toob. Jõuti ühiselearusaamisele, et lastele ei meeldi väga kuum ilm, sest siis ei saa taimed kasvada ja polepiisavalt vett.Seletati lahti kasvuhoone efekt ja miks me peame oma käitumisharjumusi muutma, sest sellegame aitame oma maakera. Arutati, mis saastab õhku rohkem ja kuidas teha paremaid valikud-näiteks kõige kasulikum on lasteaeda tulla jalgrattaga. Samuti on parem sõita bussidega, sestsee veab korraga palju inimesi.Lisaks toodi välja, kuidas veel loodust hoida ja tarbimist vähendadaToitu ei tohiks ära visata, peame ostma täpselt nii palju, kui ära söömeElektri kokkuhoiuks kustutame enda järel tuledPoes käime riidest kotigaKäsi pestes ei kasuta suurt survet ja paneme enda järel vee kinni
OtsustatiIga rühm viib läbi küsimustiku ja lapsed joonistavad oma isikliku rohelise jalajälje. Järgmisel
koosolekul võtavad kõik rühmad oma jalajäljega plakati kaasa ning võrdlevad tulemusi-missugune on kõige rohelisem rühm.
Päevakorrapunkt 2- Näituse eksponaatide meisterdamineArutleti, mis tagajärjed on, kui polaarjää hakkab sulama. Lapsed tõid välja, missugused loomadelavad poolustel, kellele ja milleks on jääd neile vaja. Tutvustati plaani luua kliimasoojenemiselepühendatud näitus, kus iga rühm saab seda täiustada.OtsustatiJärgmiseks koosolekuks meisterdab igaüks oma rühmas polaarloomi- näiteks pingviin,polaarrebane, hüljes, jääkaru jne, mis lähevad ringgaleriis oleva näituse eksponaatideks.Koosoleku lõpp: 10.00Protokollija: Hannela Kõrm
23.01.2024
Osalejad: Helen Leis, Annika Udumets ja Eva LankKoosoleku juhataja: Mare PerleKoosoleku algus: 9.15
Päevakord:1. Kliimasoojenemine2. Näituse eksponaatide meisterdamine
Päevakorrapunkt 1- KliimasoojenemineArutleti, mis on kliima ja mida kliimasoojenemine endaga kaasa toob. Jõuti ühiselearusaamisele, et lastele ei meeldi väga kuum ilm, sest siis ei saa taimed kasvada ja polepiisavalt vett.Seletati lahti kasvuhoone efekt ja miks me peame oma käitumisharjumusi muutma, sest sellegame aitame oma maakera. Arutati, mis saastab õhku rohkem ja kuidas teha paremaid valikud-näiteks kõige kasulikum on lasteaeda tulla jalgrattaga. Samuti on parem sõita bussidega, sestsee veab korraga palju inimesi.Lisaks toodi välja, kuidas veel loodust hoida ja tarbimist vähendadaToitu ei tohiks ära visata, peame ostma täpselt nii palju, kui ära söömeElektri kokkuhoiuks kustutame enda järel tuledPoes käime riidest kotigaKäsi pestes ei kasuta suurt survet ja paneme enda järel vee kinni
OtsustatiIga rühm viib läbi küsimustiku ja lapsed joonistavad oma isikliku rohelise jalajälje. Järgmisel
koosolekul võtavad kõik rühmad oma jalajäljega plakati kaasa ning võrdlevad tulemusi-missugune on kõige rohelisem rühm.
Päevakorrapunkt 2- Näituse eksponaatide meisterdamineArutleti, mis tagajärjed on, kui polaarjää hakkab sulama. Lapsed tõid välja, missugused loomadelavad poolustel, kellele ja milleks on jääd neile vaja. Tutvustati plaani luua kliimasoojenemiselepühendatud näitus, kus iga rühm saab seda täiustada.OtsustatiJärgmiseks koosolekuks meisterdab igaüks oma rühmas polaarloomi- näiteks pingviin,polaarrebane, hüljes, jääkaru jne, mis lähevad ringgaleriis oleva näituse eksponaatideks.Koosoleku lõpp: 10.00Protokollija: Hannela Kõrm
Report abuse