Elurikkus, Kooliõu, Meri ja Rannik
Pangapealse lasteaia vanavanemate sùgisel istutatud lillesibulad on andnud kena kevadiselt lillelise tulemuse. Algatatud uus traditsioon, hetked- mis jäävad ja ikka koos lastelastega
Kevad, päike, loovalt làhenemine, taaskasutus Pangapealse Tähejütsid, rohenäpud
Kevade saabudes on hea aeg taimed ja mulla katsetega alustada.
Pangapealse Pilvepônnid külvasid kilekotti oa ja herne seemned. Kui need kasvama lähevad jälgitakse, kuidas hernes ja uba idanevad, kuidas tekivad juured, vars, lehed. Katse tulemused kaardistatakse.
Pangapealse Tuulekratid katsetasid- kas ja kus till tärkab Istutamisplatvormideks muld, liiv, saepuru, lumi, leht+muru, segu.
Üllatusid siiralt, kui märkasid tulemusi. Seemned ei idanenud vaid liivas
Põnev
Pangapealse Pilvepônnid hoolitsevad habraste lindude eest kogu talve. Leivatükkide sisse torkasime päevalille seemneid, edasi seome puu okste külge. Siis tulevad linnud neid juba nokkima
Pangapealse Vihmajùtside projekt jätkub ja jätkub. Ka meie teod said ilusama ja vingema terraariumi. Lapsed juba olid kursis, milliseid elutingimusi teod vajavad ja kujundasimegi neile oma metsa. Meenutasime, milline on metsamaastik ja kust tavaliselt tigusid leiame. Käisime otsisime terraariumisse sammalt, lehti, taimi. Laenasime tuppa loodud metsast ka paar omatehtud puud, et tigudel veel rohkem päris metsa tunne oleks. Panime söögiks võilillelehti ja tekkis arutelu, kellele siis teod söögiks on?
Siit läks meie metsloomade projekt kiires tempos edasi. Jõudsime toiduahelani. Lapsed uurisid raamatuid ja otsisid infot tahvelarvutitest. Otsustasime teha suure plakati, kus kogu metsloomade toiduahel näha oleks.
Loodus kõikjal. Kui lund on korra aastas ja õues möllamisest jääb väheseks, toome lume tuppa kaasa. Nii loovalt lähenesid meie Pangapealse lasteaia Vihmajütside rühma lapsed. Helen Leis
Ühel kindlal oktoobrikuu päeva hommikupoolikul on Pangapealse Lasteaed tühi. Kogu lasteaiapere sõidab avastama loodusest erinevas Eestimaa paigas. Õpetajateks loodus ja selle tundjad. Loodusklass on terviklik süsteem, mille oleme sisse viinud õppekavasse. Ehk me loome keskkonna suhtlemiseks ja kooskõla leidmiseks loodusega. Leiame värve, kogeme , õpime, uudistame linnu- loomaliike, arendame loodusteadmisi, seikleme loodusradadel muusika ja mänguga. Peale rännakuid saame kokku ja esitleme üksteisele kogetut, nähtut.
Alustasime Pangapealse lasteaias permaaia rajamisega. On meil klassikaline taimela ja nüüd ka varsti permakultuuril põhinev aed. Lastel tore vôrdlusi leida, mis mingis aias teisiti ja aedade tegemiserôõmgi erinev.
Ûhel hilisôhtul saime toodud metsast roikaid ja kehvikuid oksi. Tore oli uurida kännuseeni ja sammaldunud puitu. Kasutasime ära kogu kompostikivis komposteerimata sodi. Nägime, millest koosneb metsamaapinna esimesed kihid. Papp saigi pandud selleks, et inimese tekitatud maapind (muru) hävitada. See kõik laguneb ja muutub mullaks. Tõsi, permakultuuri aed näeb välja veidi metsikum oma multšide ja taaskasutatud asjadega. Töö käigus saab kenasti laste küsimustele vastata, sest neid tekib oii kui palju. Teadlikult jätsime ühe lillepoti tagurpidi torniks ega ajanud laiali. Saab uurida taimejuuri ja vihmausski oli platsis. Ehe elu!
Arutasime, mis loomad metsas sellisele maastikule pesa teevad. Juba teati pakkuda siili, kuid leidsime ka kompostist küüliku pabula, mistõttu jõuti aruteluga jäneste juurde. Kas metsajänkudel on samasugune kaka? Kuidas jänes omale uru kaevab või tunneli teeb, kui ees on niipalju lehesodi? Kas jänese käigud on samasugused nagu vihmaussidel (samal ajal vihmaussi käiku taimejuurte vahel uurides). Nendele ja paljudele teistele küsimustele hakkamegi vastuseid otsima ja samal ajal valmib permaaed. Põnevust jätkub kogu lasteaiaperele.
Alguse on saanud Pangapealse Vihmajütside rühma projekt Loomad metsas, mille pikkust veel ette ei tea.
Pildid annavad parema ülevaate
1. Alustuseks matkatakse oma matkarajal ja korjatakse looduslikku materjali, et luua mets.
2. Meisterdati loomade urud ning hakatigi metsa loomisega pihta. Kogu protsessi juures môôdeti, arutleti, uuriti, vaadeldi.
3. Selleks, et loomad leiaksid oma elukeskkonna loodud metsas, võeti vaatluse alla loomadest raamatud, puzzled, teatmikud. Vaadeldi kàppade kuju, kere ehitust jne.
4. Eksponaatide uurimine. Erinevad hambad
Projekt jätkub
Jätk loodusklassile on "Loodusklassid läbi lapse silmade" esitlused. Mõeldakse kogetu ja nähtu esitlemisele üksteisele ja see vormistatakse loominguliselt. Vahvad ideed ja ägedad lapsed, loomingulised kaasaaitajad.Esitlused on vajalikud julguse, sõnavara, esinemisoskuse harjutamiseks tulevikuoskuste tarbeks.
Ühel kindlal oktoobrikuu päeva hommikupoolikul on lasteaed tühi. Kogu lasteaiapere sõidab avastama loodusest erinevas Eestimaa paigas. Õpetajateks loodus ja selle tundjad. Loodusklass on terviklik süsteem, mille oleme sisse viinud õppekavasse. Ehk me loome keskkonna suhtlemiseks ja kooskõla leidmiseks loodusega. Leiame värve, kogeme , õpime, uudistame linnu- loomaliike, arendame loodusteadmisi, seikleme loodusradadel muusika ja mänguga. Peale rännakuid saame kokku ja esitleme üksteisele kogetut, nähtut.
Traditsiooniks on saanud Pangapealse lasteaias kutsuda kùlla vanavanemad. Ja nii täituski lasteaia hoov nädala lõpus vanaemade, vanaisadega. Koos lapselastega istutati õuealale lillesibulaid, mille vanavanemad ise kaasa võtsid. Jäi kõlame ühe vanaema mõttetera:"Kui vanaemad sibulaid istutavad on alati päikeseline päev"
Ja kuna vanaemad keedavad maailma kõige maitsvamaid moose ning küpsetavad suus sulavaid pannkooke, siis saime kõik üheskoos ka neid maiustada. Teadvustame lastes teadlikkust, mis tihendaks eri põlvkondade vahelist suhtlemist.
Eelmisel nädalal võtsid Pangapealse Lainekratid enda külvatud 12 kartuli taime üles. Kartulipealsed viidi komposti. Saadud kartulid jagati kolmeks (väikesed, keskmised ja suured). Väikesed keedati meie siidikanadele söögiks, keskmise suurusega kartuleid küpsetati ahjus. Mairsestati oliivõli, meresoola, tüümiani, basiiliku ja rosmariiniga. Lõpptulemus oli maitsev.