Embedded Files
Pangapealse Pilvepõnnid viisid kogutud kasutatud patareid Muraste poe kogumiskasti. Meie lapsed teavad, et patareisid ei tohi visata tavalisse prügikasti, vaid tuleb viia spetsiaalsesse ohtlike jäätmete kogumiskohta. Teame nüüd, et koht asub meie oma kodupoes . Preemiaks ostsime mustikaid ja poes käisime isetehtud kotiga
Pangapealse lasteaia ja Keila Rukkilille lasteaia koostöö, kuhu oli kaasatud pered ja kogukond sai tänasega lôppakordi
"Küünlajaht" selleks aastaks lõpetatud. Aitäh peredele, aitäh kogukonnale koostöö eest! Tänutäheks suuremate koguste korjajatele oleme edastanud väikese auhinna ( nii nagu algselt väljahôigatud sai) Eesti Loodusmuuseumi perepääsmed.
Viisime oma kogutud küünlatopsid Paldiski Kuusakoski kogulasse, kokku oli 31 kg. Seekord saime unikaalse kupongi, millega saame osaleda loosimises.
Eesmärk koos Keila Rukkilille lasteaiaga täidetud - loodus on ca 60 000 topsi võrra puhtam. Küsisime ka, mis päriselt neist edasi saab ja meister ütles, et tehaksegi uuesti alumiiniumit ning seda kasutataksegi tööstustes.
Õppemäng- süsinikujalajälg. Pangapealse Tuulekratid mõõtsid oma süsinikujalajälge, mis näitas, kui palju kasvuhoonegaase oma tegevusega tekitavad ja õhku paiskavad. Arutelus selgus, milliste tegevustega saab aidata kasvuhoonegaaside tekitamist vähendada. Mäng on väga lihtne ja arusaadav.
Päikesepõnnid liikusid ühistranspordiga, arutleti selle üle, kas mõislik buss ainult neile või kasutada juba bussi, mis sõidab ka teise jaoks ja on juba sõidugraafikus. Eesmärk oli huvitav ja motiveeriv. Pangapealse Päikesepõnnid õppisid kôigepealt liiklust - sôitsime liinibussiga, kôndisime kergliiklusteel ning läbisime tunneli. Kõik püsisid jääl ja uisutamisest sai vahva hommikupoolik. Kui esmakordselt jääle minnes osad lapsed kasutasid raame, siis tunni lôpus kasutati neid juba lôbu pärast
Pangapealsel oli täna Taaskasutuspäev" Sinu vana on minu uus" ehk siis mänguasjade taaskasutuspäev. Lapsed tôid lasteaeda mänguasju, millega nad enam ei mängi. Laadal vahetasid mänguasja zetooni vastu ning iga žetooni eest said valida endale uue mänguasja.
Enne laadale minemist toimus vestlus taaskasutamise kasulikkusest ja vajalikkusest.
Tundub, et leidsime uue traditsiooni
"Teater Lasteaeda" projekti raames saime osa Sandra Lange autorilavastusest, mis rääkis fantaasiarikka loo taaskasutusest.Laste jaoks tehtud lavastus on hea õppevahend, mis annab meeldiva elamuse ning aitab kinnistada keskkonnasäästlikku mõtteviisi.Tähtis on ka see, et lapsed annavad õpitu edasi oma vanematele ja kujundavad nendegi suhtumist meid ümbritsevasse keskkonda.
Tavalise kilekoti lagunemisele kulub 10-20 aastat. Kasutades korduvkasutatavaid kotte, vähendame tarbimist ja säästame loodust. Pangapealse Pilvepõnnid valmistasid poekotid vanast T-särgist. Harjutati sõlmede tegemist, lôigati riidest detailid kotile kaunistuseks. Tulid ägedad kotid. Varsti ootab ees poeskäik .
Pangapealse Päikesepõnnidel oli ainulaadne võimalus osa saada teadusseiklusest Rakett 69 Teadusstuudios.Saime võimaluse katsetada, avastada, teha vigu nii nagu Rakett69 telesaates. Lastel tuli valmistada 1. Tuule jõul liikuv sõiduk. 2. Õhukahur, millega saab ùmber ajada topsid. Meeskonnatöö oli oskuslik ja tõdesime, et lapsed on teadushimulised ja ehk mõnestki sirgub leiutaja. Energiaga tutvuti ka teise nurga alt.
Pangapealse Vihmajütside projekt jätkus. Uurime nüüd muutusi vee, jää ja lumega. Tegime katse, kus võrdlesime raskeid, kergeid, erineva suuruse või materjaliga esemeid. Jagasime need kahte gruppi - ühed, mis vajusid põhja ja teised, mis jäid vee pinnale.
Katsed veega. Mage ja soolane vesi. Kumb on raskem (tihedam)? Läbi kahe katse (muna katse, soolase ja maged vee segunemine) tõdesime, et soolane vesi on "raskem". Soolase veega ei vaju esemed põhja ning sellele mageda vee lisamisel, jääb viimane ülemistesse kihtidesse.
Vee ja jää sulamise katse: kumb sulab kiiremini? Kummast saame rohkem vett?
Pangapealse keskkonnatöörühma nõukogu päevakajaline teema oli "Kodu ja lasteaed".
Erinevatest rühmadest kogunesid lapsed vajalikku infot kogumas, et hiljem edasi anda teistele
Ekskursiooniga alustasime kööginurgast, kus võrdlesime puidust kulpi plastikkulbiga. Rääkisime, et plastikust asju tootes tõuseb tehastest taevasse mürgine suits, mis pilvedesse kogunedes võib hiljem happevihmana alla sadada. Samuti pöörasime tähelepanu sellele, mis saab erinevast materjalist asjadega siis, kui need on katki läinud või neid enam vaja ei lähe. Kööginurgast haarasime kaasa ka plastikust hakklihakarbi ja saiakoti, sest otsustasime neid prügimäele viskamise asemel taaskasutada.
Vannitoas tutvusime nii plastikut sisaldavate pesukäsnadega, kui ka looduslikega. Vaatasime bambusest vatitikke ja hambaharja ning pesime käsi isetehtud kui ka poest ostetud seebiga. Nuusutasime kodus tehtud kehakoorijat ja tõdesime, et see on palju kasulikum kui plastikterakesi sisaldavad koorijad, mis hiljem vette jõuavad.
Koridoris rääkisime, kuidas ise seepi teha. Tutvusime erinevate rasvade ja seebikiviga (ohutult). Nuusutasime ise tehtud kreemi ja seepe.
Rühmaruumis võrdlesime plastikust mänguasju looduslikega.
Arstikohvri juures rääkisime looduslikest rohtudest, maitsesime kassinaerise teed, proovisime kapsalehele mett määrides köhamähise teha ning nuusutasime erinevaid looduslikke salve. Käepärast oli ka raamat erinevatest ravimtaimedest.
Kuna kööginurgast sai kaasa võetud kilekotid ja hakklihakarp, siis suundusime vaibanurka ja proovisime neid asju taaskasutades ise vaipa teha.
Lõpetasime nõukogu õpetliku hommiku kordava lehega, kus kahe valiku seast tuli välja valida loodusele parim.
Ülesandeks jäi igal rühmal koguda kodudest kokku vanad riided/kilekotid ja teha neist nähtud tehnikas vaip, kuumaalus, kaelaehe, seinakaunistus või mis iganes muu asi. Võib siduda ka emadepäevaga. Võib teha rühma peale ühe asja või iga laps eraldi.
Jagan ôpetaja Liis Polli tegevust.
Projekt- Muutused meis ja meie ümber: Mis juhtub veega, kui seda soojendame? Keetsime veekeetjaga rühmas vett (ühtlasi kordasime üle ka kodumasinate teema) ja nägime, et kuum vesi muutus osaliselt auruks. Siis võtsime külma taldriku, mille asetasime veekannule. Tõdesime, et aur, mis läks külma taldriku vastu, muutus tagasi veeks. Taldrik suisa tilkus ja oli väga lihtne minna üle teemale, kuidas tekib vihm. Joonistasime kilekotile vee, päikese ja pilved ning kallasime kotti toiduvärviga segatud vee. Koti kleepisime aknale, kus päike seda soojendab. Koti sisse tekib aur, mis muutub õhtuks külma aknaga kokkupuutes olles taas veeks. Kui piisad muutuvad piisavalt suureks, sajavad nad vihmana alla. Niisamuti tekib ka vihm, kui päike maal olevat vett soojendab ja see auruna üles tõuseb ning külmas taevas taas piiskadeks muutub.
Tulemuse saamiseks peab paar päeva ootama.
Taaskasutus. Vihmajütside rühma projekt jätkub. Kalapüüdmismäng. Meisterdati paat, õnged ja magnetteibiga kalad: räimed, lestad ja ahvenad. Kalapüük nõuab tõsist keskendumist ja käe ning silma koostööd.
Enne kalade meisterdamist ja mängima hakkamist vaatasime erinevaid videosid lestapüügist, sellest, kuidas ahven haugi kinni püüda proovib kui ka reostusest ja prügist, mis vette satub. Lapsed teavad nüüd, kuidas veekogusid ja sealseid elanikke hoida. Kolmel kalal tehakse ka väga hästi vahet
Kes oskas arvata, et lumi meid nii ruttu rõõmustab. Pangapealse Päikesepõnnid meisterdasid oma lumememmed kui lund verl polnud, aga soov oli suur lumehangede järele. Lumememned pappribadest- taaskasutus. Ribad keerasime rulli, teipisime kinni. Lapsed värvisid rullid, kinnitasid liimiga. Ägedalt toredad said! Nüûd aga õue päriselt lumememnesid tegema ôigest materjalist
Taaskasutus. Pangapealse Vihmajütside rühma lapsed (4-5 a) otsustasid plastmassist mänguasjad vàlja vahetada looduslike ja taaskasutusmaterjalide vastu. Mànguasjad ja mängud meisterdatakse ise. Alustati kodu rajamisega. Vihmajûtside maja nr 22 on valmis tôeline meeskonnatöö aknaraamide värvimisest kardinate lõikamise ja lillede loomiseni
Pangapealse laste tänasel keskkonnatöörühma koosolekul oli teemaks tarbimine ja külaliskuulajaks beagle koer Berry
Mida tarbimine tähendab? Milliseid asju me soovime ja milliseid vajame? Mida teha asjadega mida me enam ei vaja? Kas meil on kodus mingeid asju liiga palju? Kuhu lähevad kodus jäätmed? VAJAN ja SOOVIN plakat täiendas arutelu.
Leppiti kokku, et iga laps toob lasteaeda ühe oma mänguasja, mida enam ei vaja ja jaanuaris toimub MÄNGUASJADE vahetamise päev, millal saab valida vastu omale kellegi teise lapse toodud mänguasja. Proovime vähem tarbida, et tekiks vähem prügi
KÜÜNLAJAHT 2021/22
Taas pime aeg ning hakatakse rohkem küünlaid põletama. Keila Rukkilille lasteaed ja Pangapealse lasteaed on liitunud Rohelise Kooli programmiga ning sellel aastal koostöös jätkatakse loodussäästvat alumiiniumist küünlatopside kogumist. Tänu sellele projektile on lihtne teadvustada ja näidata, millega saame ise kaasa aidata, et loodus puhtam püsiks. Me ei tarbi tarbimise pärast, vaid et oleks hingesoojust.
Kogume küünlatopse vahemikus 01.11.2021 - 31.01.2022.
Aitäh kõigile, kes tunnevad, et see teema kõnetab ja selles kaasa löövad!
Kui tahad osaleda meie projektis ja küünlatopse koguda, siis võta kindlasti meiega ühendust!
Report abuse