Tähejütsid - Alustasime projektõppe teemaga "Putukad ja ämblikud". Eesmärk on tuttavaks saada ka loomariigi väga väikeste olevustega, uurida putukate elu, milliseid pisikesi loomi leidub meie aias ja matkarajal- neid tähele panna. Õpime austama elu, ka kõige väiksem olevus on tähtis ja väärib ellu jätmist. Võrdleme putukate- inimeste suurusi.Saame teada, kui töökad on putukad, kuidas nad tegutsevad aias, metsas, vees. Laste küsimused: Kus meeldib putukatel elada?", "Mida putukad söövad?", "Millised on nende lapsed?", "Kui suured nad on?" "Kas sipelgad magavad talveund"?
Lapsed leiavad ja jälgivad õues putukaid ja tigusid, osalesime maailmakoristuspäeval, eriti meeldib välja kaevata vihmausse. Murul kasvasid seened ja lapsed pildistasid neid.
Need on laste pildistatud looduspildid meie lasteaia hoovist.
Lasteaias käisid külas eesti Loodusmuuseumi pedagoogid (10.10). Neil oli kaasas palju huvitavaid õppevahendeid, mida lasteaial muidu ei ole. Nad viisidki läbi putukateteemalise loodustegevuse. lapsed olid aktiivsed ja huvitatud, küsisid ja uurisid palju. Järgnes praktiline töö: lehtedest liblika meisterdamine.
Piltidelt on näha: lapsed kuulavad õpetajaid, liblika röövik, liblika muna.
15. oktoobril toimus väljasõit Polli Loomaaeda. Lapsed said olla vabas looduses, pidada piknikku, mängida loomade kaskel. Lähedane tutvumine koduloomade eluga. Mängimise vahel oli ikka ja jälle tore loomade juurde minna.
Jätk eelmise aasta rohelise kooli projektile “HOIAME VETT!”
Tutvusime Kostivere kartsiala, Jägala Joa ja Linnamäe HEJ-ga. Keskendudes nende tähtsusele ja eripärale puhta vee ja selle tekke seisukohast, samuti tutvusime piirkonna loodusega (vaatasime ja külastasime kartsivorme, fossiilide välja). Tutvusime maakera ajalooga ja kuidas kivimid tekkisid.
Kartsialale saamiseks tuli ületada mõned takistused!
Kartsiala lõhed, mille on tekitanud maa-aluse jõe vool - sinna sisse kukkuda ei soovitatud, oli päris sügav!
Kartsiala oli täis põnevaid koopaid, kuhu lapsed said kenasti sisse pugeda.
Edasi läks matk Jägala Joale ja oh, kuidas vesi voolas! Giid rääkis lastele toreda loo, kuidas vesi on küll väga hea, aga võib muutuda ka ohtlikuks inimesele.
Lapsed said aru, et sinna sisse sattuda on ikka väga ohtlik, sest veel on tohutu jõud ja isegi suured inimesed ei jaksa selle vastu võidelda.
Lapsed avastasid mitmeid säilinud fossiile.
Lõpuks jõudsime Linnamäe hüdroelektrijaama, mis töötas täies võimsuses, et toota elektrit. Meie juhendaja Eve rääkis, et elektrijaama pärast käib praegu võitlus kalade pärast, kes ei saa siin elada kui elektrijaam töötab.
Kõrged mäed. Need on küll ilusad, aga ka ohtlikud. Lapsed ehitavad liivakasti mäeaheliku.
Katse sooda, äädikaga ja nõudepesuvahendiga.
Paneme pudelisse soodat, lisame nõudepesuvahendit ja vett ning lõpuks äädika. Pudelist hakkab välja voolama vahtu. Paneme pudelid liivamäkke, nii saamegi purskavad mäed.
Meie oma kodukoha mets ja meri. Sportlik trenn trepist üles ja alla, vaatlesime ämblikuvõrke, mis hommikuses kastes muinasjutuliselt sätendasid.Lapsed uurisid, kuidas ämblikud võrku teevad ja milliseid putukaid püüavad. Meres vaatasime millimallikaid. Lapsed teadsid, et lõunamaa meredes on nad suuremad ja võivad kõrvetada, meil on nad aga ohutud ja lapsed korjasid ja tegid neist “suppi”. Lapsed tegid ilusaid kivipilte, osa kive võtsime kaasa, et neid hiljem üle maalida.
Jalutuskäik kodumetsa. Leiame pihlaka ja kibuvitsa, korjame marju. Maitseme, kirjeldame, võrdleme. Hiljem meisterdame pihlakamarjadest ja kibuvitsamarjadest kaunid keed.
Keila Päästekomando Päästeameti Põhja päästekeskus projekti „Tulest targem“
Lapsed said teadmisi, kuidas käituda õnnetuse korral, miks on vajalik suitsuandur, kuidas tekivad tuleohtlikud olukorrad ja kuidas neist hoiduda. Tuletati meelde suitsuanduri kasutamise vajalikkust, kuidas õigesti põletada küünalt, mida teha, kui toas on suits või lausa tuli, kuidas endale abi kutsuda. Saime tutvuda päästeauto ja selle juurde kuuluva varustusega.
Matsalus võtsime osa loodusõppeprogrammist “Kured lähvad, kurjad ilmad…”
“Kured lähvad kurjad ilmad, haned lähvad hallad maas, luiged lähvad lumi taga”
Eesti rahvatarkus. Lapsed said kahe peale binoklid. Vaatlesime linde muulilt ja linnuvaatlustornist. Kordamööda sai vaadata suurest kiikrist, kust nägi eriti kaugele. Lindudest nägime luiki, parte, kajakaid. Lapsed õppisid ära uue mõiste - muul.
Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses olid vahvad väljapanekud: erinevad linnumunad, pesad, topised. Interaktiivselt kaardilt sai jälgida kui kaugele lendavad talveks pääsukesed, kured.
Lapsed otsisid lasteaia hoovilt pihlapuid, korjasid nii lehti, kui ka mõne marja.
Lapsed puhastasid oma osavate sõrmedega kobarad marjadest ning üheskoos panime need kuivama “lindude varasalve”
Puulehed panid lapsed kuivama raskuse alla ning hiljem said nendest kaunistused meie rühma akendel
Seni, kuni ise veel pikki bussisõite ette ei võta, oleme alati nõus vastu võtma külalisesinejaid.
Lapsed said teada palju huvitavat putukate kohta. Nägid väikest robot-tõuku ja justkui võluväel lendavat liblikat.
Iga laps meisterdas ka omale lehtedest liblika.
Sipelgatele korjasime üheskoos õuelt männiokkaid ja tegime pesa.
Sattusime päris mesa, kõrged puud, metsahääled, erinevad jäljed
Leidsime päris putukaid, tigusid ja vihmaussikesi, Meisterdasime talveunne sättivale siilile lehtedest pesa. Koostöös tegime rõõmsa “leheussikese”
Ilm oli meiega, justkui kulla keskele olnuks sattunud - päike ja kuldkollane väli. Laulu ja tantsu “Metsamuusika, tule kuulama…”, “Lehekene kollane, langes meie õuele….”
Linnud
Laste mõtted seoses lindudega. Mida soovitakse teada saada, mis tundub põnev:
Sügisel lendavad üle taeva uhked lindude parved.
Kured läinud kurjad ilmad, haned läinud hallad maas....
Lapsed joonistasid ühistööna tahvlile kure ja hane. Kuulasime ja häälisime sõnu, otsisime tähte ja häälikut “I”
Klotsidest sai vahva hanekari - selgus tõde, et on olemas rändlinnud haned ja koduhaned.
Laps otsustas, kumb hani temal on. Oi, millised vahvad rollimängud meil rühmas nüüd toimuma said.
Üllatuseks tuli tuppa ka ennast kadripäeva eel tutvustav kadrihani :)
Luiged läinud lumi taga
Pangapealse lasteaia marjaaeda lisandus karusmarjapõõsas.
Mida külvad seda lõikad. Pangapealse lasteaia lapsed tegid kartulinoppeid.
Võrdleme pihlakat eri aastaaegadel
Talvituma jàànud linnud vajavad hoolt. Pangapealse Lasteaia lapsed teavad, et nende jaoks on talv lôbus periood, aga lindudel on palju palju muresid. Kaunistame oma matkarajal olevaid puukesi külakostiga.
Tuulekrattidel käisid külas üliarmsad siidikanad. Nii mõnigi laps ütles, et võtaks omale ka kana koju. Lastele oli see vahva elamus ja mis salata, endalegi ju :)
Pangapealse lapsed on traditsiooniliselt matkal oma kodukoha looduses. Õnne armas, väike, rõõmus Eesti! Video pani kokku liikumisõpetaja Anneli Lõuke 👏
Eesti sünnipäev 2020 Pangapealsel vt videot
Pangapealse Lasteaias hoolitakse linnukestest. Meeskonnatööna valmis Vihmajütsidel oma linnu söögimaja. Töörõõm, andmisrõõm, hoolimisrõõm. Püüame meelitada rohkem liike aeda
Pangapealse Lasteaia õueala maketid.
Uuriti asukohti, mõeldi vahenditele, koostati plaan. Õueala makett on huvitav õppevahend. Iga pisidetail on läbi mõeldud ja tähtis. Järgmiseks sammuks unistuste õueala😍
Alustasime kevadise istutustööga. Salat, sibul ja kuumaasikad said mulda.
Kuhu siirdud kala? 🐠🐟🐳🐡🐋🦈Rahvusvahelise kalade rändepäeva raames joonistasid Pangapealse lasteaia koolieelikud Eesti vetes paiknevatest siirdekaladest omanäolisi pilte.
Pangapealse Lasteaia meeskond tàiustab ôuesôppe vôimalusi. Kui eriolukord làbi, môtted koondatud, saab taas jätkata ehedas keskkonnas ☘️🌲🍃Olgem terved ja viibigem looduses- ikka jàrgides reeglit 2m
Aitäh Helen Leis 😉
Võililli leiab igast hoovist. Ta on taim, mida kas armastad või vihkad. Pangapealse hoovi võilill on armastatud igas tegevuses. Mudaköögis, õuekunstis ning hommikuteessegi saame ehtsat tervislikku siirupit. Korjatud võililleõitest Pangapealse Tähejütsid teevad meemaitselist siirupit.