Embedded Files
Rohelise kooli projekt “ELURIKKUS JA LOODUS”
Rohelise kooli projekt “ELURIKKUS JA LOODUS”
Projekti algus 16.oktoober.
Projekt algas õppekäiguga Nõva looduskooli, kus osalesime programmis “Loodusega koos”
Oma õppekäigult saime teada, kuidas tuleb looduses käituda, millised loomad lähevad talveunne.
Nõval sai lastele selgeks ja jäi hästi meelde, et looduses tuleb käituda nii, et meist ei jääks maha prahti ning puid põõsaid tuleb hoida, mitte neid asjatult murda. Sõime mustikaid ja pohli ja kordasime üle juba tuttavad puud ja õppisime selgeks uusi. Eriti hästi jäi lastele meelde haavapuu, mille kohta räägiti meile tore muistend.
Kord läks üks väike tüdruk metsa. Seal hakkas teda taga ajama kurjus. Tüdruk jooksis ja tahtis end ära peita haavapuu alla. Tüdruk palus, et haavapuu oleks hästi vaikselt, kuid haab väristas oma lehti nii kõvasti, et kurjus oleks seda kindlasti kuulnud. Haava kõrval kasvas kohev kuusepuu. Kuusk nägi kuidas haab oma lehti sahistab ja kutsus tüdruku oma okste alla peitu. Nii ei leidnudki kurjus tüdrukut üles. Metsavana, kes oli seda kõike näinud, läks haavapuu juurde ja ütles: "karistuseks selle eest, et sa tüdrukut kaitsta ei tahtnud, jäävadki sinu lehed alatiseks värisema".
See lugu jäi lastele eriti meelde ja hiljem jutustati seda teistele .
Veel oli tore näha tiigis kalu, kes parves saia tulid sööma. Kalad sõid nii kõvasti, et kuulda oli nende matsutamist.
Lastele jäi meelde ka stend lindude pesadega. Kõige huvitavam oli nahkhiire pesa, millist me varem polnud näinud.
Looduses õppimine meeldib meile. Ka meie oma kodumetsa rajal leidub palju põnevat. Uurisime erinevaid puid ja nende vilju. Põnevaks avastuseks oli see, et vahtrapuu seemned on peidus vahtraninas. Lapsed kinnitasid neid oma ninale, mis oli eriti lõbus ja aitas meelde jätta seda puud ja temaga seonduvat.
Korjasime vahtralehti ja meisterdasime neist lõbusaid mehikesi, ussikesi ja liblikaid.
Looduse üheks osaks on loomad. Kodus on meil lemmikloomad, kelle eest inimesed peavad hoolitsema. Lapsed jutustasid oma lemmikloomadest. Põhiliselt olid lemmikuteks ikka kassid ja koerad, aga on ka sisalik geko...
Kahjuks on mõned loomad jäänud peremeheta ja sattunud varjupaika. Kiisudele, kes seal elavad maitseb väga muru, mida aitasime külvata.
Killuke heategu. Toome vajalikke asju koertele, mis lähevad koerte varjupaika.
Rohelise kooli ettevõtmised.
Rohelise kooli ettevõtmised.
Toidujäätmete kaalumine, mänguasjade sorteerimine, paberi kasutamise jälgimine ja kasutatud paberi sorteerimine.
Kaalusime kolmel päeval laste järgi jäänud toitu. Meie lapsed olid tublid, kõik proovisid taldriku võimalikult tühjaks süüa. Järgi jäänud toidu kaalusime köögis üle ja panime kirja. Päris mitu korda polnudki midagi kirja panna, sest kõik sõid oma toidu ilusti ära.
Roheline kool. Loendasime lasteaias olevaid põõsaid, saime 6 põõsast. Kuna lehti põõsastel polnud, tuvastasime lõhna järgi mustsõstra põõsa, teised kaardistasime mälu järgi. (valge ja punane sõstar). Põõsaste kõrval oleval peenral oli veel ilusti õitsev saialill.
Jõulukuu.
Jõulukuu.
Valmistume jõuludeks. Kaunistame oma toredate meisterdustega rühmaruumi ja õpime luuletusi ja laule.
Meisterdasime toredad lumememmed. Selleks kasutasime tühje purke ja penoplastist vigureid.. Arutasime, mida veel võiks teha pakendite ja erinevate teiste esialgselt ära viskamisele mõeldud asjadega. Lapsed pakkusid erinevaid võimalusi, meisterdamine on üks neist toredatest võimalustest.
Ühel kaunil talvepäeval võtsime ette jalutuskäigu läbi metsa vaateplatvormile. Metsast otsisime erineva pikkusega puuoksi. Võrdlesime neid ja paigutasime pikkuse järgi. Selliselt oksi paigutades moodustus okstest kolmnurk, millest sai meie rühma jõulupuu.
Looduses õppimine on tore.
Looduses õppimine on tore.
Õppida saab kõikjal. Meie kirjutame lumele, loeme mida teised on kirjutanud ja korjame loodusest puuoksi, mida võrdleme ja loendame ning hiljem kasutame meisterdamiseks.
Uurime jälgi ning arvame mis loomad on siin liikunud.
Kahjuks on meie seas inimesi, kes ei hooli loodusest ja jätavad oma prügi sinna maha. Meie aga viime selle prügikasti.
Lemmikloomad meie elus.
Lemmikloomad meie elus.
7.01.2019. ÕPPEKÄIK LOODUSMUUSEUMI TUTVUMA KOERA KÄITUMISE ABC-GA.
Saime teada, kuidas tuleb käituda koeraga. Meile tutvustas seda kelgukoer Fjodor.
Kuidas temaga sõbraks saada, kust meeldib koerale kõige rohkem, kui teda silitatakse? Kuidas tuleb käituda, kui meile läheneb võõras lahtiselt jooksev koer?
Kõik soovijad said Fjodorit silitada ja ta näitas meile ka mõned trikid.
MIS ON ROHELISE KOOLI MOTO?
MIS ON ROHELISE KOOLI MOTO?
Arutame lastega: “Mida tähendab Roheline kool”. Mida oleme teinud või mida uurinud, mida mõõtnud ja mida jälginud?. Saime aru, et rohelise kooli tegemistega pöörame suurt tähelepanu keskkonna hoidmisele ja looduse säästmisele. Lapsed pakkusid oma mõtteid , kuidas meie tegevus võiks mõjutada meid ümbritsevat,
“Et loodusel oleks parem”
“ Et me ei kulutaks asjatult vett”
“Et me ei raiskaks elektrit”.
“Me ei viska prahti loodusesse, et kaitsta loomi ja linde”
“Aitame talvel linde ja loomi, anname neile süüa”
“Et loomad ei sureks”
“Et poleks prügi”
Kuidas pesta vett säästvalt käsi?
Minu armas lemmikloom.
Minu armas lemmikloom.
Iga lapse unistus on omada mõnda lemmiklooma. See õpetab empaatiat ja kohusetunnet. Lemmik on hea seltsiline, kelle eest saab hoolitseda ja kellega mängida. Meie lapsed tõid pilte oma lemmikloomadest ning jutustasid neist oma rühmakaaslastele. Toodud piltidest sai tore näitus. Oma lemmikust rääkimine arendas esinemisjulgust ja küsimustele vastamise oskust ning kuulajatele kuulamisoskust ja küsimuste esitamise oskust.
Harjutame kirjutamist. Lemmikute nimed.
Meisterdasime toredad kiisud, sest kass on üks vahvatest kodus olevatest lemmikutest.
Uurime, mida kassid söövad? Kuidas ennast pesevad? Kas vahel ka kriimustavad? Kus armastavad magada? Kas mängivad? Kuidas koertega läbi saavad? Lapsed küsisid ja vastasid. Unejutuks loeme Eno Raua “Naksitralle”, kus teemaks kassid, kes metsikuks muutudes võivad olla ohuks looduses ja ka linnas.
Marceli ema ja õde tõid oma kodukiisu Sonja lastele külla. Küll see oli üks julge ja armas kass.
Meie aasta projekt on “Elurikkus ja loodus”
Meie aasta projekt on “Elurikkus ja loodus”
Loodus mis meid ümbritseb on nii loomulik ja iseenesest mõistetav. Uurisime lastelt, kuidas nemad sõnastavad neid mõisteid ja kuidas neist aru saavad.
MIS ON LOODUS?
MIS ON LOODUS?
LAPSED RÄÄGIVAD:
- KUI SAAB METSAS KÄIA.
- KUI ON PALJU PUID JA ILUSAID LILLI.
- KUI SAAB MERE ÄÄRES OLLA
- KUI ME KUULEME JA NÄEME LINDE
- KUI SAAME KORJATA MARJU JA SEENI
- KUI SAAB KALA PÜÜDA
- ET MEIL ON SUVI, SÜGIS, TALV JA KEVAD. ET SAAB LUMES MÖLLATA, LEHTI KORJATA.
Mõistest “elurikkus” võib väga erinevalt aru saada.
LAPSED ARVAVAD, MIS ON ELURIKKUS?
LAPSED ARVAVAD, MIS ON ELURIKKUS?
- ET SUL ON HEA JA LAHKE PERE
- ET SUL ON ILUS KODU
- ET MEIL ON HEA SÖÖK
- KUI ON PALJU SÕPRU KELLEGA MÄNGIDA
- KUI SAAB KÄIA TEATRIS JA KINOS
- ET VÕID RAHULIKULT VOODIS MÕNULEDA.
- ET MUL ON KODUS MINU KALLIS LEMMIKLOOM.
- ET KUI KEEGI RIKUB SU ELU TÄIESTI ÄRA.
LIIKUMINE JA TERVIS.
LIIKUMINE JA TERVIS.
Liikumine teeb terveks Talvel me uisutame, suusatame, kelgutame, mängime hokit.
Lõikasime ja kleepisime talvespordi harrastaja ja mõtlesime koos lastega pealkirja plakatile, kuhu kõik oma sportlased kokku paigutasime. “TALVESPORT ON TERVISELE HEA”
TERVISLIK TOIT
TERVISLIK TOIT
Et me oleks terved, on vaja te meie toit oleks tervislik ja vitamiinirikas. Palju vitamiine saame salatist, aga kahjuks on meil osa lapsi, kes salatist väga ei hooli. Selleks, et salat ikka paremini maitseks küsisime kokkadelt salatimaterjali ja hakkisime ise omale lõunasöögiks salati. Valmistasime ise ka maitsva salati kastme, mis koosnes meest, sidrunimahlast ja kreekapähkli õlist. Salat tuli väga maitsev ja lapsed sõid isuga, järgi ei jäänud midagi.
TERVISEPÜRAMIID.
TERVISEPÜRAMIID.
Seda milline söök on meile kasulik ja milline mitte nii väga, sai selgemaks kui uurisime toidupüramiidi. Kõike toite võib süüa, aga mida rohkem mida vähem, sai nüüd selgemaks.
Kui sööme rohkem puu-ja juurvilju ja vähem kooke ja komme, oleme ise terved ja ka meie hambad on rõõmsad. Meie lastel on praegu just hammaste vahetamise aeg käes ja huvi hammastega seonduva vastu suur.
Report abuse