Embedded Files
Keskkonnatöörühma koosolek 1-2021
14. detsember 2021
Teema: tarbimine
Töörühma kuuluvad erinevatest rühmadest lapsed vanuses 4-7 aastat. Selle koosoleku teema keskendus ületarbimisele. Mida tegelikult vajame ja mida lihtsalt soovime? Aretletud sai ühiselt, kuidas vahet teha ja kuidas saaks vähendada üle ostmist, mida tegelikult ei vaja.
Laste osalised kommentaarid:
- Viskab paljusid asju ära
- Emme ostab nii palju ja kulutab sellele palju raha
- Meil on vaja sööki, jooki ja riideid. Voodit on ka vaja.
- Bussiga saab ka sõita, läheb vähem naftat, jääb rohkem ruumi linnas
Kas mänguasju on ka palju ja mida teha saab?
- Viskame ära kui katki
- Saab viia taaskasutuse poodidesse.
- Teen kodus poe ja müüa ära
- Prügikasti pannes, mis ei kõlba, tuleb need panna õigesse prügikasti (prügi sorteerimine)
Miks peab sorteerima?
- Siis saab teha nendest uusi asju
- Prügi satub muidu valesse kohta
- Nad ei näe seall meres muidu ujudagi
Arutelu ümbertöötlemisest ja teise ringi võimalustest erinevate kaupade osas. Kuna asju on maailmas juba liiga palju, siis ongi kõige mõistlikum ümbertöödelda.
Ülesanne: vaadata lastel kodus oma mänguasjad üle ja sorteerida, mida on neil vaja ja mis on jäänud seisma või on neile juba väikeseks jäänud.
Lasteaias toimub jaanuaris mänguasjade vahetamise päev, kuhu saavad lapsed tuua oma seismajäänud mänguasja ja saavad selle vastu pileti, mis võimaldab tal antud päeval pileti alusel vahetada teise mänguasja vastu.
Keskkonnatöörühma koosolek 2-2022
13. jaanuar 2022
Teema: Kodu ja lasteaed
Sellel keskkonnatöörühma koosolek oli ülesehitatud teises vormaadis. Vihmajütside rühm olid projektõppe ühe osana teinud uurimust ja põhjalikumalt läbi vaada, kuidas on võimalik keskkonnasäästlikult käituda igapäevastese tegevustes ja valikutes kodus ja lasteaia keskkonnas. Keskkonnatöörühm käis külas rühmas vaatamas tulemusi ja teadmisi saamas, mida edasi jagada rühmas teistele lastele ja kodus vanematele
Tutvustamist alustasime kööginurgast, kus võrdlesime puidust kulpi plastikkulbiga.
Lapsed said arutada ja anda soovitusi või mida nemad arvavad materjali valikust.
Rääkisime, et plastikust asju tootes tõuseb tehastest taevasse mürgine suits, mis pilvedesse kogunedes võib hiljem happevihmana alla sadada. Samuti pöörasime tähelepanu sellele, mis saab erinevast materjalist asjadega siis, kui need on katki läinud või neid enam vaja ei lähe. Kööginurgast haarasime kaasa ka plastikust hakklihakarbi ja saiakoti, sest otsustasime neid prügimäele viskamise asemel taaskasutada.
Vannitoas tutvusime nii plastikut sisaldavate pesukäsnadega, kui ka looduslikega. Vaatasime bambusest vatitikke ja hambaharja ning pesime käsi isetehtud kui ka poest ostetud seebiga. Nuusutasime kodus tehtud kehakoorijat ja tõdesime, et see on palju kasulikum kui plastikterakesi sisaldavad koorijad, mis hiljem vette jõuavad.
Koridoris rääkisime, kuidas ise seepi teha. Tutvusime erinevate rasvade ja seebikiviga (ohutult). Nuusutasime ise tehtud kreemi ja seepe.
Rühmaruumis võrdlesime plastikust mänguasju looduslikega. Meie tehtud mängud meeldisid teiste rühma lastele väga.
Arstikohvri juures rääkisime looduslikest rohtudest, maitsesime kassinaerise teed, proovisime kapsalehele mett määrides köhamähise teha ning nuusutasime erinevaid looduslikke salve. Käepärast oli ka raamat erinevatest ravimtaimedest.
Kuna kööginurgast sai kaasa võetud kilekotid ja hakklihakarp, siis suundusime vaibanurka ja proovisime neid asju taaskasutades ise vaipa teha.
Lõpetasime koosoleku kordava lehega, kus kahe valiku seast tuli välja valida loodusele parim.
Kaasavõetud teadmisted, kuidas iga päeva eluks vajalike otsuseid läbimõelda. teadmised viidi edasi teistele rühmas. Rühmad soovisid käia kõik lisaks eraldi veel tutvumas materjaliga.
Rühmadele ülesanne: mõelda läbi, mida saab lasteaias ja kodus teha sellist, et valitakse keskkonda säästvamad valikud. Teiseks ülesandeks on taaskasutada materjale, üheks võimaluseks kilekottidest teha heegeltatud või kangastelgedel tetud vaibakesi.
Keskonna töörühma koosolek 3-2022
10.veebruar 2022
Teema vesi. Joomine rühmas
Oleme eelnevalt läbitöötanud ja praktiseerinud käte pesu rühmas ja kuidas hoida vett kokku, et see ei jookseks kraanis sellel ajal, kui otsest veega pesu ei toimu.
Seoses vee joomisega on tulnud teemaks uued olukorrad, mis vajavad läbimõtlemist ja paremat tegutsemist. Tihti lähevad lapsed kraanist vett jooma otse ja vesi voolab hooga kanalisatsiooni.
Tänasel Rohelise kooli koosolekul arutasime, kuidas inimlikult rühmas vett juua. Ülesanne(tähtaeg 28.02): mõelge lastega koos välja, kuidas võiks olla lahendatud vee joomine rühmas. Kraanist joomine ei ole eriti tõhus: väga suur vee kulu, ebahügieeniline, mitte väga mugav ja õige. Vee joomise harjumust peaksime lasteaias soosima, meie keha vajab vett! Järgmisel koosolekul leiame variantide seast sobivad. PS! Kaasasime täna ka kõige nooremad ja leidsime üheskoos, et pisikesed võiksid kõikidel koosolekutel osalema hakata! Arutasid kaasa ja neilt tuli häid ideid.
Laste arvamusi antud teemas olid järgnevad:
miks vett on vaja juua?
sureme ära või kuivame ära, kui ei joo
Päiksepõnnid ja Tuulekrattid: meie joome kraani all vett
Tähejütsid: võtavad kapist oma tassi ja võtavad kraanist vett
me tahame juua ja suvel võib vesi otsa saada, tiik tühi, hakkab palav (Tähejütsid 3a.)
teistele ei tohi tassi anda, äkki võtab koju ja annab pisikuid
joogipudel peab peidus olema, et teised sealt ei jooks. basseinist ei tohi juua, kloorivesi
Näiteid, kuidas vee joomist kasutatakse seniselt - joogipudel kapis, kann ja tass (valatakse ise), tass ja kraan
ülesanne tähtajaga 28.02 kogutakse lahenduste mõtted kokku
Keskonna töörühma koosolek 4-2022
Toimumise aeg: 23.03.2022 kell 11.20
Protokollija: Eva Lank
TEEMA „OHTIKUD JÄÄTMED“-patareid, telefonid, akud, tahvlid.
Mis on ohtlikud jäätmed?
Laste arvamused:
„Nt auto õli, kui maha tilgub, siis on kahjulik, aga autole on see vajalik.“
„Patarei on ohtlik, sest seal sees on vedelik, mis on nagu mürk.“
Rääkisime lastega elektrist - juhtmed, lüliti, lamp. Mis paneb lambi põlema, mis on juhtmetes? - vool, elekter. Aga nt kell, kus pole juhet taga, kuidas see töötab? - Patareidega. Patareide sees on vool - võib saada otsa, mõnda patareid saab täita, kõiki ei saa. Kuhu tohib visata? Kuhu ei tohi, miks? Sama jutt akudega, kuhu tohib ja kuhu ei tohi visata.
Kas patareid on mänguasjad? „EI“ kõlas kõikide laste suust.
Kellele need ohtlikud on? „Inimestele ja loomadele.“ „Kui patarei satub tavaprügi hulka või loodusesse, siis nt. jänes sööb patarei ära ja hunt sööb jänese ära, siis nad mõlemad võivad ära surra“. „Kui põder patareile/akule peale astub, siis see võib katki minna.“
Rääkisime ka sellest, et ohtlikud jäätmed ei tohi jõuda loodusesse, kuna need ei lagune ja mürgid jõuavad põhjavette.
Lastele olid välja pandud näidised - vanad telefonid, akud, laadijad, patareid.
Juhtisime erilist tähelepanu seadmel olevale märgisele (ära viska prügikasti).
EESMÄRK: Igal rühmal teha temaatiline plakat. Meie Pangapealse Lasteaias hoolime keskkonnast, viskame ohtlikud jäätmed lubatud prügi hulka (ohtlikud jäätmed). Sorteerida ohtlikud jäätmed eraldi ja viia jäätmejaama või kogumiskastidesse (coop konsumis samuti olemas).
Keskkonna töörühma koosolek 5-2022
5. aprill 2022 Teema: Keskkond ja kliimamuutused
1. Õpetaja Mare Pärle selgitas lastele, kuidas inimeste tegevus teeb maailmale haiget. Koos arutati, kas lennukiga lendamine ja toodete toomine on otstarbekas? Kas lasteaeda tulles peaks auto välja lülitama või peaks see töötama? Kas lasteaeda peaks tulema alati autoga?
„ Minu isa jätab alati auto tööle, kui mind lasteaeda toob“
„Maailmas sõidab väga palju autosid niisama ringi“
„Mina tulen alati lasteaeda autoga“
Mõned lapsed rääkisid, et tulevad lasteaeda jala või rattaga.
Ülesanne: Lapsed tuletavad oma vanematele meelde, et auto peaks ikkagi välja lülitama, võimalusel lasteaeda tulema jala või jalgrattaga
2. Lastele tutvustati õppemängu “ Süsinikujalajälg”. Õpetaja Mare luges ette küsimused, mis antud mängus on ning kõik lapsed vastasid õigete vastustega. Võib öelda, et koosolekust osavõtnud lapsed on väga keskkonnateadlikud.
Otsustati: Iga rühm mängib mängu läbi ning saadud jalajälgedest moodustatakse kollaaž.
Report abuse