Protokollid 2022-2023
Toidu raiskamine
Toimumisaeg: 04.0ktoober.2022 kell 11.30-11.50
1. Miks inimesed vajavad toitu?
· Aitab kasvada
· Saab tugevaks
· Ilma söögita ei saa elada! Vesi on ka tähtis
2. Milline toit on kodus teil lemmik?
· Hakklihakaste ja kartul. „Ükskord ma lõin kirvega näppu!“
· Mannapuder. „Vanaema tehtud on kõige maitsvam!“
3. Mida teha toiduga, mis jääb üle?
· Külmkappi tuleb panna
· Kanadele ja loomadele saab anda
· Sööme kõik ära
· Anname Kaisa isale! „Aafrikas pole süüa, nad söövad liiva!“
· Viskame ära
· Komposti
4. Kuidas toit saab lauale?
· Palju vaeva tuleb näha- paneme seemne mulda, kasta tuleb, hoolitseda, korjata, siis alles saab süüa.
5. Kuhu lähevad lasteaias üle jäänud toidud?
· Komposti
· Biojäätmete konteinerisse
· Kõik tuleb ära süüa, siis on maailm rõõmsam
6. Ülesanne- hakkame kaaluma toitu, mis visatakse ära bioämbrisse. Võidab see, kes viskab kõige vähem toitu ära. Alates 10.10.2022- 14.10.2022
Rohelise Kooli koosoleku protokoll
24.10.2022
Osalejad: Heidi Rüütli, Helen Leis, Margit Stogov, Elo Annion, Maire Põld, Tiiu Mänd, Heidi Toom, Sünne Mellis
Koosoleku juhataja: Mare Perle
Koosoleku algus 11.17
Päevakord:
1. Toidujäätmete kaalumine
2. Erinevate maade toidud
Päevakorrapunkt 1 Kuidas läks toidujäätmete kaalumine 10.10 – 14.10
OTSUSTATI
Toidud, mida visati kõige rohkem ära: peedisupp, kartuli-maisipüreesupp, mulgikapsad (rühmati erinev), porgandipüreesupp.
Toidud, mis söödi enamus ära: Lihapallid ja makaronid, keedumuna ja pehmik, kartulisalat, piima-nuudlisupp, kodune seljanka, pudrud moosiga, kaneelirullid, kausismuuti.
Vahepaladest jääb järgi enamasti kaalikas ja lillkapsas.
Moosiga putru söövad lapsed palju paremini kui ilma moosita.
Tee ei maitse, kui ei ole magustajat sees.
Teeme uue kaalumise 07.11 – 11.11. Ära tuleb kaaluda köögist tulev toit ning kirja panna sööjate arv igal toidukorral. Lõppjäätmete hulka tuleb kaaluda ka potti jääv toit.
Päevakorrapunkt 2 Erinevate maade toidud.
OTSUSTATI
Iga rühm valib mõne riigi, mille toitu koos lastega rühmas valmistatakse. Toidud tuleb valmistada novembri kuu jooksul. Võib valmistada ka mitu erinevat toitu ning ülejääke ka teistele maitsta anda. Valitud toitude esitlus ja tutvustamine toimub 29.novembril.
Koosolek lõppes 11.51
Protokollija Sünne Mellis
Rohelise kooli koosoleku protokoll
22. detsember. 2022
Lapsed meenutasid ja rääkisid oma erinevate rahvuste toitudest ja mida nad katsetasid ise järgi teha. Esindatud olid erinevad mandrid ja toidud.
ette oli valmistatud ettekanne teistele tutvustamiseks.
Peale toitude tutvustamist nii töörühmale kui ka tervele lasteaiale tekkis huvi erinevate maade mängude vastu.
otsust: 29. detsembril toimub saalis erinevate maade mängude tutvustus ja mängimine.
Rohelise Kooli koosoleku protokoll
27.01.2023
Päevakord: Kuidas saab igaüks vähem tarbida ja mida teha. Mida saavad lapsed selleks teha.
Arutelu lastega mänguasjade ostmisest ja tootmisest, kuidas tarbimine tekitab prügi. Lastel on meeles eelmine mänguasjade vahetamise kord.
Eliisabet: mul on veel see mänguasi alles, mida siin vahetasin.
Brita: vahetame jälle
Arutati üle reeglid, kuidas vahetust teha.
Otsus:
Iga laps, kes toob oma kodust mänguasja saab vastava arvu žetoone ning siis saab valida omale meelepärase asja (asjad).
Rohelise kooli koosolek 28.02.2023
Algus: 11.30-12.00
Teema: Ränne, maailmaharidus
Osalejad: lisalehel
1. Kes osalejatest on kolinud?
Lapsed arutlesid, kes on kolinud mujalt siia või vahetanud kodusid. Mõned lapsed
rääkisid, et nema on kolinud ning üks laps ütles, et tema kolib varsti. Arutleti ka teemal,
mida siis tuntakse, kui jõutakse uude kohta, kus kõik on võõras ja ühtegi sõpra ei ole ees
Stian: „Elasime Eestis, siis kolisime Mustamäele, siis Narva ja sealt tagasi Eestisse“
Mia: „Mina kolisin Tallinnast Murastesse. Tundsin uut tunnet, kui siia jõudsin“
2. Mis oli teisiti, kui kolida uude kohta?
Lapsed arutlesid, kas kolimine on raske või mitte, kas tuntakse head tunnet või pigem
hirmu. Kolinud lapsed arutlesid, mida nad oleksid soovinud, et nendele oleks kolimise
järgselt tehtud. Leiti üheskoos, et kõige raskem on siis, kui üldse keelt ei oska ja ühtegi
sõpra ei ole, kes toetaks.
Stian:“ Kolimine ei olnud raske, tahtsin, et mind aidatakse ja hästi suhtutakse minusse“
3. Miks kolitakse mujale riiki?
Lapsed arutlesid, et enamasti kolitakse mujale riiki, kui oma riigis ei ole puhast vett, mida
juua, pole süüa. Jõuti järeldusele, et paljud kolivad ära Aafrikast. Samuti leitsid lapsed, et
kolitakse ära, kui majad jäävad vanaks, kui on sõda ning kui soovitakse perele pakkuda
paremat elu, sest mujal on paremad töökohad. Üks laps leidis, et kolimisel teise riiki on
mõtet, kui sealt leida uued sõbrad endale.
4. Kuidas tunnevad Eestis need inimesed, kes siia on rännanud? Kuidas saame
aidata?
Lapsed arvasid, et siia rännanud inimesed tunnevad ennast alguses halvasti, sest ei oska
keelt ning ei tunne ühtegi kohta. Lapsed arvasid, et kõige paremini saame neid aidata, kui
tutvustame neile asju, kohti, oleme sõbralikud nende vastu.
5. Kas meil on keegi lasteaias mujalt riigist?
Peale veidikest mõtlemist, ütlesid lapsed, et meie lasteaias on kaks last Ukrainast ning nad
räägivad ukraina keeles. Otsustati, et neid lapsi aidatakse, kutustakse mängima ning
aidatakse õppida eesti keelt.
6. Rühmaga koos tegevus
Otsustati, et koos rühmaga kaardistatakse ära kohad, kuhu lapsed on reisinud või ksut
kolinud. Valik on teha Eesti sisene ränne (kus elavad sugulased) või üle maailma (kuhu
reisinud). Esitlused saalis 31.03.2023
13.04.23 ROHELINE KOOL
TEEMA: „UMBROHU VITAMIINID“
Mis on umbrohi?
Lapsesuu: „Roht, mis on pikk.“
Mis maitsega on umbrohi? Magus?kibe?mõru? Lapsed arvasid, et kibe/mõru.
Räägiti sellest, et taimede sees on tegelikult palju kasulikke vitamiine. Eriti noortes kevadel
tärkavates taimedes (nõges, naat, võilill, nurmenukk jt). Võilille noored lehed on söödavad ja samuti
õied.
Kuidas me sööme võilille lehti?
Lapsesuu:“ Lõikan lehe pooleks ja annan teise poole õele.“ Daniel
Kas keegi aitab nt emmel kodus ka peenraid rohida?
Lapsesuu: „Jaa, vanaema aitab rohida!“ Daniel
RÜHMADELE JA ÕPETAJATELE NING JUHTKONNALE JA KÖÖGILE ÜLESANNE
Teha umbrohust söök, mille kohta on ka tutvustav leht (retsept). Laps uurib kodus koos vanemaga
umbrohtusid. Teeb mingi toidu/joogi ja koostab selle kohta retsepti. Hiljem valmib kõikidest töödest
„Umbrohu vitamiini raamat“. Mis toit? Kuidas tegid? Kuidas maitses?