Voolimine “Inimene”.

Voolimistöö toimus etappidena - kõik koos veeretasid esmalt palli ehk pea. Seejärel voolisime keha, käed ja jalad. Näo joonistasid mõned lapsed voolimispulgaga, mõni laps voolis ka silmad ja nina.

Bee-Bot “Lapse nimi”

Õpetaja kirjutas sedelitele laste nimed ning proovisime, kas keegi lastest oma nime kirjapildi ära tunneb. Esimese mängu ajal leidsid oma nime üles kolm last. Kõik lapsed otsisid ja pakkusid huviga, milline nende nimi on, õpetaja andis vihjeid ning aitas leida õige nime, et iga laps saaks Bee-Botiga mängida.

Maalimine erinevate trükkidega “Tüdruk ja poiss”.

Juuksed - kahvlitrükk

Pea - vahtplasti trükk

Nägu - pintsel

Pluus - papitrükk

Seelik - mullikile trükk

Püksid -võrgu trükk

Lastele maalimine meeldib, mõni laps vajab rohkem abistamist. Lapsed hoiavad pintslit enamasti õigesti käes. Detaile katsid lapsed väga ettevaatlikult, õpetaja palus rohkem värvi kasutada, et jäljend paberile jääks. Õpetaja näitas materjalid eelnevalt ette ning töö toimus etappidena - esmalt pea, siis nägu, juuksed, pluus ja viimasena püksid/seelik. Mõni laps tahtis ette rutata, mõni laps ootas väga rahulikult oma kaaslaseid järgi. Esimesed tööd valmisid assistendi juhendamisel. Kui üks grupp tegeles maalimisega, siis teine grupp sellel ajal tutvus Arvumaaga ning numbritega 1, 2, 3, 4 - loendasime mattide nurkasid (kolmnurk ja nelinurk) ning lapsed koos paarilisega valisid endale matid ning vastavalt alusmatile maja. Õpetaja loendas koos lastega majade aknaid ning lapsed lisasid majadele vastava arvu aknaid, seejärel lisasid lapsed majale katuse, korstna ning vastava numbriga lipu ja õige numbri maja juurde. Vaatlesime ja kordasime iga lapse ja õpetaja mati numbrid üle ning lapsed valisid oma majadesse elanikud. Pärast numbrite kinnistamist said lapsed majades mängida.

Arvumaa - numbrid 1, 2, 3, 4.

Ozobot - värvused, numbrid ja hulgad.

Mängus sai osaleda neli last korraga. Iga laps sai kaardid numbritega 1, 2, 3 ja 4. Esimene laps pani ozoboti rajale ning jälgisime koos, millist värvi roboti valgus oli(sinise joone peal muutus tuli siniseks, rohelise peal roheliseks ja punase peal punaseks). Teekonna lõpus oli numbrile vastav olendite hulk (1 elevant, 2 elevanti, 3 kassi ja 4 lepatriinut). Üheskoos loendasime tegelased kokku ning laps otsis oma kaartide seast õige numbrikaardi ja lisas selle pildi peale. Lapsed said kinnistada numbripilte, hulkasid, loendamist, värvuseid, loomi, putukaid ja nende elupaikasid. Näiteks elevant on Eestis ainult loomaaias, elevant elab soojal maal - Aafrikas.

Kodud ja pesad

Õppisime lastega sõrmesalmi “Perekond”:

See me vanaisake,

see me vanaemake,

see me kallis isake,

see me armas emake,

see me väike pisipõnn,

kõik me kokku perekond.

Peale salmi õppimist toimus vestlus, kas kellelgi on õde või vend ja kas lastel on oma tuba või mitte. Vestlesime ka sellest, mis värvi kellegi maja on, millest lähtuvalt hakkasime erinevaid pilte vaatama, milliseid kodusid üldse on - väiksed ja suured majad, kivist ja puidust. Rühmas oli meil üks vahva raamat “Kodud on erinevad”, kus on palju erinevaid kodusid esile toodud - näiteks mõnede inimeste kodud on lumest ja jääst.

Vaatlesime ja võrdlesime õppeprogrammi “Samm-sammult” materjalis olevaid laste pilte - tüdruk, poiss, pikad ja lühikesed juuksed, lokkis ja sirged juuksed, tumeda näoga, heleda näoga.

Järgmine tegevus oli mäng “Kelle kodu?” Lapsed panid sobivad elamud ja inimesed omavahel kokku.

Iglu - Eskimo

Hütt - Aafriklane

Hütt - Indiaanlane

Värvilised majad - Sakslased

Väike maja - Eestlased

Duplo legodega ehitamine “Inimene” ja “Maja”

Päikesepõnnide rühma külastasid Tuulekrattide rühma lapsed, kes esitasid muinasjutu “Kolm karu”.

Õppisime sõrmesalmi “Sõrmepoisikesed”.

Sõrmepoisike, kus sa olid?

Selle sõrmega käisin metsas,

sellega keetsin putru,

sellega sõin kapsasuppi

ja sellega lõin tantsu.

Selle salmiga panime sõrmed korda mööda pöidlaga kokku - paaril lapsel õnnestus kohe, mõned vajasid abi ja üle kordamist, milline sõrm nüüd pöidla juurde läheb. Mõni laps ei teinud kaasa, vaid vaatas ja kuulas.

Uuel nädalal jätkasime kodude teemaga. Esialgu oli planeeritud ameteid uurida ja mänge mängida, aga jõulupeo kavaga seoses jätkasime kodude ja metsloomade teemaga - vaatasime pilte erinevatest pesadest, koobastest ja metsloomadest. Üks grupp lapsi mängisid assistendiga Bee-Bot matil mängu “Kes on pildil ja milline on tema kodu?” ja teine grupp mängis Ozoboti robotiga - kordasime numbripilte ja loomi, kes kus elavad ning kes magab talveund: siil ja karu magavad talveund, kass elab kodudes ega maga talveund ja elevant on soojamaa loom. Mõned lapsed alguses ütlesid, et siil ja karu ei maga talveund, aga selgus, et magavad küll.

Õppisime uue sõrmesalmi: “10 vilgast päkapikku”

10 vilgast päkapikku

elavad mäekoobastikus.

Tahavad minna jalutama,

ilma ilu imetlema.

Nad hüplevad

ja jooksevad,

seejärel puhkavad.

Teisel päeval mängisime veel Bee-Botiga ja kordasime uuesti metsloomad üle. Leidsime lastega piltide seast ilvese, kes tundub rohkem väljamaa loom kui Eesti loom ja pildi järgi saime lastega aru, et ilves talveund ei maga.

Samuti alustasime näpuvärvidega jõulumaa maalimist. Lapsed tegid näpuvärvidega täppe ja õpetaja joonistas täppidest päkapikud, kuusepuud, lumememmed, kingipakid, jõulusokid, kuuseehted. Lastega toimus arutelu, kellega jõuluvana sõidab (põhjapõtradega) ja kus elavad põhjapõdrad - lapsed teadsid, et Põhjamaal.

12.12.2018 Jõulupidu vanematega.

Lapsevanemad said koduseks ülesandeks meisterdada lastele ühe vabalt valitud metslooma peakatte jõulupeo jaoks. Lapsed olid peol väga tublid ja osalesid aktiivselt oma kavaga ning jõuluvana tegi oma töö nii hästi, et iga laps käis üksi oma paki järel.

Pärast jõulupidu toimus lastega vestlus, kuidas maailmas veel jõule tähistatakse. Õpetaja otsis Internetist infot ja saime teada, et jõule tähistatakse erinevalt. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümbol. Washingtonis süütab keskväljakul oleva kuuse tuled president. Bostonis esitavad lauljad tänavatel kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaiil saabub jõuluvana paadiga, Californias aga surfilauaga.

13.12.2018 Piparkookide küpsetamine

Kaks last olid väga pikalt laua taga ametis, paar last ei tahtnud üldse piparkooke tulla tegema. Tegevus ei olnud kohustuslik ning neil lastel, kellel oli soovi, said nii pikalt rullida ja vormida, kui soovisid.

14.12.2018 Mänguasjapäev -

kus riigis on mänguasjad ehitatud (toodetud). Uurisime gloobuselt, kus asub Taani ja Hiina - mänguasjade peal olid need riigid kirjas.

Üks laps leidis kirjad oma auto alt ise kiiresti üles.

Autoraja all oli kirjas “Made in China” ja klotside mängujuhendil “Made in Denmark”

Vaatlesime veel gloobust, kus asub Taani ja Hiina, sest mänguasjade peal olid need riigid kirjas. Kaks last ütlesid gloobuse kohta maakera ja üks laps teadis, et see on gloobus. Üks riik oli gloobusel väike, teine oli suur.

Metsloomad

Uuel aastal jätkasime metsloomade teemaga. Vaatlesime ja võrdlesime põtra ja karu ning põhjapõtra ja jääkaru (kus elavad, mis on sarnast, mis erinevat) ning kasutasime selleks ozoboti roboti abi. Lapsed meisterdasid pruunkaru ja jääkaru pildi. Esmalt lapsed rebisid ja kleepisid pruunkaru, lõikasid selle pildi välja. Suure paberi katsid lapsed näpuvärvidega ning poolitasid lehe vildikaga. Ühele poole kleepisid nad kolmnurkadest kuusepuu ning pruunkaru ja teisele poole maalisid mullikile šablooniga jääkaru.

Õppisime uue hommikuringi salmi:

Tuli tali, lumi maas,

mina kohe kelgutan.

Lumepalle veeretan,

lumememme ehitan.

Metsloomade teema lõpetuseks kleepisid lapsed assistendi juhendamisel pildi “Põder lumesajus” ning alustasime koduloomade teemaga.

Koduloomad

Koduloomade teemat alustasime mõistatustega. Paar last teavad päris hästi mõistatusi. Loomalaste nimetusi õppisime Bee-Boti tegevuse abil. Iga laps valis omale loosiga ühe kodulooma pildi, vaatasime koos, kes on pildil ning milline on selle looma laps (laste pildid olid mati peal).

24.01.2019 Voolimistöö “Siga”

Lapsed voolisid ussi, palli ja panime voolitud detailidest kokku sea, kes soovis, tegi seale ka jalad alla.

Eesti Vabariigi aastapäeva

raames voolisid lapsed rukkililli ja lippe ning maalisid vabal teemal töö “Sini-must-valge”. Mõni laps ütles oma pildile ka põneva pealkirja (Eesti lipp, Mägi, Naljakas loom, Lähen kooli, Telekas, Sinine ja must tuli), mõned ütlesid lihtsalt sinine ja must.

Projekt lõppes joonistusega “Mina ja minu lemmik”. Ülesanne oli joonistada inimene ja siis ajakirjadest otsida ning välja lõigata lemmiklooma pilt. Lapsed leidsid aga muid pilte, mida tahtsid välja lõigata. Lapsed lõikasid auto pilte, kaelkirjaku, mängu poni, mootorratta, koerad, kassid ja akvaariumid, kala.

“Üle maa ja vee”

Projekt algas 04.03.2019

Projekti idee tuli sellest, et üks laps on väga huvitatud lennukitest.

Küsimused, mida esitasime lastele:

Millega saab üle maa?

Millega saab üle vee?

Kes saab ilma sõidukita üle maa ja vee?

Mida me näeme, kui vaatame taevast alla?

Kes elavad maal?

Kes elavad vees?

Alustasime projekti lindude teemaga. Kõigepealt vaatasid lapsed väikeste gruppidena arvutist droonivideot, et näha, kuidas kõrgelt vaadates me loodust näeme ja lapsed nimetasid, mida nad videolt näevad. Vaatasime lindude raamatuid ja lapsed said sõrmevärvidega katta linnu pildi - valmisid leevikesed ja rasvatihased, kes on talvel meie juures. Nimetasime koos linde, kes lendavad soojale maale ja kes jäävad talveks meie juurde. Lapsed teadsid hästi suitsupääsukest ja rasvatihast. Raamatute vaatamisel tekkis ühel lapsel küsimus, miks kotkal on nii teravad küüned.

Vaatasime lindude pilte ja rääkisime, et kuldnokk ja pääsuke lendasid soojale maale ja kevadel lendavad meie juurde tagasi.

Lindude teemast läksime edasi sõidukite teemale - millega saab üle maa, millega üle vee (teisele maale). Sõidukid, mida vaatlema hakkasime olid lennuk, laev, auto ja rong, mida lapsed ise nimetasid. Esimese meisterdusena rebisid ja kleepisid lapsed laeva pildi - iga laps sai valida neid värve, mida ta ise soovis pildi katmiseks kasutada. Plastiliinist meisterdasid lapsed vormide abil laevad ja autod. Hommikuringis oli meil sõidukite vaatlus, iga laps valis ühe pildi ja arutlesime, mis sõiduk see on ja kes sellega sõidab. Pärast hommikuringi valisid lapsed riiulist ja mängukastist autosid ning tegime võistluse, milline auto sõidab kõige kaugemale. Lapsed olid üksteise kõrval ühe joone taga ning lükkasid autodele üheaegselt hoo sisse. Tegevus lastele meeldis ja pärast otsiti teisi autosid, tehti vahetusi ja lapsed proovisid uuesti.