“METS JA SELLE VÄÄRTUSED”

KUIDAS KÕIK ALGUSE SAI?

Jälgides aastaaega ning õues toimuvaid muutuseid, täpsemalt puid ja lehti, tekkis soov teada saada, et miks puud nõnda aastaaegades muutuvad. Teada saada puude hingeelust, kui vanaks võib kasvada üks puu, mida puud teavad ja kas üldse teavad? Mis on mets ja mida see meile annab?

HOMMIKURINGID JA VESTLUSRINGID

Sukeldusime metsaellu. Vaatlesime pilte, raamatuid, filmilõike. Lapsed märkasid puude juures erinevusi, kõrgus, laius, saime teada uusi huvitavaid mõisteid: lopsakas, kahar, kiitsakas, jändrik.

Sirvisime ja lugesime raamatuid:

“Tants ümber puu”

“Seemnest kasvab puu”

“Minu esimene metsaraamat”

“Lumises metsas”

Lapsed küsisid:

• Kuidas ja, kui kaua puud kasvavad?
• Kust saavad metsloomad juua?
• Kuidas puid langetatakse ja kust me teame, kuhu poole puu langeb?
• Kuidas peetakse jahti?
• Kuidas põdrad talvel süüa saavad?
• Kuidas loomad poegivad?

METSA SEES ON PUUD

MÄND

Õuesõpe. Meie lasteaia hoovil oli 1 mänd ja palju väiksemaid põõsasmände.

MÄLUMÄNG JA MÕTTELIND - olen mõtlev Vares nagu Mõttelind end tutvustas.

Mine tea, tuli temagi ehk mõnest metsatukast?

Mälumängus osalesid 4-liikmelised meeskonnad.

Tuulekratte esindasid:

Mirtel, Tanel Sten, Marion ja Kaarel

Lapsed tegid head meeskonnatööd ja saavutasid mälumängus karikavõidu.

MUINASJUTUD, LAULUD, SALMID ON IKKA OMAL KOHAL

“Kolm karu” ja vahva matemaatika

Muinasjutt "Kolm karu" Protsess- õpetaja tõi pildid ja enne sööki jutustas lastele piltide abil loo. Mõni päev muinasjutt settis, kuni tekkis mõte lastega koos seda jutustama hakata. Esialgu 6-7stega ja siis tasa 3-4stega eraldi. Pildid olid ees ja taga igal hetkel. Lapsed jutustasid ja vaatasid pilte iseseisvalt, tegime matemaatikat jne. Muinasjutt oli päris küps. Võtsime tahvelarvuti ja alustasime videoklipiga. Iga laps valis ise pildi, pildistas seda ja jutustas oma osa linti. Seejärel mängisime lugu nukuteatrina mänguasjadega. 3-4aastastega võtsime jutustamiseks veidi vähem pilte. Lapsed jutustasid küsimuste abil. Mõni julgemalt, pikemalt, mõni tagasihoidlikult ja lühidalt. Video sai kokku Movie makeriga. Hääl + pilt + videolõik ja lõpuks väike muusikaline taust kandlega.

6-7a jutustatud muinasjutt Kolm karu 2018.mp4

3-4a võrdlesid - väike, suurem ja kõige suurem, väike, keskmine ja suur.

OHUD JA OHUTUS

PÄÄSTE - 112

Möödunud projekti lõpus külastas meie lasteaeda päästekomando. Lastele tutvustati päästetööde iseärasusi, tuletõrjeautot. Tuletati meelde oluline telefoninumber 112. Samuti rõhutati, kui vajalik on teada oma ees- ja perekonnanime, kodust aadressi, vanemate telefoninumbrit jne. Lapsed olid väga aktiivsed küsijad, vastajad.

Millal ja miks puutuvad 112 ja mets omavahel kokku?

Lapsed vastasid:

KUIDAS VALMIS MEIE PLAKAT?

Uhke männik.

Kleepetööd tegid 3-7aastased tuulekratid.

Nooremad loendasid ja võrdlesid valmis lõigatud detaile.

Vanemad lapsed kujundasid ja lõikasid ise. Võrdlesid, loendasid nemadki.

Vesi, veeringlus, vee säästmine

Miks vesi on vajalik?

Lapsed: Et juua, et lilli kasta, et elada, et pesta ja ujuda.

Kust vesi tuleb?

Lapsed: Vesi tuleb kraanist, maa seest.

Mis on veeringlus?

Lapsed: Kui vesi keerleb.

Rääkisime 6-7aastastega veeringlusest

Vesi aurab, aurab nii jõest, järvest kui merest, aurab ka puudelt ja taimedelt.

Miks me peame vett säästma?

Katse_1: Pese käsi jooksva vee all!

Ülesanne: Tee veekraan lahti, tee käed märjaks, seebita ja loputa! Mõõda kraanikaussi jooksnud vee kogus 1L kannuga!

Katse_2: Pese käsi nii, et vesi vabalt ei voola!

Ülesanne: Tee veekraan lahti, tee käed märjaks. Sulge kraan, seebita. Ava kraan ja loputa! Mõõda kraanikaussi jooksnud vee kogus 1L kannuga!

Tulemus:

Ülesanne oli lihtsalt teostatav. Kuidas saada kõik vesi kraanikausist kätte - lahendus tuli nõudesvammi kasutades.

Katse_1 veekulu oli 5 ja pool liitrit (5,5L)

Katse_2 veekulu oli 1 liiter (1L)

Lapsed leidsid, et katse_1 ajal oleksid 5 last saanud käsi pesta. Vett peame säästma ja hoidma, et ka tulevikus kõigile seda jaguks.

Mis on Roheline kool?

6-7a lastel oli ülesanne mõelda, et mis iseloomustab kõige paremini Rohelise kooli tegemisi. Mis on moto?

Lapsed pakkusid:

• Meie hoiame loodust ja lasteaedasid
• Meil on kõige parem Roheline kool
• Meil on puhas loodus
• Suur kaitseala
• Meie hoiame, tulge aidake ka kaitsta
• Toidame loodust
• Vesi ja mesi
• Kaitseme metsa
• Oleme sõbralikud
• Vesi teeb metsale head, teeme meie ka

KÜLAS KÄIS SIIDIKANA

6-7A lapsed õppisid tundma ka teisi looduslikke ja kunstmaterjale. Kuidas saadakse fliismaterjali? Kuidas saadakse linariiet? Siid?

LOOMAD, LINNUD JA PUTUKAD

Putukad on talvel talveunes. Rohelise kooli raames saime tuulekrattidega uurida lasteaia alal toimetavaid, elavaid putukaid. Vastavalt aastaajale selgus tõde, et putukaid liikumas hoovil me ei näinud. Kuna pisikesed tegelased talvituvad, siis võtsime appi raamatu “Minu esimene putukaraamat” Lapsed sirvisid ja leidsid putukaid, keda hoovil varasemalt kohanud on. Tegid raamatu pildist foto ja kirjeldasid putukat kaaslastele.

Kes elab metsa sees? Ühel päeval tuli lastele külla Samm-sammult kutsikas Tondu. Tondu ja üksinda? Lapsed küsisid kohe, et kus siis tigu Tuuli on? Jah, keset talve, kus on tigu? Selgus, et nii mõnigi putukas ja loom magab külmal ajal talveund. Leidsime pildid, raamatud, pusled ja hakkasime uurima

Metsloomad - kes siis magab ja kes ei maga?

Lapsed küsisid, et miks metsloomi ei tohi katsuda, aga koduloomi võib? Teema koduloomad jõudis laste juurde kui iseenesest ja eriti vahval hetkel. Nimelt projekt “Killuke heategu” jõudis lõpule ja meie rühm sai toreda ning südamliku väljasõidu Loomade varjupaika. Aitasime koeri ja kasse.

• Kas nemad on koduloomad või metsloomad?

Tuulekrattide koduloomad ja nende tutvustamine

3-4a teadsid, et koduloomadele annab süüa inimene. Metsloomad leiavad ise metsast toitu.

Koerad said kuudi ja sead, lambad, lehmad said lauda, hobused said talli ja kiisu magab soojas toas pererahva juures :)

Robootika (3-4a) - koduloomad ja matemaatika

Mitu lammast, hobust vms? Arv ja number 1-3. Kujundid ring, ruut ja kolmnurk - vahva, et mingi kujuga paberitükil on nimi :)

KILLUKE HEATEGU JA LINNUD TALVEL

Ühel hetkel sai lund ja külma palju. Kõik rühmad tegid toredaid katseid jääga. Nii ka meie, kuid vargsi mõtlesime väikeste linnukeste peale, kes omale süüa otsivad. Jäätasime pihlakaid, seemneid ning riputasime kaunistuseks pihlapuule. Nüüd ootame päikest ja linde. Toidulaud sai justkui külmkappi pandud.

KEVAD JA SAABUVAD LINNUD

LÕUNAMAA LOOMAD

Kui õuesõppes liivale metsloomi voolisime, siis õhinapõhiselt kujunes suisa loomaaed. Nii muuseas ilmusid meie hoovile ka lõunamaa loomad :)