Kõrvitsataim jõudis meieni üsna juhuslikult keskturult ja tema sorti me ei tea kahjuks. Lasteaias istutasime selle põhuhunnikusse, kus ta terve suve on hoogsalt ja mühinal kasvanud. Eraldi ei ole teda kastetud ning lisatoitaineid ta ei saanud. Hämmastav on ka see, et kuigi kogu põhuhunnik toitis terve suve Hispaania teetigusid, siis ükski teetigu meie kõrvitsataime ei tahtnud ega puutunud. Lisaks suurele 44 kg kõrvitsale oli taime küljes veel mitmeid väiksemaid punne, mille edasi kasvamist jälgime ja loodame, et öökülmad neid veel ära ei võta. Kõrvitsa jagasime kuueks, nii sai iga rühm omale kõrvitsalõigu, millest kokkamist proovida. Valmisid kõrvitsamoos-, kook-, küpsised-, sai-, supp ja pirukas. Mõned seemned panime ka tulevaks aastaks ootele.