25. septembril külastas Vihmajütside rühm Tabasalu Tibutare lasteaia poolt korraldatavat muusikapäeva. Lapsi oli sealt tulnud tervest vallast, et koos, lõbusalt ja ühiselt laulda laule pillimängu saatel, tantsida ja rongkäigus osaleda.
Lapsed said selleks puhuks selga rahvariided ja õppisid rahvariideid väärikalt kandma.
Tibutares tervitas kõiki lapsi rõõmsalt Sipsik.
Muusikapäev lõppes imeliste piltide vaatamisega Tibutare lasteaia galeriis.
TEISIPÄEVAL, O8. oktoobril külastas Vihmajütside rühm näitust „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“, - skulptuurid metsas! Toreda muuseumitöötaja abil muutus vaikne näitusesaal elamuste metsaks ning looduse, Pariisi ja kunstniku elu muljed said lasteni kantud. Elamusi pakkusid valgus ja vari, helid ja hääled, erinevad materjalid ja vormid. Avastame skulptuuride olemust ja tutvume inimese näoga ning Maire Männiku portreeritavatega.
Lapsed otsisid endale kujust sõbra, kelle käest tarku küsimusi küsida - näiteks, kuidas on Pariisis ilm?
Skulptuuride metsas, aga sai imetleda erinevaid värve ja valgust.
Pärast näitusekülastust on igaühel võimalus ise elamuslikke vorme luua.
Kõik me peame teadma oma juuri ehk seda kes on meie vanavanemad. Lapsed nimetavad ja jutustavad oma vanavanematest. Ühest neist joonistame portree ja laps räägib sinna juurde, mida koos tehakse ja milline see vanaema, vanaisa on.
Vanaemad ja vanaisad tahavad ju ikka olla moodsad. Disainisime neile uhked riided.
Kutsusime oma vanavanemad ka endale külla ja pakkusime neile ise küpsetatud pannkooke ning lapsed näitasid oma mänguväljakuid kus koos tegutseti.
Kadriorus kunstimuuseumis. Presidendi lossist möödudes nägime vahtkonna vahetust.
Imeline Kadrioru loss, kaunid maalid ja saalid. Venemaa tsaar Peeter I, kes selle lossi lasi ehitada. Maalidel omad lood, mille põhjal arutasime, mis on kiusamine ja kuidas seda ära hoida. Tegime lepingu, kus andsime lubadused, mis aitavad meid ilma kiusamiseta sõpradega koos olla Riigid Venemaa ja Saksamaa. Kuidas need riigid on meie Eestiga seotud?
VAHUR TUTVUSTAB OMA REISI TÜRKI.
Reisida on tore, saame teada palju selle kohta, kuidas mujal maailmas elatakse ja millised on sealsed kombed. Vahur tegi väga toreda ettekande oma Türgi reisist. Saime teada milline on Türgi lipp, raha ja usk. Millised on Türgi söögid ja joogid, kui palju rahvast seal elab ja mis on Türgi pealinn. Märkisime maailmakaardile Eesti ja Türgi, nii näeme kui kaugel me oleme.
Valmisid meie gloobused. Puhusime täis õhupallid, katsime need ajalehe tükkidega ja hiljem majapidamispaberiga. Maalisime peale ookeanid ja mandrid.
Veerise lasteaia rahvamuusikapäev. Meie tantsuga "Savikoja venelane". Oli väga tore pidu.😀
Alustasime hommikuringi salmiga “Aeg aga veereb edasi”.
Minu käel on äppe viis,
näpud teevad nii-nii-nii,
vahel teevad da-da-daa,
ütlevad veel tere ka.
Aeg aga veereb edasi,
kell see tiksub sedasi.
Projekti alguses näitas õpetaja lastele raamatut “Jussikese seitse sõpra” ja küsis küsimusi:
Õpetaja luges lastele Jussikese raamatu algusest, kuni sinnani, kus Jussike jõudis sipelgapesa juurde ning küsis, kus asub pühapäevamaa. Arutasime ja näitasime kätega, kui suur võib sipelgapesa olla ja kus sipelgapesasid oleme näinud. Ühel nädalal meisterdasid lapsed näpuvärvidega putukaid ja teisel nädalal (Roheline kool) võtsid lapsed putukate raamatuid kaasa, vaatasime pilte ja lapsed voolisid sipelgad, lepatriinud nig mesilased.
Lapsed otsisid lasteaia õuealalt luupidega putukaid. Esimesel päeval oli jahe ja pilvine ilm ning me ei leidnud ühtegi putukat. Järgmisel päeval oli päikseline ilm ja leidsime erinevaid putukaid. Sipelgad ronisid puude tüvedel, kaks põrnikat olid liivakastis. Muru peal nägime ka üht liblikalist ja lepatriinut. Lapsed leidsid ka paar vihmaussi ja ämbliku.
Uuel nädalal kuulasid lapsed “Jussikese seitse sõpra” lugu edasi. Jussike jõudis tihase ja öökulli juurde, kes juhatasid teed esmaspäeva maale. Lugesime sõrmesalmi “Linnuke talvel” ja vaatasime erinevaid lindude pilte. Lapsed valisid loosiga, millise tegevuse valivad. Üks grupp läks mängu nurka mängima, teine grupp hakkas meisterdama ja kolmas grupp mängis Ozoboti robotiga (Robootika) - ühismängu tulemusena saime linnu kehaosadest kokku Kuldnoka.
Number “Üks” tuli oma majaga Tuulekrattidele rühma külla.
Tuli ja võitis kohe laste südamed. Kõik soovisid kohe “Ühele” külla minna. Ja suisa oma majaga naabriks hakata.
Robootika Lego Learn To Learn ja Arvumaa - legodest kerkis uhke küla, koos külaelanike ja külavanem nr “Ühega”.
Iga laps sai omale oma kotikese legodega - fantaasialend, kes millise maja ehitas.
Lapsed olid iseseisvad, kannatlikud, täpsed oma tegevustes, julgesid ja soovisid esitleda oma tööd teistele.
Vahva oli see, et tööd said kõik oma nägu. Mõned kasutasid kõik jupid ära, teised jälle mitte.
ME MÄNGISIME ÕUES. Joonistasime liivale, ehitasime maju ja kujundasime hoove. Ehitasime klotsidest ja liivast.
ME MÄNGISIME TOAS. Me ehitasime kodusid, mängisime rollimänge, käisime üksteisel külas, kutsusime mängus häda korral päästemeeskonda, korrastasime külateid, andsime koduloomadele arstiabi jne
LASTEAED JA KODU
Hommikuringis nimetasid lapsed tähelepanekuid, mis on kodus ja lasteaias ühtemoodi olemas: Kiik, liumägi, köök, banaan, voodi, mänguasjad, õun, laud, pliiatsid.
Samuti nimetasid lapsed, mis on lasteaias kodust erinev: Legolaud, rajamäng, arvumaa, multikad, pirnipuu, saal.
Pangapealse lasteaias otsitu paljudele Halloween👽miksidele vastuseid.
Miks riietuvad Ameerika lapsed halloween`i ajal tontideks ja koletisteks?Miks on halloweeni sûmbol kôrvits? Miks majast majja kõndimise kàigus lunitakse kommi koerustükkide alusel kuigi see kostümeeritud kôndimine ukselt uksele meenutab meie oma mardi- ja kadrikombeid? Pàev lôppes tantsides ja kôrvitsasuppi maitstes.
Kunstitööde näitus “Onu Remuse jutud pildikeeles”. Näitus on pühendatud näitlejale Tõnu Aav, kes on andnud oma hääle armastatud tegelasele”Onu Remuse jutte” helisalvestisel.
Pangapealse Tuulekratid (3-5a)tegid Eesti kaardi. Mida kaardile lisada, mis annaks aimu, et tegemist on Eestiga? Lapsed vastasid esimese hooga: "Auto, mootorratas, legod..." Peale väikest arutelu jõudsime Eesti lipuni, rahvuslille, - linnu, -loomani. Üks laps joonistas Eesti Presidendi. Iga laps tegi oma valiku, mida kaardile lisada. Aknale kaunistuseks tegime Eesti lippe, voolisime rukkililli.