Autorid on püüdnud asendada õpiku traditsioonilise narratiivse teksti eri tüüpi allikatega. Lisaks tekstidele ja dokumentidele on kasutatud audio-video materjali, mis ei paku minevikus toimunu kohta sidusat, selgitavat ja autori positsioonilt esitatud lugu, vaid suunavad õpilasi ise infot otsime, analüüsima ja järeldusi tegema.
Ülesanded esindavad erinevaid mõtlemistasandeid teadmiste laiendamisest (*) analüüsioskuseni (***), võimaldavad õppida individuaalselt, paaris ja rühmas. Kuna ülesande keerukus ja raskusaste võivad olla erinevalt mõistetud või kogetud, peaks õpetaja enne ülesannete kasutamist ülesanded ise läbi vaatama ja otsustama valiku just konkreetsete õppijate suutlikkust arvestades. Ülesanded suunavad teemadest süsteemset ülevaadet looma või on probleemipõhised ja/või uurimuslikku-avastuslikku laadi. Mitmed ülesanded on elulised, sisaldades situatsioone ja näiteid reaalsest elust. Kõiki ei saa lahendada online. Õpilasi suunatakse töölehti täitma või ülesannete lahendusi salvestama ja õpetajaga kokkulepitud moel jagama. Vastavad soovitused on lisatud ülesannete töökäskude juurde. Allalaetavad ülesanded eeldavad nende kasutamist ja lõimimist eelkõige klassipõhise õppega, e-keskkonnas sooritatavate ülesannete puhul on esiplaanil enesekontroll ja vahetu tagaside. Allalaetavate ülesannete puhul peab õpetaja arvestama suurema ajakuluga. Samuti on pikemate tekstide puhul soovitav kasutada täisekraani (full screen) vaadet. Soovitame õpetajatel võtta kasutusel üks e-keskkond (Google Classroom, Edmodo, Google Drive, Moodle vm), kuhu salvestada kõik ühe kursuse raames kasutatud õppematerjalid, õpilaste sooritused ja tagasiside.
Õpilasi võiks suunata koostama digiportfooliot (vt lihtsat näidet), kuhu on koondatud kõik nende isiklikud sooritused ja tagasiside. Digiportfoolio võimaldab jälgida õppijal enda õppimist ja arengut ning kasutada talletatud õppematerjali ka hiljem. Hea moodus õpilaste motiveerimisel digiportfooliot koostama on võimaldada seda kasutada kontrolltööde sooritamisel. Õpilane on huvitatud, et toetav materjal oleks võimalikult põhjalik. Sel moel saab tõsta õpilase vastutust nii digiportfoolio koostamise kui ka oma õppimise eest.
Iga kursuse jaoks on koostatud ka soovitused lühema või pikemaajalise projekti läbiviimiseks, mille lahendamisel kujundatakse erinevaid oskusi ja lõimitakse teadmisi eri ainevaldkondadest. Osad ülesanded suunavad kasutama erinevaid e-keskkondi, liikuma riigi- või mäluasutuste kodulehtedele, kaasama õppeprotsessi arhiivitöötajaid. Koostatud õppematerjali ülesannete juurest suunatakse õpilasi erinevate õppematejalide, allikate juurde või e-keskondadesse, mis käsitletava teemaga seonduvad.Huvilisele õpilasele pakutakse lisalugemise- ja edasiuurimise võimalusi, andes sel moel õpetajatele võimaluse õppeprotsessi diferentseerimiseks.
Kuna e-keskkonnas lahendatavad ülesanded ei võimalda arendada suulist eneseväljendusoskust ja põhjalikke argumenteeritud arutelusid kogu klassi osalusel, jääb see õpetaja ülesandeks. Mitmed ülesanded võimaldavad ja eeldavadki lõpetuseks klassiarutelu, kuid selle suunamist ja organiseerimist peab juhtima õpetaja. Õpetaja otsustada on ka vabavastuseliste ülesannete, rühmatööde õpilaste muude soorituste hindamine. Abiks on õpetajaraamatus esitatud hindamismudelid ja -skeemid, kuid konkreetse ülesande hindamiskriteeriumid koostab õpetaja ja tutvustab neid õpilastele koos ülesande tööjuhisega.
Õppematerjalid sisaldavad esitlusi, mudeleid koos töölehtedega, videosid, teemaga seotud audiomaterjale ning kordamiseks ja enesekontrolliks mõeldud teste. Iga teema puhul on õpetajal võimalik valida sobiv materjal, mida saab kasutada just tema õpilaste suutlikkust ja huvi arvestades nii klassiruumis kui ka väljaspool klassi (nt koduse ülesandena või tunniks valmistudes, nn ümbepööratud klassiruumi põhimõtet rakendades).
Õppematerjalides on kasutatud vaid vabakasutuses olevaid pilte ja kaarte ning soovitatav on õpetaja poolt ise vajadusel teemakohast pildi/kaardimaterjali juurde otsida.
Võib juhtuda, et õppematerjalis viidatud link enam ei tööta. Ka asutused muudavad oma kodulehekülje aadresse. Sel juhul peaks proovima otsida vastavat materjali otse internetist või arhiivist (olenevalt millega on tegemist) ja teavitada moderaatoreid e-Koolikoti vahendusel. Kui ülesanne on kaotanud oma aktuaalsuse (eriti kiiresti muutub teemade ja olukordade tähtsus ühiskonnaõpetuses), saab õpetaja seda kasutada näidisena ja paluda õpilastel leida endil käsitletud probleemi asemele päevakohasem teema.
Kuna üks õppekava taotlusi on ainetevaheline lõiming, on erinevates ainekursustes kattuvat sisu. Näiteks inimõiguste teemat on käsitletud nii ühiskonnaõpetuses kui kursuses "Inimene ja õigus". Samades ainetes käsitletakse tarbijakaitset ja -õigusi. Perekonnaõigus on vaadeldud nii perekonnaõpetuses kui kursuses "Inimene ja õigus". Ka kattuvate teemade ja ülesannete kasutamise osas saavad õpetajad teha koostööd, mis õppeaines vaadeldakse teemat üldisemalt ja kus sügavuti.
Otsuse, kuidas mingeid ülesandeid kasutatakse, teeb õpetaja. Lihtsamaid valikvastustega ülesandeid on võimalik lahendada telefonis, kuid pikemate allikatekstide lugemine ja samal ajal küsimustele vastamine ei ole nutitelefonis väga mugav. Allikaülesannete lahendamisel võiksid loetavad katkendid ja orienteerivad küsimused olla kõrvuti või samaaegselt vaadeldavad. Seega oleks hea kuvada küsimused klassis ekraanile ja lugeda allikatekste nutiseadmest. Ekraane on mugavam vahetada arvutis kui telefonis.
Õpilasi võib suunata lahendama või koostama ülesandeid erinevates e-keskkondades.