Õppematerjali valmimise protsessi kirjeldus
Digitaalsed õppematerjalid, mis DigiÕppeVaramu projekti raames välja töötati, on Tallinna Ülikooli ja Eesti õpetajate koostöö tulemus. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel algatas TLU projekti, mille esimeses etapis valiti neljale valdkonnale juhid: matemaatika valdkonda koordineeris Jüri Kurvits, loodusainete valdkonda Tago Sarapuu, sotsiaalaineid Mare Oja ja Lumi Kristin Vihterpal koordineeris muusika ning kunstiaineid. Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse vanemteadurid Mart Laanpere ja Kairit Tammets koordineerisid protsessi laiemalt, aga vastutasid ka haridustehnoloogilise ning pedagoogilise innovatsiooni eest materjalide loomisel. Haridustehnoloogia keskuse poolt olid kaasatud ka analüütik Priit Tammets, arendajad Pjotr Savitski ja Sander Aido ning assistendid Anet Põdra ja Viktoria Humal.
Sotsiaalainete valdkonna meeskond
Mare Oja – sotsiaalainete valdkonna projektijuht, metoodik, Tallinna Ülikool
AJALUGU
Madli-Maria Naulainen – ekspertõpetaja, autor. Kuressaare Gümnaasium, õpetaja
Maarja Tinn – autor. Tallinna 32. Kool, õpetaja
Johanna Bome – autor. Tallinna Pelgulinna Gümnaasium, õpetaja
Marika Randma – autor. Kadrioru Saksa Gümnaasium, õpetaja
Grete Rohi – autor. Viimsi Kool, õpetaja
Kristiina Vaikmets – autor. Viljandi Gümnaasiumi Tallinna kuulmispuudega õpilaste õpperühma gümnaasiumiõppe koordinaator ja õpetaja, Heleni Kool, õppealajuhataja
ÜHISKONNAÕPETUS
Maidu Varik – ekspertõpetaja, autor. Kuressaare Gümnaasium, õppealajuhataja
Marika Randma – autor. Kadrioru Saksa Gümnaasium, õpetaja
Grete Rohi – autor. Viimsi Kool, õpetaja
Mari Mäekivi – autor. August Kitzbergi nimeline Gümnaasium, õpetaja, Noored Kooli programm
Kaspar Oja – konsultant. Eesti Pank, ökonomist
INIMESEÕPETUS
Maidu Varik – ekspertõpetaja, autor. Kuressaare Gümnaasium, õppealajuhataja
Eva Palk – autor. Pärnu Koidula Gümnaasium, õpetaja
Silja Piir – autor. Jõgevamaa Gümnaasium, õpetaja
Karin Pärtel – autor. Kallavere Keskkool, õpetaja
Maarit Jõemägi – autor. Tallinna 32. Kool, õpetaja
Sotsiaalainete õppematerjali koostamisse panustasid
Kutsehariduse õppematerjali koostaja – Reelika Laes, Kehtna Kutsehariduskeskus, õpetaja
Erivajaduste spetsialist – Kristiina Vaikmets, Viljandi Gümnaasiumi Tallinna kuulmispuudega õpilaste õpperühma gümnaasiumiõppe koordinaator ja õpetaja, Heleni Kool, õppealajuhataja
Ene Sepp – keeletoimetaja
Täname
Eesti Kirjandusmuuseum
Rahvusarhiiv
KUMU
Eesti Sõjamuuseum
Eesti Vabaõhumuuseum
Eesti Ajaloomuuseum
Anni Haandi, Kuressaare Gümnaasium, õpetaja
Hanna-Liis Kaarlõp-Nani, Tallinna Humanitaargümnaasium, õpetaja
Marilis Kirotar, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, õpetaja
Triin Ulla, Tallinna Ülikool
Kersti Kulla, Viljandi notar
Õppematerjali katsetajad ja retsensendid
Heli Aiaots, Põltsamaa Ühisgümnaasium
Ingrid Paggi, Tallinna 21. Kool
Kaja Raud, Otepää Gümnaasium
Heivi Truu, Otepää Gümnaasium
Teele Jurtom-Lukašin, Keila Kool
Heli Israel, Keila Kool
Aare Ristikivi, Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium
Krsistiina Punga, Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium
Katrin Saareleht, RAM Kool
Ene Tannberg, Tartu Miina Härma Gümnaasium
Evelin Tiiter, Kadrina Gümnaasium
Piret Tänav, Tartu Miina Härma Gümnaasium
Triin Viiron, Tallinna 32. Kool
Kersti Lepik, Loo Keskkool
Merit Luik, Tartu Tamme Gümnaasium
Anu Tintera, Tartu Kutsehariduskeskus
Perioodil juuli 2017 – veebruar 2018 loodi ülesandepõhised digitaalsed õppematerjalid autorite ja ülikooli meeskonna koostöös. Meeskonnale viidi läbi haridustehnoloogilisi koolitusi selle kohta, kuidas kasutada H5P sisutüüpe. Lisaks toimusid sagedased kohtumised, et ühiselt töötada välja metoodilised ja pedagoogilised põhimõtted ning ühine arusaam, milles seisneb ülesannete pedagoogiline uudsus. Paralleelselt kohtus ka töörühm, mis pakkus välja üldised juhised erivajadustega õppijate toetamiseks.
Veebruaris 2018 alustati digitaalsete õppematerjalide piloteerimisega. Selleks saadeti Eesti koolidele üleskutse leida õpetajaid, kes on nõus materjale oma 10.–12. klassi õpilastega piloteerima. Õpetajad, kes olid piloteerimisest huvitatud, valisid teemad, mida antud ajaperioodil oli plaanis õpetada ning need materjalid tehti eKoolikoti kaudu õpilastele ja õpetajatele kättesaadavaks.
Eelnevalt läbisid õpetajad koolituse, kuidas eKoolikotis kogumikku luua ning õppevara kasutada. Õpetajad kasutasid materjale keskmiselt 2–10 korda kahe nädala jooksul. Peale iga katsetust kirjutasid nad lühikese kokkuvõtte veebivormi, mis võimaldas mõista kasutamisega seotud kitsaskohti. Tallinna Ülikooli meeskonna liikmed käisid tunde vaatamas, et mõista, kuidas õpetajad uudsed materjalid õpetamispraktikatesse integreerisid, milliseid kitsaskohti õpilased ja õpetajad tajusid. Enne katsetust vastasid õpetajad küsimustikule, millega selgitati välja õpetajate üldised hoiakud digiinnovatsiooni osas ning pärast katsetust täitsid nii õpetajad kui ka õpilased küsimustiku, millega uuriti õppematerjalide omaksvõttu.
Uuringutulemustest ilmnes, et piloteerimise ajal oli materjalides mitmeid tehnilisi väljakutseid. Õpilaste jaoks oli väljakutse teatud ülesannete lahendamine mobiiltelefonidega, mille lahendas tahvelarvutite või sülearvutite kasutamine. Õpilaste jaoks oli oluline, et digitaalsest õppevarast ei saaks õpetaja asendajat. Peamine tulemus, mida uuringust leidsime oli aga see, et materjalide mõtestatud integreerimine õppetöösse on pikemaajalisem protsess, milles õpetajad vajavad abi. Materjal ise ei tee õppetööd uudsemaks, aga teistsugused praktikad ning uudsed tunnistsenaariumid toovad esile õppematerjali pedagoogilise innovatsiooni. Sellest tulenevalt sai selgeks, et projekt vajab jätkutegevusi mõistmaks, kuidas luua tänapäevased õpistsenaariumid digitaalse õppevara ümber ning vajadust mõista, kuidas uudsed lähenemised õppijat toetavad. Link lõpparuandele on siin.
Õppematerjalide retsenseerimise viis läbi tellija – Haridus- ja Teadusministeerium, kes tagas pädevad valdkonnaeksperdid tööd läbi viima.