Lähiajalugu II

Lähiajalugu II

Lähiajaloo II kursus on traditsioonilise ülesehitusega kursus, st – ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Seejuures on kursuses Eesti ajalugu esindatud eraldi suurte teemablokkidena. Kursus koosneb neljast suurest teemablokist: 1) Külm sõda; 2) Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda; 3) NSVL ja kommunistlik süsteem; 4) Maailm sajandivahetusel. Kursuse õppematerjal pöörab tähelepanu nii õpilaste teadmiste kui ka oskuste arendamisele. Antud kursuse teemade käsitlemiseks loodud õppematerjalide peamine siht on suunata õpilast tegema argumenteeritud järeldusi ning analüüsima mitmete ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi. Kursuse materjalid toetavad ainetevahelist lõimingut, eriti just ühiskonnaõpetuse ja geograafiaga.

Digikogugumiku kasutamise juhend

Kursuse kohta on koostatud 76 õppeülesannet, mis on koondatud kaheteistkümneks temaatiliseks kogumikuks. Kursusel käsitletavate teemade kokkuvõtteks on lisatud kaks projektülesannet. Ameerika Hääle raadiosaade on soovitatav viia läbi peale kolmanda teema lõpetamist (NSVL ja Eesti) ja konverentsi korraldamine inimõiguste päeva raames peale neljandat teemat (Maailm sajandivahetusel).

Kursuse õppeülesandeid on õpilastel võimalik lahendada nii individuaalselt kui koostööna tunnis või individuaalselt kodus/treeninglaagris jne, vastavalt konkreetse õpilase vajadustele ning õpetaja paremale äranägemisele. See, millist vormi on kõige sobivam kasutada (rühmatöö, paaristöö, individuaalne töö), on autori poolt ära märgitud konkreetse ülesande juures, mis aga ei välista teistsuguse lähenemise võimalikkust. Pikemad alliktekstid tasub jätta koduseks tööks, kus on neid võimalik suuremalt ekraanilt lugeda, samuti on mõistlik arvuti taga teostada tööd, mis nõuavad dokumendi täitmist, allalaadimist ja õpetajale hindamiseks saatmist. Kui aga õpetaja soovib, et ülesanded tehtaks hoopis vihikusse, pole ka see keelatud.

Õppematerjale koostades on silmas peetud, et need oleksid kooskõlas ainevadkonna õpitulemustega ning toetaksid iga õpilase arengut individuaalsel tasandil. Seetõttu on õpetajal võimalik valida erineva taseme ja rõhuasetusega õppeülesannete hulgast just need, mis tema õpilastele paremini sobivad. Eraldi on tähelepanu pööratud ka sellele, et õppeülesanded toetaksid ainevaldkonna suhtes suuremat huvi tundvate õpilaste arengut – mitmete ülesannete juures on motiveeritud õpilasetele välja toodud ka iseseisvalt edasi uurimise võimalusi või lisalugemist/vaatamist/kuulamist.

Näidistunnikavad

• Euroopa integratsioon pärast Teist maailmasõda. Euroopa liidu ajalugu
• Sotsialismileeri kujunemine ja selle eristujad
• Külma sõja aegsed kriisid Euroopas

Digikogumik