Pastrana on ibeeria päritolu asula Castilla-La Mancha autonoomses piirkonnas Guadalajara provintsis. Külas elab küll kõigest 850 inimest, kuid neil kõigil on küllaga põhjust oma koduküla ajaloo üle uhkust tunda.
Pastrana asutati XIII sajandil Calatrava ordu poolt ning algse elanikkonna moodustasid ümberasujad. Pastranasse, nagu ka kõigisse teistesse Calatrava ordu võimu all olevate piirkondade keskustesse, ehitati võimas kirik, mis täitis kahte eesmärki: esiteks oli suurejooneline ehitis tähiseks ordu võimu alla kuulumisest ning teiseks pakkusid selle müürid külaelanikele kaitset moslemite võimalike rünnakute eest. XIII sajandist kuni XIV sajandi alguseni pole Pastrana ajaloost kuigi palju teada, aga võib oletada, et selle aja vältel toimus aeglane, kuid pidev areng ja laienemine, kuna 1369. aastal anti Pastrana külale Villa tiitel, mis tõi endaga kaasa mitmeid privileege ja muutusi kohalikus asjaajamises.
Kuningas Carlos I sai paavstilt loa ordu valduste võõrandamiseks ning Pastrana omanikuks sai Doña Ana de Mendoza y de la Cerda. Doña Ana de la Mendoza, keda tuntakse rahva seas ka Éboli Printsessina, oli kardinal Mendoza järeltulija ja kuulus ühte tähtsaimasse aadliperekonda. 13-aastasena abiellus ta Ruy Gómez de Silvaga ning neist said Pastrana hertsog ja hertsoginna.
Éboli Printsess sündis 1540. aastal Cifuenteses ja abiellus juba lapseeas endast 24 aastat vanema Ruy Gómez de Silvaga. Neil oli Pastrana kasvus ja arengus oluline roll. Peale abikaasa surma läks Ana vabatahtlikult Ávila püha Teresa poolt asutatud San José kloostrisse. Oma viimased eluaastad veetis ta vangistuses, kuna teda süüdistati vandenõus osalemises. Legendi järgi tohtis ta vangis viibides iga päev vaid tund aega rõdul värsket õhku hingata ning õue vaadata. Seetõttu kannab Pastrana suurim väljak nime “Plaza de la Hora” ehk Ühe Tunni Väljak.
Doña Ana de la Mendoza ajal viidi Pastranas läbi suuri ehitustöid, mille tagajärjel muutus küla üha enam linnasarnaseks. Pastranasse ehitati muuhulgas suur turuplats (Plaza del Mercado) ja kindlus, mis jäi senistest asulat ümbritsenud müüridest väljapoole. Lisaks ehitati Pastranasse esimese hertsogipaari valitsusajal veel ka püha Risti Johannese paljasjalgsete karmeliitide klooster ning püha Peetruse mungaklooster. Mõlemad kloostrid asutati hertsogi ja hertsoginna käsul 1569. aastal Ávila püha Teresa poolt. 1570. aastal loodi Pastranasse tapeedivabrik, mis oli XVI-XVII sajanditel Hispaania tapeedivabrikute seas kõige prestiižsem.
Pastrana moderniseerimine jätkus ka XVII sajandil, mil tollane hertsogipaar lasi sinna ehitada veel ka ühe püssirohu- ja ühe paberivabriku.
Kaasajal on Pastrana küla ajaloo- ja kunstipärand märgitud oluliseks ning on seetõttu ka vastava kaitse all. Olulisemad hooned ja monumendid on näiteks Pastrana hertsogipalee, Plaza de la Hora (Ühe Tunni Väljak), purskkaev Fuente de los Cuatro Caños ja kollegiaalkirik.