Cervera on väikelinn, mis asub Kirde-Hispaanias, täpsemalt Kataloonias, Lleida provintsis. Samuti on Cervera ka Segarra piirkonna pealinn. Linnake sai alguse 11. sajandi moslemite kaitserajatisest. Cervera elanikke kutsutakse hispaania keeles cervariensedeks ja katalaani keeles cervarinsideks. Cerveras elab umbes 9180 elanikku.
Cervera oli 1359. aastal Kataloonia esinduskogu toimumiskoht. Enne seda, aastal 1358, koguneti Barcelonas ja Villafrancas. Kataloonia esinduskogu kokkusaamisel Cerveras 1359. aastal asutasid nad alalise üksuse – Üldkogu (Diputación General) – maksude kogumiseks ja haldamiseks. Hiljem hakati Kataloonia esinduskogu kutsuma Generalitat. Girona piiskop Berenguer de Cruïlles oli Kataloonia Generalitati esimene eesistuja aastatel 1359 - 1362. Alates 15. sajandist on Generalitat võtnud enda kanda valitsuse ülesanded poliitilistes ning finants- ja kohtuasjades. Kataloonia esinduskogu volitas institutsiooni otsustama sellistes valdkondades nagu kohtulik ja halduslik enesekorraldus ning rahandus ja maksud.
Aastatel 1462 - 1472 Aragoonia kuninga Juan II ja Kataloonia võimukogude vahel toimunud kodusõja ajal asus Cervera Kataloonia üldkogu ja Barcelona linnavalitsuse nõuandva kogu poolel ning sai monarhile osutatud vastupanu oluliseks keskuseks. Sõda lõppes siis, kui Barcelona lõpuks teatas oma alistumisest. Juan II, olles võitnud sõja, taastaski nii sõjaeelse jõudude vahekorra.
Ülikool
Selle asutas 1717. aastal Felipe V (esimene Bourboni soost monarh Hispaanias, kes valitses 46 aastat). Ülikoolist sai üsna kiiresti Kataloonia intellektuaalne keskus. Hoone on ristkülikukujuline ning selle fassaad on tuntud oma barokkstiili poolest. See on ehitatud kivist, kaunistused on pronksist ning interjöör on neoklassikalises stiilis. Hoone silmapaistvamaks osaks on saal, kuhu kuulub ka kabel.