Ligi 10000 elanikuga Caspe küla asub Zaragoza provintsis Aragoonia autonoomses piirkonnas. Caspel on rikkalik kultuuriajalugu, kuhu kuuluvad mitmed Hispaania ajaloos olulist rolli mänginud sündmused, ja kunstipärand, mis hõlmab endas mitmeid rahvusliku tähtsusega monumente.
Kiviajast on teada, et piirkonnas liikusid kütid. Seda kinnitavad mitmed arheoloogilised leiud ja Plano del Pulido koopamaalingud, mis kujutavad jahistseene. 2. sajandist enne Kristust on säilinud Mausoleo de Miralpeix nimeline haudehitis. mis kuulutati 1931. aasta 3. juunil rahvuslikuks monumendiks. Alates 711. aastast oli Caspe moslemikoloonia. 1169. aastal liitis Alfonso II selle Aragoonia kuningriigiga. Pole teada, millal juudid Caspesse jõudsid, kuid Alfonso II saabumisel elasid nad juba koos moslemitega ühes Caspe linnaosas.
14. sajandil oli Caspe nii demograafilistes kui poliitilistes raskustes. Eelkõige olid kriisi põhjusteks 1348. aasta katk ja sõda Kastiiliaga, mis toimus aastatel 1356-1369 ja mida tuntakse ka kahe Pedro sõjana.
1412. aastal leidis Caspes aset Aragoonia kuningriigi jaoks väga oluline sündmus: Caspe kompromiss. Aragonia kuninga Martin I surm tõi endaga kaasa probleemi, kuna kuningal polnud kindlat troonipärijat. Võimalikke kandidaate troonile oli liiga palju ja see võinuks viia kodusõja puhkemisele. Uue kuninga valimiseks tuli kokku 9 aadlikku Aragoonia, Valencia ja Kataloonia kuningriikidest. Johanniitide ordulossis toimunud arutelude tulemusel osutus valituks Fernando I Aragonia kuningriigist. Relvade ja toore jõu võim asendus sõnade ja veenmisoskuse võimuga.
Caspe kompromissi on selle toimumisest saati oluliseks peetud ning selle aastapäeva tähistatakse siiani. Tänu Caspe kompromissile on külal oluline roll Aragoonia ajaloos. Igal juunikuu nädalavahetusel peavad Caspe elanikud keskaegset festivali, mis on kuulutatud ka Aragoonia turismisündmuseks.
Igal aastal taaslavastatakse kuningas Fernando I troonile astumine. Külaelanikud kannavad rahvarõivaid ning kogu külas valitseb keskaegne õhkkond