Canfranc on väikelinn Jacetania maakonnas, Huesca provintsis Aragoonias. Linnas on umbes 540 elanikku. Linna asutas Aragoonia kuningas Sancho Ramírez aastatel 1080 - 1090.
Linn asub merepinnast 1200 meetri kõrgusel ning on ümbritsetud enam kui 2000 meetri kõrguste mägede ja kauni loodusega, mis koosneb peamiselt männi- ja pöögimetsadest ning kuuskedest. Kohalikud hoolitsevad looduse eest eriti püüdlikult ja seda on ka hästi märgata, kui jalutada mõnel arvukatest loodusradadest.
11. sajandil tekkis Canfranc piirilinnana, mille elanikud pühendusid kaubandusele, ehitades oma majanduse Aragoonia ja Bearne’i piirkonna vahelistele suhetele (Bearne on Prantsusmaa looduslik ja ajalooline piirkond, mis asub Püreneede jalamil). Nende tegevuse hulka kuulus ka Santiago de Compostelasse viiva palverännutee Aragoonia haru läbivate rändurite vastuvõtt. Aragoonia ja sealhulgas Carnfranci kaudu Santiagosse rändamise hiilgeaeg oli keskajal.
Mõne autori sõnul koosnes elanikkond 11. sajandil peamiselt frankidest ja asula nimi võib olla sellega seotud.
Oma geograafilise asukoha tõttu Prantsusmaa piiri lähedal on Canfranc läbi ajaloo omanud strateegilist ja sõjalist rolli.
Üks olulisemaid ja kindlasti üks vanemaid sümboleid Canfrancis on rahvusvaheline raudteejaam. See avati 1928. aastal. Rahvusvaheline jaam oli 20. sajandi esimesel kolmandikul Hispaaniasse ehitatud tähtsaim raudteekompleks ja Saksamaal Leipzigis asuva jaamakompleksi järel Euroopas teine. Hoone projekteeris insener Fernando Ramírez de Dampierre.
Arvatakse, et aastatel 1942 - 1945 liikusid tonnid natside kulda Saksamaalt üle Prantsuse-Hispaania piiri just läbi Canfranci jaama. Teise maailmasõja ajal transporditi marsruudil Saksamaa-Šveits-Hispaania-Portugal hinnanguliselt 1200 tonni kaupa kuus, sealhulgas 86 tonni kulda. Saksamaa kontrollis teise maailmasõja ajal Canfranci rahvusvahelist tolliasutust rühma SS-ohvitseride ja Gestapo liikmetega. Hispaania ei olnud sõjas, kuid Franco oli Hitlerile võlgu selle eest, et Hitler teda Hispaania kodusõja ajal abistas. Nii müüs Franco valitsus Saksamaale vastutasuks kulla eest tonne Hispaania kaevandustest pärit volframi, mis oli tankide ja suurtükkide kaitseks väga väärtuslik mineraal.