Keskkool pakub üldharidust, seal jätkatakse põhikoolist tuttavate õppeainetega. Seega ei anna keskkool mingit kutseoskust, seal omandatakse  üldhariduslikke teadmisi ja oskusi. Pärast keskkooli on võimalik edasi õppida kutsekõrgkoolis, ülikoolis või kutsekoolis. Õpe keskkoolis on teoreetilist laadi, ent õppekavva kuuluvad ka oskusi ja andeid puudutavad ained nagu põhikooliski (näiteks liikumine, muusika, kunst). Keskkooli soovituslik pikkus on kolm aastat, ent õpinguid võib pikendada ka neljale aastale. Keskkooli lõpus toimuvad küpsuseksamid, õpilane saab küpsustunnistuse ja temast saab üliõpilane. Kui õpilane ei tee küpsuseksameid, saab ta keskkooli lõputunnistuse. Keskkooli lõputunnistusega võib minna edasi õppima kutsekõrgkooli, kuid mitte ülikooli.

Seega õppimine keskkoolis sarnaneb põhikooli omale, kuna keskkoolis jätkatakse mitme juba põhikoolist tuttava aine õpetamist. Ent õppimine keskkoolis erineb sellegi poolest õppimisest põhikoolis. Keskkoolis minnakse ainete käsitlemisel sügavuti, tempo võib kiireneda ja töömaht kasvab võrreldes põhikooliga oluliselt. Samuti kasvavad nõudmised. Õppimine keskkoolis eeldab õpilaselt suuremat iseseisvust ja oma õpingute eest vastutamist: oluline on kodutööde tegemine, tundides osalemine ja testideks valmistumine.

Üks väga oluline erinevus põhi- ja keskkooli õpitempo vahel on see, et keskkoolis võetakse üks õpik läbi ühe kursuse jooksul, kui põhikoolis võis selleks kuluda terve õppeaasta. Õppetempo on seega kiire ja ülesannete maht võib kasvada.  Keskkoolis on põhikooliga võrreldes ka erinevusi õppeainetes. Keskkoolis saab näiteks valida, kas õpid matemaatikat lühikese või pika õppekava järgi. Samuti on laiem õppeainete valik, keskkoolis õpitakse näiteks psühholoogiat ja filosoofiat, mida põhikoolis veel ei õpetatud.

Keskhariduse omandamiseks pakutav õpe on tasuta ning selle eest ei maksta õppemaksu. Praegu on ka õppematerjalid ja vajalikud vahendid õpilasele tasuta.

Keskkooli kursused on jagatud kohustuslikeks ja valikkursusteks. Kohustuslike kursuste hulk sõltub sellest, kas õpilane valib pika või lühikese matemaatika õppekava: lühikese matemaatika õppekava puhul on õpilasel kohustus võtta aineid 94 ainepunkti ulatuses ja pika matemaatika õppekava puhul 102 ainepunkti ulatuses. Üleriigilisi valikkursusi peab olema vähemalt 20 ainepunkti ulatuses. Keskkooli õpingute ajal tuleb siiski võtta vähemalt 150 ainepunkti eest aineid, see tähendab, et üleriigiliste kohustuslike ja valikkursuste kõrval võib läbida ka kooli pakutavaid valikaineid.

Keskkooli õppeaasta koosneb viiest perioodist, seega muutub õpilase tunniplaan aasta jooksul viis korda. Ühte perioodi mahub 8‒9 kursust, aga õpilane saab ise otsustada kursuste hulga üle. Eri keskkoolides toimuvad eri kursused erineval ajal, see tähendab, et kursuste toimumine pannakse õppeplaanis paika enamasti koos õppe- või rühmajuhendajaga.

Muukeelse õpilase emakeele õpe ei jätku keskkoolis sarnaselt põhikooliga. Mõnes keskkoolis võib olla erinevate keelte õpe A-keelena, nt vene keele pikk õppekava, mille raames saavad vene keelt emakeelena kõnelejad läbida A-keele õppekavasse kuuluvad kursused. Eri keskkoolides pakutakse ka näiteks lühikese õppekavaga keeli, mille õpetamist alustatakse nullist (nt B3-taseme hiina keel). Praegu ei pakuta jätku põhikooli süsteemile, kus õpilasel on õigus oma emakeelse õpetaja tundidele. Kui soovitakse toetada oma lapse emakeele õpet, tuleks abi otsida väljastpoolt keskkooli või võtta see teemaks näiteks vanemateõhtul.

Keskkoolis võib omandada ka teatud õppeainete sooritamise eest diplomi. Diplomi võib omandada nt liikumises, muusikas või kunstis. Keskkooli diplomiga saab tõendada oma oskusi ja osavõttu nimetatud õppeainetest. Keskkooli diplomi maht on 2 ainepunkti ja seda hinnatakse numbrilise hindega. Diplomi omandamise kohta saab õpilane koos lõputunnistusega vastava tõendi. 

Õpingute hindamine

Kursuste hindamine

Kursuste eest saavad õpilased nende lõpetamisel kas hinde väärtuses 4–10 või märke selle sooritamise kohta. Hindamissüsteem sõltub sellest, kas tegu on kohustusliku, valik-, riikliku või kooli pakutava kursuse mooduliga. Lisaks neile numbrilistele väärtustele ja sooritusmärkele võidakse kursuse lõppemisel kasutada ka muid märkeid, nt poolelijäänud mooduli eest või mooduli eest, kust on mingi osa tegemata. Mitterahuldava hinde saamisel on hinde parandamiseks tavaliselt võimalik teha üks korduseksam või sooritada kogu moodul uuesti. Kursuse eest, mis koosneb sama õppeaine moodulitest, antakse üks hinne. Kursuse raames, mis hõlmab mitut õppeainet, antakse iga aine eest eraldi hinne.

Iga kursuse sooritamiseks ja hindamiseks vajalik lepitakse ühiselt kokku kursuse alguses ning hindamispõhimõtted pannakse õppekavasse kirja. Mooduli eest saadavat hinnet võivad muu hulgas mõjutada selle ajal tehtud ülesanded, testid, hindamisvestlused ja muu, mis tõendab mooduli raames omandatava aine tundmist.

Õpilane, kes on sooritanud kogu keskkooli õppekava, saab keskkooli lõputunnistuse. Ülikooli edasi õppima minemiseks tuleb lisaks sooritada küpsuseksamid.

Küpsuseksamid

Keskkooli lõpus sooritatakse riiklikud küpsuseksamid. Nende eksamite sooritamine võimaldab edasi õppida kõrgkoolis. Küpsuseksamid toimuvad üle Soomes ühel ajal, nii kevadel kui ka sügisel.

Küpsustunnistuse saamiseks peab iga õpilane sooritama vähemalt viis (5) eksamit. Sellest viiest on kõigile kohustuslik emakeele ja kirjanduse eksam. Peale selle valib õpilane neli eksamit vähemalt kolmest rühmast: võõrkeel, teine riigikeel, matemaatika, reaalaine. Vähemalt üks nendest peab olema pika õppekava eksam.

Keskkooli oma õpetajad annavad küpsuseksamitele esimese hinnangu. Lõpliku hinde annab aga küpsuseksamikomisjoni abiliige. Hindamisskaala on (kõrgeimast madalamaks):

laudatur (L)

eximia cum laude approbatur (E)

magna cum laude approbatur (M)

cum laude approbatur (C)

lubenter approbatur (B)

approbatur (A)

improbatur (I)

Kui kandidaat ei soorita mõnda küpsuseksamit, võib ta pääseda ülikooli ka kompensatsiooni korras. Kompensatsioonimeetodi puhul võetakse arvesse teiste eksamite hindeid, mis kantakse küpsustunnistusele.

Õpilase kohustused

Koolipäeva ajal:

●       Jõua tundi kohale õigel ajal. Kui hilined pidevalt, häirib see tunni pidamist. Õpetajal ei ole kohustust lubada pidevalt hilinejaid tundi.

●       Võta kaasa vajalikud õppevahendid. Kanna hoolt, et sülearvuti aku on piisavalt täis ja et laadija on kaasas.

●       Kanna hoolt sülearvuti ja muude õppevahendite eest. Kui arvutiga juhtub midagi, on sul kohustus kahju korvata.

●       Keskkoolide seadus kohustab õpilasi kuulama tunnis õpetaja sõna. Kuula õpetajat ja võta tunnist aktiivselt osa. Sedasi saad ka ülesannetega õigel ajal valmis.

●       Võta vastu õpioskuste arendamiseks pakutav tugi! Osale kooli õpikodades, küsi abi eriõpetajalt, S2-taseme õpetajalt või teistelt õpetajatelt.

• Koosta endale individuaalne õppekava (HOPS) ja värskenda seda regulaarselt gümnaasiumiõpingute ajal. Õppekava koostamisel, täitmisel ja värskendamisel nõustavad sind gümnaasiumi õpetajad.

Kodus:

●       Kontrolli iga päev Wilmas sõnumeid. Õpetajad jagavad õppetööga seotud teavet ennekõike Wilmas.

●       Vasta Wilmas saabunud sõnumitele. Sellega harjutad ka täiskasvanu- ja tööeluks vajalikku viisakat sõnumivahetust.

●       Tee kodutööd ja võimalikud hindelised tööd õigel ajal.

●       Kui tunned, et ettenähtud aeg ei ole piisav, ütle seda õpetajale ja palu abi õppimisel või ülesande täitmiseks lisaaega.

●       Kui alles õpid soome keelt, võidakse anda sulle õigus saada lõpu- ja küpsuseksamitel lisaaega. Küsi selle kohta oma rühmajuhilt või oma S2-taseme õpetajalt.

Kui puudud:

●       Kõikide puudumiste kohta pead andma teada põhjuse, kõige parem enne puudumist.

●       Kui plaanid võtta vaba päeva, pead küsima luba. Luba tuleb küsida kas oma rühmajuhilt või rektorilt, sõltub puudumise pikkusest.

●       Ka ühe täispäeva puudumise korral tuleb kirjutada puhkepäevataotlus.

●       Kui jääd ootamatult haigeks, peab sinu hooldaja saatma rühmajuhile Wilmas sõnumi või helistama talle.

●       Uuri ise välja, mida sinu puudumise ajal tundides tehti. Küsi oma klassikaaslastelt või aineõpetajalt. Pead need asjad ise hiljem järele tegema. Ülesandeid ei tohi lihtsalt tegemata jätta.

●       Kui puudud liiga palju, võib jääda kursus sooritamata. Lubatud puudumiste hulk on eri koolides erinev ja osaliselt sõltub see ka igast üksikjuhtumist eraldi.

●       Pane tähele, et vastavalt keskkoolide seadusele, kui õpilane ei käi koolis ning temaga ei saada ühendust ühe kuu jooksul, võidakse ta koolist välja arvata.

Hooldaja vastutus ja roll

Sõnumite vahetamine kooli ja kodu vahel

●       Vantaa keskkoolide ja kodude vahel on esmane vahend sõnumite vahetamiseks Wilma.

●       Hoolitse selle eest, et sul on selle kooli, kus su laps õpib, Wilmasse hooldajana sisselogimise andmed. Kooli vahetamisel ei saa kasutada vana kooli Wilma kasutajaandmeid uues koolis. Küsi abi koolisekretärilt!

●       Kontrolli iga päev Wilmas sõnumeid. Õpetajad jagavad õppetööga seotud teavet ennekõike Wilmas.

●       Saada ise sõnum õpetajatele või rühmajuhile, kui soovid vestelda oma lapse kooliskäimisest või sellega seotud asjadest.

●       Loe Wilmas ka sinna saadetud teadaandeid.

●       Kodu ja kooli ladus koostöö aitab noorel keskkooliõpingutes edukas olla! Ehkki peamine vastutus õpingute eest on noorel endal, on pere tugi väga oluline!

●       Võta osa lastevanemate õhtutest. Seal kohtud õpetajate ja teiste lastevanematega. Oluline on, et igast perest osaleks keegi. Vanemateõhtul antakse teavet ka tähtsate ajakohaste asjade kohta. Sul on lihtsam õpetajatega hiljem vajaduse korral ühendust võtta, kui olete kohtunud.

Kuidas saad last õpingutes aidata:

●       Tunne huvi tema kooliskäimise vastu.

●       Seadke kodus sisse võimalikult rahulik koht õppimiseks ja kodutööde tegemiseks.

●       Hoia silm peal tundide märgetel, mida õpetajad lisavad Wilmasse. Räägi oma lapsega nendest kodus.

●       Mõned õpetajad märgivad Wilmasse ka kodutööd. Võid aidata oma lapsel kontrollida, millise kodutöö õpetaja andis.

Kui laps puudub koolist:

●       Kõikide puudumiste kohta pead andma teada põhjuse, kõige parem enne puudumist. Kui laps on noorem kui 18 aastat, on puudumise põhjusest teatamine hooldaja ülesanne.

●       Wilmas märgitud puudumiste kohta peab hooldaja viivitamatult teatama nende põhjuse.

●       Kui laps jääb ootamatult haigeks, peab hooldaja saatma rühmajuhile Wilmas sõnumi või helistama talle.

●       Kui plaanite võtta vaba päeva, peab küsima luba. Luba tuleb küsida kas oma rühmajuhilt või rektorilt, sõltub puudumise pikkusest.

●       Ka ühe täispäeva puudumise korral tuleb kirjutada puhkepäevataotlus.

●       Laps peab puudumise ajal tehtud ülesanded ise järele tegema. Ülesandeid ei tohi lihtsalt tegemata jätta.

●       Ärge planeerige puhkust kursuste eksaminädalale.

Keskkool ja sündmused

Kõikides keskkoolides korraldatakse palju kooliga seotud sündmusi. Nende kohta jagatakse alati kooli infokanalites teavet.

Tasub olla julge ja aktiivne ning osaleda sündmuste korraldamises, näiteks võttes osa õpilasesinduse (OPKH) tööst või kandideerides tuutoriks (kes aitavad uusi keskkooliõpilasi).   Koolis võib olla ka muid rühmi, kes korraldavad sündmusi.

Keskkoolis on ka traditsioonilised üritused.

Näiteks kolmanda aasta õpilased ehk abituriendid tähistavad viimasel kooliaastal veebruarikuus õpingute lõppu ‒ penkkarit, see on päev, mil nad lähevad enne küpsuseksameid vaheajale. Abituriendid sõidavad linnas ringi veoauto kastis ja loobivad sealt komme. Koolis toimub tõenäoliselt ka abiturientide korraldatud pidu.

Teise õppeaasta õpilased tähistavad siis vanade päeva, sest neist saavad nüüd kooli vanimad õpilased. Vanade päevaga on seotud vanade tantsud, mida teise aasta õpilased õpivad üheskoos.

Üliõpilaspidu (lakkiaiset) peetakse kaks korda aastas, sügissemestril enne iseseisvuspäeva ja kevadel viimasel koolipäeval. Kooli üliõpilaspeo järel tähistatakse tavaliselt lapse kooli lõpetamist ka kodus oma peoga.

3. Õppetugi

Õppimistugi

Keskkooli õpingute ajal pakutav tugi koosneb erinevatest toe vormidest, mida õpilased saavad nii üldiselt kui ka individuaalselt. Kõikidele soovi korral pakutav abi on näiteks õppekohvikud, aineõpetaja abi tundide ajal, õppekava pikendamine, õppejuhendaja ja/või eriõpetaja eratunnid, samuti kooli pakutavad abikursused. Individuaalne abi plaanitakse õpilase isiklikust abi vajadusest lähtuvalt ning selle koostamisel osalevad õpilane, aineõpetaja ja eriõpetaja. Õpilane võib abi vajada näiteks seoses õpiraskustega või haiguse, isikliku elu olukorra või keeleoskuse puudumise tõttu.

Individuaalne tugi võib olla näiteks lisaaeg testide ja kirjalike tööde kirjutamisel, õppetugi, eriõpetaja abi õppestrateegia koostamisel, erinevad hindamiskriteeriumid ja muud õpilase õppimist ja teadmiste näitamist toetavad lahendused. Keskkoolis pakutav õppetugi ja eriõpe erinevad põhikoolis pakutavast, samuti võivad muutuda individuaalse toe vormid. Keskkoolis näiteks ei ole kasutusel väikseid rühmi, nagu on põhikoolis. Keskkooli õpingute ajal planeeritud tugi kantakse spetsiaalsele õppimistoe vormile, mida näevad Wilmas õpilast õpetavad aineõpetajad.

Kõigile uutele rühmadele korraldab eriõpetaja 1. kursuse ajal nende lugemis- ja kirjutamisoskust hindava testi, mille eesmärk on tuvastada õpilaste võimalikke lugemisraskusi. Eriõpetaja kutsub selle testi tulemuste järgi õpilased individuaalsele kohtumisele, kus nende oskusi hinnatakse täpsemalt. Kui lugemisraskused saavad kinnitust, võib eriõpetaja kirjutada õpilasele küpsuseksamite sooritamise ajaks erikohtlemise taotluse jaoks hinnangu.

Õpetaja, eripedagoog, aineõpetaja ja mis tahes muud õppeasutuse spetsialistid hindavad õpingute ajal regulaarselt õpilasele antavat tuge ja toe vajadust. Kui hinnatakse, et eespool nimetatud õppetoe vormid ei ole gümnaasiumi õppemahu läbimiseks piisavad, võidakse teha õpilase puhul edasikaevatav otsus eriõpetuse kohta. Enne otsuse tegemist kuulatakse ära õpilane ja eestkostja ning vajaduse korral muud spetsialistid. Eriõpetus on eripedagoogi pikaajaline nõustamine ja tugi õppimisoskuste ja -strateegiate osas.

Õppetugi

Õpilane võib saada õppimisel abi erinevatelt kooli töötajatelt

Õppejuhendajad toetavad õpilast keskkooliõpingute ajal ja tuleviku planeerimisel. Õppejuhendajaga võib peale keskkooliõpingute arutada ka näiteks edasiõppimisvõimalusi või tööelu puudutavaid küsimusi.

Eriõpetaja pakub õppimisega seotud abi. Eriõpetajaga võib arutada õppimisega seotud raskustest, võimalikest õpiraskustest ning õpinguid toetavatest õpimeetoditest. Eripedagoog vastutab eriõpetuse eest. Lisaks vastutab ta ka Wilmas toe blanketi avamise ja küpsuseksamikomisjoni hindamiste eest.

Aineõpetajad: Keskkoolis on igas aines oma õpetaja, kes on valmistunud just selle ühe aine õpetajaks. Aineõpetajalt võib paluda abi seoses selle aine sisu ja omandamisega. Näiteks matemaatikaga seotud raskustega võid paluda abi matemaatikaõpetajalt.

Rühmajuht: Õpilased on jagatud rühmadesse (õpingute alustamise aasta ja täht, nt 21A). Igal rühmal on oma juhendaja. Rühmajuht toetab ja õpetab oma rühma õpilasi kooli alguses ja kogu õpingute aja keskkoolis. Ta jälgib oma õpilaste hakkamasaamist ja puudumisi, kohtub regulaarselt nii terve rühmaga kui ka kõigiga eraldi, informeerib õpilasi tähtsatest asjadest ja suhtleb ka hooldajatega. Kui miski valmistab muret, võib ja tasub paluda abi rühmajuhilt.

Kooli sekretär aitab paljudes keskkooli õpingutesse puutuvates igapäevaasjades, nt koolireisid ja küpsuseksamitele registreerumine.

Rektor, õppealajuhataja, rektori asetäitja Rektor on kooli juht ja vastutab selle toimimise eest. Õppealajuhatajad ja rektori asetäitjad aitavad rektorit kooli juhtimisel.

Peale nende võib koolis olla muudki personali, nt noorsootöötaja, keelte koordinaator või tervisesporditreener. Ka nende abi võib kasulik olla.

Individuaalse õppekava (HOPS) koostamine aitab sul planeerida gümnaasiumiõpinguid, kirjalikke küpsuseksameid ja elu pärast gümnaasiumi. Rühmajuhendajad ja õppenõustajad annavad sulle nõu õppekava koostamisel, täitmisel ja värskendamisel. Siiski on oluline, et oleksid ise oma õppekava aktiivne koostaja ja täitja.

Õpilashooldus

Õpilashoolduse ülesanne on hoolitseda kooli üldsuse heaolu eest. Õpilashooldus toetab õpilaste õppevõimekust ja hoolitseb osaliselt õppekeskkonna tervislikkuse ja turvalisuse eest. Õpilashoolduse teenused on õpilasele tasuta. 

Õpilastele pakutakse ka psühholoogi, kuraatori ja tervishoiuõe teenuseid. Õpilashooldus toimub koostöös õpilasega. Koostöö ja tegutsemine toimib usalduse alusel ning on õpilasele ja tema perele tasuta.

Õpilane võib võtta õpilashoolduse töötajatega ühendust kas saates Wilmas sõnumi või telefoni teel. Hooldaja, õppejuhendaja ja õpetaja võivad samuti suunata õpilast võtma õpilashoolduse töötajatega ühendust. Kõik keskkoolis töötavad inimesed teevad õpilashoolduse tööd.

4. Pärast keskkooli

Keskkooliõpingute ajal juhendab sind õppejuhendaja, kellega võite arutada tulevikku pärast keskkooli. Keskkool ei valmista õpilast ette mingiks ametiks, seega järgnevad keskkoolile tavaliselt õpingud kõrgema astme või teises teise astme haridusasutuses. Mõned lähevad pärast keskkooli õppima kutsekõrgkooli või ülikooli. Nendesse saab kandideerida kõrgkoolide ühise vastuvõtu ajal, mida korraldatakse nii kevaditi kui ka sügiseti. Sageli tuleb teha sisseastumiskatsed.

Teise astme koolitust on võimalik teha ka näiteks kutsekoolis. Peale selle on võimalik õppida lühematel koolitustel, avatud ülikoolis või rahvaülikoolis.

Kutsekõrgkool

Kutsekõrgkooli õpingud on mõeldud ettevalmistusena tööeluks, see on kõrgkool, kust saad kutseoskuse. Õpe kutsekõrgkoolis kestab sõltuvalt erialast 3,5‒4,5 aastat. Kutsekvalifikatsiooni märgisena kasutatakse lühendit AMK, nt meditsiiniõde AMK. Kutsekõrgkooli õpingud sisaldavad baasõpet, kutseõpet, valikaineid, praktikat ja lõputööd.

Pärast kutsekõrgkooli on võimalik sooritada ka kõrgema taseme kutsekõrgkooli õpingud (YAMK-tutkinto). Kõrgema taseme kutsekõrgkooli õpingutele võib kandideerida pärast seda, kui oled kaks aastat pärast esmaseid õpinguid oma alal töötanud. Kõrgema taseme kutsekõrgkooli õpingud annavad ülikooli kõrgema astme õpingutega sarnase professionaalsuse taseme.

Ülikool

Ülikooliõpingud on ennekõike teaduslik uurimistöö ning need arendavad üliõpilase teaduslikku mõtlemist ja akadeemilisi oskusi. Teise astme haridusasutusest (keskkool, kutsekool) tulnud õpilased läbivad kõigepealt umbes 3-aastase bakalaureuseõppe, mis on madalama astme õpe. Enamasti on sellele madalama astme õpingutele valitud üliõpilased saanud õiguse jätkata ülikoolis kõrgema astme õpinguid ehk magistriõpinguid, seega jätkatakse pärast bakalaureusekraadi omandamist kohe magistriõppes. Magistriõpe kestab u 2 aastat. Ülikooli võib kandideerida ka otse magistriõppesse, kui oled lõpetanud nt kutsekõrgkooli madalama astme kraadiõppe. Teatud aladel võib seal olla erinevusi, näiteks kas õppimiseks on vajalik nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad.

Ülikooliõpingud sisaldavad endas peaeriala ja kõrvaleriala õpinguid ning lõputööd (bakalaureusetöö, magistritöö). Õpingud koosnevad astmetest, nt algaste, keskaste ja ülaaste. Peale selle tuleb läbida meetodite õpingud, nt uurimismeetodite ja akadeemilise keeleoskuse õpingud. Õpingud võivad sisaldada ka erialapraktikat.

Pärast magistriõpinguid võib jätkata õpinguid kas litsentsiaadi- või doktoriõppes. Nendele kohtadele saab kandideerida otse ülikooli kaudu.

Muud õpingud

Pärast keskkooli võib kandideerida ka kutsekooli, et omandada teise astme haridusasutuses kutse. Lisaks pakuvad rahvaülikoolid erinevaid tasulisi õppekavasid.

Avatud ülikoolis ja avatud kutsekõrgkoolis või suveülikoolis saab samuti sooritada avatud kõrgkoolikursusi. Neid saab näiteks hiljem ära kasutada, kui lähed ülikooli sama ala õppima. Mõned osalevad avatud kõrgkoolikursustel vaheaastal, kui neil ei ole õnnestunud kohe õppekohta saada.

Mõnda ootab pärast keskkooli kohe kas sõjaväe- või tsiviilteenistus. See ei takista kohe pärast keskkooli kõrgkooli kandideerimast, sest kõrgkoolist võib taotleda õpingute alguse edasilükkamist teenistuskohustuse tõttu.

Osad soovivad pärast keskkooli võtta vaheaasta. Selle vaheaasta ajal tehakse tööd või minnakse välismaale vabatahtlikku tööd tegema või lapsehoidjaks.