Ainevaldkonna pädevus
Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada erinevaid kultuure, oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; mõista, et elus on vaja vallata mitut võõrkeelt.
Põhikooli lõpuks õpilane:
1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses teiskeelses keskkonnas iseseisvalt toime tulla;
2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid emakeelest erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;
3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;
4) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;
5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust võõrkeelte õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.
Ainevaldkonna õppeained ja nende maht
Võõrkeelte ainevaldkonda Keila Kooli põhikooliosas kuuluvad inglise, vene ja saksa keel. Esimeseks võõrkeeleks on inglise keel, mille õppimist alustatakse 3.klassis. Teiseks võõrkeeleks on vene keel, mille õppimist alustatakse 6.klassis. Vähemalt 12 õpilase soovi korral võib teiseks keeleks valida saksa keele.
Võõrkeelte nädalatundide jaotumine klassiti:
A-võõrkeel (inglise) 3. klass – 4 nädalatundi (A1)
A-võõrkeel (inglise) 4. klass – 4 nädalatundi (A2)
A-võõrkeel (inglise) 5. klass – 4 nädalatundi (A2)
A-võõrkeel (inglise) 6. klass – 3 nädalatundi (A2)
B-võõrkeel (vene/saksa) 6. klass – 3 nädalatundi (A1)
A-võõrkeel (inglise) 7. klass – 3 nädalatundi (B1)
B-võõrkeel (vene/saksa) 7. klass – 3 nädalatundi (A2)
A-võõrkeel (inglise) 8. klass – 3 nädalatundi (B1)
B-võõrkeel (vene/saksa) 8. klass – 3 nädalatundi (A2)
A-võõrkeel (inglise) 9. klass – 3 nädalatundi (B1)
B-võõrkeel (vene/saksa) 9. klass – 3 nädalatundi (A2)
Mittestatsionaarne osakond
A-võõrkeel (inglise/saksa/vene) 8. klass – 1 nädalatund (B1)
B-võõrkeel (inglise/vene) 8. klass – 1 nädalatund (A1)
A-võõrkeel (inglise/saksa/vene) 9. klass – 1 nädalatund (B1)
B-võõrkeel (inglise/vene) 9. klass – 1 nädalatund (A1)
Võõrkeeleõppega taotletakse, et põhikoolilõpetaja valdaks vähemalt ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel (B1.1 või B1.2 tase) ja teist võõrkeelt vähemalt algtasemel (A2.2).
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Keila Koolis lähtutakse võõrkeeleõpetuses kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. Lähtutakse õppijast ja tema suhtluseesmärkidest. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu (õpetatakse integreeritult), keele struktuuride kasutamise oskust arendatakse õppeprotsessi osana. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks (keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde). Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu arendatakse keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid, keeleregister jm). Pragmaatilise pädevuse kaudu arenedatakse võimet mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevuse kõrval on võõrkeeleõppel oluline koht ka kultuuridevahelise pädevuse kujundamisel. Õpitava võõrkeelega tihedama kontakti loomiseks, suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Selleks antakse õpilastele erinevaid ülesanded: iseseisev lugemine, teabe otsimine eri allikatest, projekttööd, kus õpilased töötavad õpetaja juhendamisel koos, kasutades kõiki osaoskusi. Õpilaste motiveerimiseks aidatakse neil leida kirjasõpru, korraldadakse õppereise ja õpilasvahetust ning kutsutakse keeletundi õpitavat keelt emakeelena kõnelejaid.
I ja II kooliastmes on võõrkeeleõppes rõhuasetus korrektse häälduse ja intonatsiooni kujundamisel (võimaluse korral pakutakse tihedat kokkupuudet emakeelekõnelejaga häälduse ja kuulamisoskuse arendamiseks.
III kooliastmes on võõrkeeleõppes rõhuasetus keele praktiseerimisel (nii tunnis kui väljaspool) ning erinevate õpioskuste arendamisel (ettevalmistus elukestvaks õppeks).
Kultuuridevahelise pädevuse arendamiseks ning õpimotivatsiooni tõstmiseks viiakse läbi keelepäevi – viktoriinide, jutuvestmise ja mängudega nooremates kooliastmetes ja loomingukesksemaid vanemas kooliastmes (luule ja laulude esitamine, kirjutamine, jne). Võõrkeelte propageerimiseks planeeritakse klassiväliseid tegevusi – võimalus lugeda võõrkeelseid raamatuid või mängida keelemänge, osaleda olümpiaadidel ja ainevõistlustel, kaasa lüüa keeleringides, kohtuda võõrkeelt emakeelena kõnelejatega, jne.
Lisaks eneseväljendusoskusele avardab võõrkeeleõpe inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma; arendab oskust võrrelda oma ja võõra kultuuri sarnasusi ja erinevusi; kujundab sallivat ja eelarvamustevaba suhtumist võõrapärasesse; arendab maailmapilti, enesehinnangut ning väärtuskäitumist. Selleks organiseeritakse Keila Koolis võõrkeelte päevi, osaletakse rahvusvahelistes koostööprojektides, koostatakse võõrkeelseid uurimistöid ja ettekandeid, jne. Ühisürituste korraldamiseks võõrkeeles on loodud sidemed teiste koolidega (Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Juudi Kool, Linnamäe Gümnaasium, Mahtra Kool, Pae Gümnaasium, Paekaare Gümnaasium, Keila Ühisgümnaasium). Õpilasvahetusprogramm Hollandi Cals College´i kooliga on juba pika traditsiooniga. Keila Koolis korraldatakse regulaarselt õppereise Sankt-Peterburgi ning põhikooli õpilased osalevad rahvusvahelises Comeniuse õpilasvahetuse programmis Austria Montessori kooliga. Selliste tegevustega arendatakse õpilastes oskust võrrelda oma ja võõrast kultuuri, leida sarnasusi ja erinevusi, mõista ja väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Väärtuspädevuse kujundamine toimub ka võõrkeelsete algtekstide teemade ja arutelude kaudu.
Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õppemeetodite ja –tegevuste kaudu.
Kultuuri- ja väärtuspädevus – võõrkeelepäevade ja kultuuriloo teemade kaudu õpitakse tundma õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuri, mõistma ning aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilisest eripärast.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus – rühmatöö, projektõppe ja võõrkeelsete kultuuriürituste kaudu õpitakse ennast võõrkeeles teostama, toime tulema igapäevastes suhtlussituatsioonides, tundma õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid.
Enesemääratluspädevus – algtekstide temaatika, rollimängude jne kaudu õpitakse iseendaga ja inimsuhetega seonduvat (minu tugevad ja nõrgad küljed, jne).
Õpipädevus – erinevaid õpistrateegiaid (infootsing, sõnaraamatute kasutamine, jne), enesereflektsiooni ja analüüsi kasutades omandatakse oskused elukestvaks õppeks.
Suhtluspädevus – keele nelja osaoskuse arendamise ja sotsiolingvistiliste (viisakusreeglid, keeleregister jm) ning pragmaatiliste (võimet mõista ja luua tekste) pädevuste kaudu omandatakse oskus ja julgus võõrkeeles suhelda arvestades kultuurilisi jne. eripärasid. Õpilases arendatakse oskust olla salliv ning suunatakse vältima eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Selleks kaasatakse keeleõppesse külalisesinejatena ka teiste kultuuride esindajaid.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – rollimängude (sisseostud) ja teiste tegevuste kaudu (kirjelduste järgi joonistamine, teabegraafika kasutamine) õpitakse kasutama erinevates elu- ja tegevusvaldkondades vajalikke matemaatikapädevusi (arvud, tehted, kujundid). Lisaks kasutatakse võõrkeele tundides erinevaid tehnoloogilisi abivahendeid sõnavara omandamisel, ülesannete lahendamisel/koostamisel, ettekannete tegemisel, tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel jne.
Ettevõtlikkuspädevus – kujundatakse võõrkeeleoskusest tuleneva enesekindluse ja esinemisoskuse kaudu, samuti aktiivõppemeetodeid kasutades ning võõrkeelsete vastavateemaliste algtekstide sisu arutades. Võõrkeele oskuse abil suunatakse õpilasi väljendama oma ideid ja seadma endale eesmärke. Ettevõtlikkuspädevust arendatakse erinevate kooli ühisürituste organiseerimise kaudu.
Digipädevus - Ainetundides kasutatakse erinevaid digivahendeid õpiülesannete koostamiseks ja lahendamiseks ning seeläbi suunatakse õpilasi tajuma nende kasutuselevõtuga kaasnevaid muutusi ühiskonnas. Kasutades erinevaid algallikaid, juhitakse õpilaste tähelepanu kriitilisele suhtumisele saadaolevasse teabesse ning suunatakse interaktiivset meediat vastutustundlikult kasutama. Ainetundides kasutatakse ka õpilaste enda nutiseadmeid ning seeläbi juhendatakse õpilasi, kuidas kasutada digivahendeid sihipäraselt.
Võõrkeelte lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Võõrkeelteõpe arvestab teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu ja samas võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelelised vahendid erinevate valdkondadega seonduvate teemade käsitlemiseks. Võõrkeelte õppes rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet. Võõrkeele õpetamisel tehakse pidevalt koostööd teiste ainevaldkondade õpetajatega ning võimalusel integreeritakse õppematerjale.
Võõrkeelteoskus võimaldab õppijale ligipääsu lisateabeallikatele (teatmeteosed, võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend, seega infootsingu ja tekstitöötluse/esitluste vormistamise kaudu soodustab võõrkeelteõpe ka tehnoloogiapädevuse kujunemist.
Keel ja kirjandus. Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti. Võõrkeelte lõiming keele ja kirjanduse ning ka teiste võõrkeeltega toimub peamiselt seoste kujundamise (mõtlemise rikastamine, eneseväljendusoskuse arendamine, tekstiloome ja teksti mõistmine) ning õpioskuste kujunemise kaudu ning on aluseks järgmiste võõrkeelte õppimisele (ja elukestvale õppele). Seosed võõrkeelte vahel aitavad omakorda luua õpilasel arusaama mitmekultuurilisest maailmast.
Matemaatika. Võõrkeeltes käsitletakse numbreid ja arvutamist ning lisaks arendatakse matemaatilisi oskusi ka alustekstides esinevate sümbolite, graafikute, tabelite, diagrammide, jooniste jne tõlgendamise, seletamise ja tekstiloome alginfona kasutamisel.
Loodus- ja sotsiaalained. Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide kaudu. Õpilasi juhitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust ja vastutustundlikku ja säästvat eluviisi (audiovisuaalsed võõrkeelsed materjalid); suunatakse ära tundma kultuurilist eripära ja järgima üldtunnustatud käitumisreegleid; kujundama oma arvamust ning olema valmis võtma vastutust oma tegevuse eest. Võõrkeele oskus toetab loodusainete põhistest üritustest osa võtmist ja vajaliku materjali leidmist.
Samamoodi haakub võõrkeelte ainekava ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika, kunstiõpetuse ja kehalise kasvatuse teemadega (võõrkeelsete alustekstide lugemine/kuulamine; sõnavara omandamine; arutelud, vestlused, väitlused; ainealase lisainfo hankimine võõrkeelsetest infoallikatest; erinevatel teemadel võõrkeelsete ettekannete tegemine; jne).
Kunstiained. Õpilastes kujundatakse kultuuriteadlikkust käsitledes erinevate maade kultuurisaavutusi ning ka otseste kunstielamuste kaudu. Tähtsustatakse kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust.
Tehnoloogia. Tehnoloogiat kasutatakse nii õpilaste poolt ainetundides kui ka õpetajate poolt ülesandeid koostades ja õpilastega koos läbi viies. Lisaks arutletakse tehnoloogia kasutamisega kaasnevate võimaluste ja ohtude üle. Samuti tutvutakse eri valdkondade teadussaavutustega.
Kehaline kasvatus. Kehalist kasvatus ja kehakultuuripädevus leiavad võõrkeeles käsitlust eelkõige tervislike eluviiside ja kehalise aktiivsuse väärtustamisega. Õpilasi suunatakse iseennast ja oma kehalist aktiivsust hindama, arutletakse selle tähtsuse üle ning käsitletakse erinevaid kehalise aktiivsusega seotud teemasid.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige õppimist soodustava ja motiveeriva õpikeskkonna korralduses igas keeletunnis; läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte (keelepäevad, jne). Õppesisust tulenevalt kasutatakse võõrkeeltes läbivaid teemasid õppeaineid lõimivas loovtöös ja projektülesannetes, nii iseseisvalt kui rühmatöös. Samuti korraldatakse läbivaid teemasid põimivaid keeleõppega seotud klassiväliseid üritusi (õppekäigud, reisid, osalemine olümpiaadidel, jne).
Läbiv teema:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – läbitakse teemavaldkonna „Õppimine ja töö“ käsitlemise, õppekäikude ja eneseanalüüsi kaudu; taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes oskab teha mõistlikke kutsevalikuid ning on valmis elukestvaks õppeks ja erinevateks rollideks muutuvas õpi-, elu-, ja töökeskkonnas;
2) keskkond ja jätkusuutlik areng – läbitakse teemavaldkonna „Kodukoht Eesti“ käsitlemise ja keskkonnateemaliste projektitööde kaudu; taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab keskkonda ja väärtustab jätkusuutlikkust;
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – läbitakse teemavaldkonna „Mina ja teised“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Kodukoht Eesti“, „Vaba aeg“ käsitlemise ja projektide kaudu, kus taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ühiskonnaliikmets, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning on valmis kodanikualgatuseks lähtudes oma riigi kultuuritraditsioonidest ja arengusuundadest.
4) kultuuriline identiteet – läbitakse teemavaldkondade „Kodukoht Eesti“, „Riigid ja nende kultuur” käsitlemise ja eri maade kultuuriväärtustega tutvumise kaudu; taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks, kultuuriliselt sallivaks ja koostööaldis inimeseks, kes mõistab kultuuri rolli inimese mõtte- ja käitumislaadi kujundajana;
5) teabekeskkond – läbitakse teemade „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ käsitlemise ja eriliigilise infootsingu kaudu (algallikad, sõnaraamatud, IT vahendite kasutamine); taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab kriitiliselt hinnata teabekeskkonda ning selles oma eesmärkide ja ühiskonnas aktsepteeeritud kommunikatsioonieetika järgi toimida;
6) tehnoloogia ja innovatsioon – läbitakse teemade „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ käsitlemisel ning tehnoloogiat ja innovatsiooni toetava õpikeskkonna kaudu. Õpilasi suunatakse kasutama erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ning tundma huvi innovatsiooni vastu; taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks inimeseks, kes oskab kasutada tänapäevast tehnoloogiat eesmärgipäraselt ning kes on valmis kaasa minema tehnoloogia kiire arenguga ning suudab sellega toime tulla.
7) tervis ja ohutus – läbitakse teemavaldkondade „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ käsitlemise ning turvalise ja sõbraliku õpimiljöö kujundamise kaudu; taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes käitub turvaliselt ja järgib tervislikku eluviisi;
8) väärtused ja kõlblus – läbitakse teemavaldkondade käsitlemise, üksteise abistamise ja hindamise ning grupitööde kaudu; taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ja järgib ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid.
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine
Õppetöös on kesksel kohal sellised tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ning lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt kasutatakse vajaduse korral selgituste andmiseks. Õppetegevusi organiseeritakse nii, et õpilane seatakse tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimlaik omandada eesmärgiks seatud õpitulemused. Õppetegevusi kavandades ja läbi viies arvestatakse õpilase võimeid, tausta, terviseseisundit, huvi, kogemusi ja õppekoormust; võimaldatakse mitmekesiseid kogemusi erinevatest igapäevaelu- ja kultuurivaldkondadest ning sotsiaalsetest suhetest/situatsioonidest; rakendatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat ja –vahendeid, asjakohaseid hindamismeetodeid ning diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida. Õpitegevuste väärtuskasvatuse raames kujundatakse õpilase suhet teda ümbritsevasse maailma, toetades ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljakujundamist.
Õppetööd mitmekesistatakse muuseumide, näituste jne külastamisega, õuesõppe või arvutiklassis jne õppimisega. Kasutatakse kaasaegseid tehnilisi vahendeid õpitava illustreerimiseks ja kinnistamiseks (interaktiivsed tahvlid, projektorid, audio-videovahendid, jne).
Õppematerjale valitakse või kohandatakse vastavalt õppija arengule, vajadustele ja huvidele. Kasutatakse aktiivõppemeetodeid. Kõigis kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema ka eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Õpilasele luuakse võimalus näidata initsiatiivi ja avaldada arvamust.
Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu. Õpetaja on õpilase teadmiste omandamise protsessis koostööpartner ja nõustaja.
Kõigis kooliastmeis motiveeritakse õppijat ning kujundatakse temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Õpilasi ergutatakse vastavalt oma võimetele võõrkeeleõppes aktiivselt osalema ning teadlikult ja loovalt võõrkeelt kasutama (omalooming, kaastöö koolilehele). Samuti suunatakse õpilasi oma õpioskusi arendama, oma õppimist analüüsima ja juhtima (õppimist eesmärgistama, õpistrateegiaid kujundama) ning nii ennast kui kaaslasi hindama. Kõiki õpilasi koheldakse eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, arvestades nende eneseväärikust ning isikupära.
Hindamise alused
Õpitulemusi hinnates lähtutakse Keila Kooli hindamise korraldusest. Õpilast teavitatakse õppeperioodi alguses sellest, mida ja millal hinnatakse ning mis on hindamiskriteeriumid. Kuna õppimist toetab kujundav hindamine, siis igal õppeperioodil antakse õppijale tagasisidet kas sõnalise hinnangu või hinde vormis. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esitluste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Tunnustatakse ka tulemuse saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana nii, et nende analüüsimine soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, võttes vajaduse korral abiks nt Euroopa keelemapi.
Füüsiline õpikeskkond
Positiivset õpikeskkonda Keila Koolis aitavad luua hästi sisustatud keeleõppekabinetid, kus saab kasutada internetiühendust, interaktiivset tahvlit, audio- ja videotehnikat ning visuaalseid õppematerjale; loodud on võimalused õuesõppeks, klassiruumi ümberpaigutamiseks rühmatööks, jne. Kooli raamatukogus on võõrkeelt toetav lugemisvara.
Tunnid viiakse läbi rühmades, mille suurus on kõige rohkem 20 õpilast.
Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega:
• klassiruum võimaldab nii individuaalse, paaris- kui rühmatöö vorme;
• klassiruum on esteetilise väljanägemisega ning eakohane;
• klassiruumis saab kasutada nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale (internetiühendus, interaktiivne tahvel, audio- ja videotehnika, teised visuaalsed õppematerjalid);
• õpilastel on võimalik kasutada kaasaegseid infootsingu võimalusi (internetiühendusega arvutiklass, wifi terves koolihoones);
• kool toetab õppimist ka virtuaalses keskkonnas (kättesaadavad e-materjalid);