Inimese- ja ühiskonnaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli inimese- ja ühiskonnaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpetaja:
1) väärtustab isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste kujunemist;
2) mõistab, et inimene ise vastutab oma füüsilise, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne arengu eest;
3) suudab eristada ja mõista oma oskusi, võimeid ja emotsioone ning juhtida oma käitumist ja tegevust, sh tugineda eneseanalüüsile haridustee jätkamist kavandades;
4) on omandanud teadmisi ja oskusi sotsiaalselt aktsepteeritud käitumisest ning inimeste vastastikustest suhetest, mis aitavad kohaneda eakaaslaste hulgas, kogukonnas ja ühiskonnas, väärtustades neid, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid, on seaduskuulekas;
5) väärtustab positiivset suhtumist endasse ja teistesse, loob ja hoiab kaaslastega sõbralikke ja hoolivaid suhteid ning käitub mõistvalt konflikte lahendades;
6) suhtub lugupidavalt endasse ja teistesse ning järgib iga päev üldinimlikke väärtusi, nagu ausus, hoolivus, vastutustunne, õiglus jne;
7) tunneb kultuurilist eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse juhul, kui need pole inimsusevastased;
8) suudab mõista ühiskonnas toimuvate muutuste olulisi põhjusi ja tagajärgi;
9) tunneb ning austab demokraatiat ja inimõigusi, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi ning tunneb kodanikuvastutust;
10) kujundab oma arvamust ning mõistab oma võimalusi olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik;
11) hoiab oma tervist, elades tervislikku eluviisi, ning käitub nii, et ei sea ohtu enda ega teiste inimeste ega keskkonna turvalisust;
12) tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab neist mõnda õppetöös
Inimese- ja ühiskonnaõpetuse õppeaine kirjeldus
Inimese- ja ühiskonnaõpetus on lõiming põhikooli II ja III kooliastme inimeseõpetuse ning ühiskonnaõpetuse õppeainete ainekavadest, sisaldades mõlema õppeaine teemasid vastavalt riiklikule põhikooli õppekavale. Ühendatud õppekavas on teemasid omavahel seotud ning vajadusel kooliastme piires ümber tõstetud. Nii moodustub mõtestatud seos. Õppekava on koostatud nii, et II ja III kooliastme lõpuks on õpilased omandanud mõlemas aines taotletavad vastava kooliastme oskused ja teadmised.
Inimese- ja ühiskonnaõpetuse üldeesmärk on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimetulekuoskuste arengule, mille elluviimiseks kujundatakse õpilases terviklikku isiksust, sotsiaalset kompetentsust, terviseteadlikkust ja üldinimlikke väärtusi. Luuakse eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks.
Inimest ja tema sotsiaalset keskkonda käsitletakse tervikuna, lõimides õppesisu mõlemas kooliastmes inimese- ja ühiskonnaõpetuses, toetades õpilase toimetulekut eakaaslaste hulgas, peres, kogukonnas ja ühiskonnas ning aidates õpilasel kujuneda sotsiaalselt küpseks ja teovõimeliseks. Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine toimub vaimses õpikeskkonnas üksteist mõistvas õhkkonnas ning on suunatud õpilaste positiivse mõtlemise arendamisele oma arengu- ja toimetulekuvõimaluste üle. Õpilased omandavad sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused ja hoiakud ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks.
Inimese- ja ühiskonnaõpetusel on tähtis koht õpilaste sotsiaalse kompetentsuse kujunemises. See aitab õpilasel arendada ettevõtlikkust ning kujuneda ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ja toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.
Inimeseõpetuse ainevaldkonnas käsitletakse inimese tervist ja isiksuse kujunemist, käitumist uimastitega seotud olukordades, inimese seksuaalsust ja isiklikku arengut. Ühiskonnaõpetuse seisukohalt käsitletakse kõige üldisemal kujul ühiskonna toimimist, kodaniku seoseid ühiskonna põhivaldkondadega (majanduse, poliitika ja õigusega), ent ka suhteid teiste sotsiaalsete rühmadega.
Ainel on tähtis koht õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises, nagu ettevõtlikkus, seaduste austamine, töökus, sooline võrdõiguslikkus, kodanikualgatus, sotsiaalne õiglus ja kodanike võrdne kohtlemine, inimõiguste austamine, mõistev suhtumine erinevustesse, tauniv suhtumine eelarvamustesse, tervise väärtustamine, suhtlemisoskuste kujundamine, kriitilise mõtlemise oskus, säästlik suhtumine keskkonnasse, lugupidav suhtumine iseendasse, teiste rahvaste ja maade kultuuritraditsioonidesse ning soov neid tundma õppida; oma maa kultuuripärandi väärtustamine; teadvustamine, et kõikjal ei elata ühtviisi hästi.
Praktiliste ülesannete, probleemide analüüsimise ja ainealaste põhimõistete omandamise kaudu antakse õpilasele teadmisi isiksuse arengust, toimetulekuoskustest, tervist mõjutavatest teguritest, ühiskonna toimimisest.
Õppeaine teemasid käsitletakse nii üksteisele järgnevatena kui ka integreerituna, et saavutada oskuste, teadmiste ja väärtuste põhjal õpitulemused. Õpitavat käsitletakse võimalikult igapäevaeluga seonduvalt, kusjuures õppes on olulisel kohal aktiivõppemeetodid.
Inimese- ja ühiskonnaõpetuse eesmärgid II kooliastmes
II kooliastmes on keskmes tervikpilt ühiskonna toimimisest, õpilase sotsiaalne pädevus ja sotsiaalsete probleemide ennetamine ning õpilase tervist tugevdav ja väärtustav eluviis.
6. klassi lõpetaja:
1) väärtustab enda ja teiste positiivseid iseloomujooni ja omadusi ning sõprust ja armastust vastastikuse toetuse ning usalduse allikana;
2) väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet ning kirjeldab tõhusaid sotsiaalseid oskusi igapäevaelus: üksteise aitamist, jagamist, hoolitsemist ja koostööd;
3) kirjeldab uimastite tarbimisega kaasnevaid riske ja väärtustab tervislikku elu uimastiteta; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennast ja teisi kahjustavast tegevusest;
4) kirjeldab, millised kehalised ja emotsionaalsed muutused toimuvad murdeeas;
5) kirjeldab enesehinnangu parandamise ning enesekontrolli saavutamise võimalusi ja tähtsust igapäevasuhetes, väärtustab inimeste erinevusi ning oskab teistega arvestada;
6) kirjeldab ja selgitab konfliktide võimalikke põhjusi ning oskab eristada tõhusaid ja mittetõhusaid konfliktide lahenduse viise; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas aktiivselt kuulata ja kehtestavalt käituda;
7) väärtustab tervist ja tervislikku eluviisi ning arvestab tervisliku eluviisi komponente igapäevaelus;
8) teab, kuidas toimida ohuolukorras, ning oskab õpisituatsioonis abi kutsuda;
9) kirjeldab tegevusi, mis muudavad tema elukeskkonna turvaliseks ja tugevdavad tervist.
10) on omandanud tervikpildi ühiskonna toimimisest, esmase arusaama ühiskonna nähtustest ja protsessidest ning nende seostest ja mõjust;
11) mõistab kultuurilist mitmekesisust ja demokraatia tähtsust ning ühiskonna jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi;
12) huvitub ühiskonna probleemidest, oskab neid märgata ja uurida ning oma seisukohti ja valikuid põhjendada;
13) hindab väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus ja isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste inimeste ja keskkonna vastu;
14) määratleb ennast ühiskonna liikmena, Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna;
Inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
Tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning selgitab tervise olemust nendest mõistetest lähtuvalt;
2) teab enda põhilisi tervisenäitajaid ning oskab mõõta ja hinnata kehakaalu, kehapikkust, kehatemperatuuri ning pulsisagedust;
3) nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele;
4) kirjeldab üldisi stressi tunnuseid ja stressiga toimetuleku võimalusi.
Õppesisu
Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad tegurid.
Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused.
Tervislik eluviis
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus;
2) kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid;
3) teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid;
4) oskab plaanida oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest;
5) väärtustab tervislikku eluviisi.
Õppesisu
Tervisliku eluviisi komponendid. Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted. Toitumist mõjutavad tegurid.
Kehalise aktiivsuse vormid ja põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni.
Turvalisus ja riskikäitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid;
2) selgitab, miks on liikluseeskiri kohustuslik kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida;
3) teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada, ning oskab abi kutsuda;
4) mõistab meedia kaudu suhtlemisel ohtusid oma käitumisele ja suhetele ning vastutust oma sõnade ja tegude eest;
5) demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi tubaka, alkoholi ning teiste uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetus, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlusoskus;
6) kirjeldab tubaka, alkoholi ja teiste uimastite tarbimise kahjulikku mõju tervisele;
7) väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist.
Õppesisu
Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues. Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja ohukäitumise valikud tehes; iseenda vastutus. Vahendatud suhtlemine. Meedia ja teave.
Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused uimastitega seotud situatsioonides. Valikud ja vastutus seoses uimastitega. Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad riskid tervisele.
Murdeiga ja kehalised muutused
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega;
2) aktsepteerib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda;
3) teab, et murdeiga on varieeruv ning igaühel on oma arengutempo;
4) teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.
Õppesisu
Murdeiga inimese elukaares. Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas. Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas. Suhtumine kehasse ja oma keha eest hoolitsemine.
Suguline küpsus ja soojätkamine.
Haigused ja esmaabi
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi;
2) teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest;
3) kirjeldab, kuidas hoida ära õnnetusjuhtumeid ning kuidas ennast ja teisi abistada õnnetusjuhtumite korral;
4) teab, kuidas ohuolukorras turvalistelt käituda ja abi kutsuda, ning demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine, luumurd, minestamine, nihestus, peapõrutus, palavik, päikesepiste jm);
5) nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab, kuidas neid kasutada.
Õppesisu
Levinumad laste ja noorte haigused. Nakkus- ja mittenakkushaigused. Haigustest hoidumine. HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused. AIDS.
Esmaabi põhimõtted. Esmaabi erinevates olukordades. Käitumine õnnetusjuhtumi korral.
Keskkond ja tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast;
2) toob näiteid tegurite kohta, mis mõjutavad elukeskkonna turvalisust ja tervislikkust;
3) kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase õpitulemustele.
Õppesisu
Tervislik elukeskkond. Tervislik õpikeskkond. Tervis heaolu tagajana.
Mina ja suhtlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) analüüsib enda iseloomujooni ja -omadusi, väärtustades endas positiivset;
2) mõistab enesehinnangut mõjutavaid tegureid ja enesehinnangu kujunemist;
3) mõistab enesekontrolli olemust ning demonstreerib õpisituatsioonis oma käitumise kontrolli.
Õppesisu
Enesesse uskumine. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Enesekontroll. Oma väärtuste selgitamine.
Sotsiaalsed suhted
Inimesed meie ümber, kogukonnad; Euroopa riigid ja rahvad; sallivus
Õpitulemused
Õpilane:
1) seletab oma sõnadega ning kasutab kontekstis mõisteid rahvus, riik, võrdõiguslikkus ja sallivus;
2) nimetab Eestis ja kodukohas elavaid rahvarühmi ning kirjeldab nende eluolu ja kultuuritraditsioone;
3) nimetab Eestis esindatud peamisi usundeid ja kirjeldab nende kombeid;
4) toob näiteid naiste ja meeste võrdsete õiguste ja nende rikkumise kohta Eestis;
5) suhtub sallivalt erinevustesse;
6) teab ja hoiab kogukonna traditsioone;
7) teab, mis on isikutunnistus ja reisidokumendid (pass, isikutunnistus);
8) nimetab ja näitab kaardil Eesti naaberriike ning toob näiteid, kuidas muu maailm mõjutab elu Eestis.
Õppesisu
Eestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad (sotsiaalsed, rahvuslikud, religioossed jm).
Sooline võrdõiguslikkus.
Pere ja suguvõsa. Naabruskond maal ja linnas. Sõpruskond. Koolipere.
Euroopa riigid, Eesti naaberriigid.
Suhtlemine teistega
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab suhtlemise olemust ning väärtustab tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust;
2) kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele;
3) demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse kuulamise jt tõhusa suhtlemise võtteid;
4) mõistab eneseavamise mõju suhtlemisele ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas oma tundeid empaatiliselt ja suhteid tugevdavalt väljendada;
5) teadvustab eelarvamuste mõju suhtlemisele ja toob näiteid eelarvamuste mõju kohta igapäevasuhtluses;
6) eristab ning kirjeldab kehtestavat, agressiivset ja alistuvat käitumist ning mõistab nende käitumiste mõju suhetele;
7) teab, et ei ütlemine on oma õiguste eest seismine, ning demonstreerib õpisituatsioonis kehtestava käitumise võtteid.
Õppesisu
Suhtlemise komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Aktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine. Eneseavamine. Eelarvamused. Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine. Ei ütlemine ennast ja teisi kahjustava käitumise puhul.
Suhted teistega
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste (üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja hoolitsemise) toimimist igapäevaelus;
2) oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu võtta;
3) väärtustab hoolivust, sallivust, koostööd ja üksteise abistamist;
4) demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise isiku vaatenurgast ning väärtustab empaatilist suhtlemist;
6) väärtustab sõprust kui vastastikuse usalduse ja toetuse allikat;
7) kirjeldab kaaslaste mõju ja survet otsustele, mõistab otsuste tagajärgi;
8) mõistab isiku iseärasusi, teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi;
9) nimetab ning väärtustab enda ja teiste positiivseid omadusi ning teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi.
Õppesisu
Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Sallivus enda ja teiste vastu. Hoolivus. Sõprussuhted. Usaldus suhetes. Empaatia. Vastutus suhetes. Kaaslaste mõju ja surve.
Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine. Isikute iseärasused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed.
Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.
Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja -algatus; koostöö
Õpitulemused
Õpilane:
1) seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid kodanikuühendus, kodanikualgatus, vabatahtlik tegevus;
2) nimetab kodukohas tegutsevaid seltse, klubisid ja ühendusi ning kirjeldab nende tegevust;
3) nimetab kodukohas ja koolis tegutsevaid noorteorganisatsioone ning kirjeldab nende tegevust;
4) teab kodukoha kodanikualgatusi ning algatab neid ja osaleb neis võimaluse korral;
5) toob näiteid vabatahtliku töö kasulikkuse kohta; märkab probleeme ja pakub vajajatele abi.
Õppesisu
Kodukohas tegutsevate seltside, klubide ja ühenduste tegevus.
Noorteorganisatsioonid.
Eakohased kodanikualgatuse võimalused.
Koostöö ja ühistegevus, kommunikatsioonivõimalused.
Otsustamine ja konfliktid ning probleemilahendus
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab probleemide erinevaid lahendusviise ja oskab neid õpisituatsioonis kasutada;
2) kirjeldab erinevate lahendusviiside puudusi ja eeliseid ning mõistab nende tagajärgi;
3) selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut;
4) selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning aktsepteerib konflikte kui osa elust;
5) teab konfliktide lahendamise tõhusaid viise ja demonstreerib neid õpisituatsioonis.
Õppesisu
Otsustamine ja probleemide lahendamine. Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme lahendades.
Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses. Vastutus otsustamisel.
Konfliktide olemus ja põhjused. Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise teed.
Positiivne mõtlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) nimetab ja väärtustab enda ning teiste positiivseid omadusi;
2) väärtustab positiivset mõtlemist.
Õppesisu
Positiivne mõtlemine. Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine.
Demokraatia
Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid inimõigus, seadus, demokraatia;
2) iseloomustab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid (arvamuste mitmekesisus ja sõnavabadus, osalus aruteludes ja otsustamises, õigus valida ja saada valitud);
3) nimetab ja austab inimõigusi;
4) teab, et Eesti on demokraatlik vabariik, nimetab Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi peamisi ülesandeid;
5) teab, mis on kohalik omavalitsus, toob näiteid oma valla/linna omavalitsuse tegevuse kohta;
6) teab, et kõik on seaduse ees võrdsed ja peavad seadusi täitma, toob näiteid seaduskuuleka käitumise kohta.
Õppesisu
Rahva osalemine ühiskonna valitsemises.
Võimude lahusus. Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus.
Kohalik omavalitsus.
Seaduse ülimuslikkus, seadus kui regulatsioon.
Peamised inimõigused (õigus elada, õigus vabadusele ja inimväärikusele jne).
Koolidemokraatia; lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab demokraatia põhimõtete toimimist koolis;
2) toetab oma suhtumise ja tegutsemisega koolidemokraatiat;
3) tunneb ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid, nimetab lapse õigusi, tunneb õiguste ja vastutuse tasakaalu.
Õppesisu
Õpilasomavalitsus, õpilaste osalemine koolielu korraldamises ja õpilasesinduses.
Kooli sisekord (kodukord).
Lapse õigused (õigus haridusele, õigus vanemlikule hoolitsusele jne). Õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal
Töö ja tarbimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teeb vahet vajadustel, soovidel ja võimalustel; teab, kuidas raha teenitakse ja millest koosneb pere eelarve;
2) oskab kulutusi tähtsuse järjekorda seada, koostada eelarvet oma taskuraha piires ning oma aega planeerida;
3) teab internetipanga ja pangakaardi (PIN-koodi) turvalise kasutamise reegleid;
4) iseloomustab, milliseid isiksuse omadusi, teadmisi ja oskusi eeldavad erinevad elukutsed;
5) selgitab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;
6) oskab tarbijana märgata ja mõista tooteinfot ja tunneb tarbija õigusi.
Õppesisu
Aja ja kulutuste planeerimine ning raha kasutamine, laenamine ja säästmine.
Elukutsed – teadmised ja oskused. Elukestev õpe.
Elukutsed ja ettevõtted kodukohas.
Teadlik, säästev tarbimine.
Töökultuur ja tööeetika.
Inimese- ja ühiskonnaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
III kooliastmes keskendutakse õpilase ealiste iseärasuste (murdeiga) ja arenguülesannetega toimetulekule, tervise tervikkäsitlusele ning enese- ja sotsiaalsetele oskustele. Suunatakse õpilast mõistma ühiskonna ja majanduse toimimise põhimõtteid.
9. klassi lõpetaja:
1) teab nimetada ja demonstreerib õpisituatsioonis mõningaid enesekasvatuse viise;
2) teab, mis on tervislik eluviis, oskab igapäevaelus teha tervislikke valikuid ja analüüsida enda vastutust valikutes, sh tulevast haridusteed ja tööelu kavandades;
3) teab tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse põhimõtteid ning mõistab nende rakendamise tähtsust igapäevaelus;
4) teab, mis arengumuutused toimuvad murdeeas, ja mõistab murdeea eripära teiste eluperioodide seas;
5) mõistab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning teab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid ja oma vastutust selles; väärtustab seksuaalõigusi;
6) analüüsib riskikäitumist mõjutavaid tegureid ja mõju inimese tervisele ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi riskikäitumisega seotud olukordades;
7) demonstreerib õpisituatsioonis esmaabi põhilisi võtteid ning kirjeldab tõhusat käitumist ohuolukordades;
8) kirjeldab rühma mõju inimese käitumisele ning demonstreerib õpisituatsioonis oskust keelduda tegevusest, mis kahjustab teda ennast ja teisi;
9) teab kooselu reegleid ja norme toetavates inimsuhetes, mõistab nende vajalikkust rühmas ning väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;
10) teab ning oskab otsida olulisi infoallikaid terviseteabe ja -abi saamiseks, töödelda saadud andmeid ning esitada neid ITK võimalusi kasutades (sh omandab statistika, allikate, juriidiliste tekstide ja kaardi analüüsi);
11) teab, kuidas luua ja säilitada toetavaid ning lähedasi suhteid; väärtustab sõprust ja armastust vastastikuse toetuse allikana;
12) teab inimest abistavate elukutsete töö sisu ja eeldatavaid võimeid, isiksuseomadusi jms ning analüüsib enda sobivust selleks tööks;
13) oskab kasutada erinevaid õppemeetodeid nagu rollimäng, diskussioon, väitlus, arutelu, ajurünnak; oskab iseseisvalt täita tööülesandeid;
14) on omandanud läbi ühistegevuse ja vabatahtliku töö, projektõppe (nt heategevusprojektid olulised teadmised ja oskused sotsiaalseks ühistegevuseks;
15) oskab koostada referaati, lihtsamat uurimistööd, õpimappi, arvamuslugu, juhtumianalüüsi; oskab täita dokumente; oskab viidata algmaterjalidele ja esitleda oma tööd;
16) on omandanud läbi temaatiliste mängude teadmised ja oskused ühiskonnas tarbijana osalemiseks, mõistab reklaami manipuleerivat olemust, oskab kriitiliselt analüüsida läbi meedia saadavat informatsiooni;
Inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
Inimese elukaar ja murdeea koht selles
Õpitulemused
Õpilane:
1) iseloomustab murde- ja noorukiea arenguülesandeid üleminekul lapseeast täiskasvanuikka;
2) kirjeldab, kuidas mõjutavad inimese kasvamist ja arengut pärilikud ning keskkonnategurid;
3) toob näiteid inimese võimaluste kohta ise oma eluteed kujundada ning mõistab enda vastutust oma eluteed kujundades;
4) kirjeldab põhilisi enesekasvatusvõtteid: eneseveenmist, enesetreeningut, eneseergutust ja -karistust ning enesesisendust.
Õppesisu
Areng ja kasvamine. Arengut ja kasvamist mõjutavad tegurid. Inimese elukaar. Murde- ja noorukiea koht elukaares.
Inimene oma elutee kujundajana. Enesekasvatuse alused ja võimalused. Vastutus seoses valikutega.
Inimese mina
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab, mis on minapilt ja enesehinnang;
2) kirjeldab positiivse endassesuhtumise kujundamise ja säilitamise võimalusi;
3) kasutab eneseanalüüsi oma teatud iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi määrates;
4) väärtustab enesekasvatust ning toob näiteid enesekasvatusvõtete kohta;
5) kirjeldab suhete säilitamise ning konfliktide vältimise võimalusi;
6) demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid konfliktide lahendamise viise.
Õppesisu
Minapilt ja enesehinnang. Eneseanalüüs: oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine.
Konfliktide vältimine ja lahendamine.
Inimene ja rühm
Õpitulemused
Õpilane:
1) iseloomustab erinevaid rühmi ja toob näiteid enda kuuluvuse kohta erinevatesse rühmadesse;
2) võrdleb erinevate rühmade norme ja reegleid ning kirjeldab enda rolli, õigusi ja kohustusi erinevates rühmades;
3) mõistab normide ja reeglite vajalikkust ühiselu toimimisel ning korraldamisel;
4) kirjeldab rühma kuulumise positiivseid ja negatiivseid külgi;
5) demonstreerib õpisituatsioonis toimetulekut rühma survega;
6) selgitab sõltumatuse ja autoriteedi olemust inimsuhetes.
Õppesisu
Erinevad rühmad ja rollid. Rollide suhtelisus ja kokkuleppelisus. Reeglid ja normid rühmas. Inimsuhteid toetavad reeglid ja normid.
Rühma kuulumine, selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Hoolivus rühmas. Rühma surve ja toimetulek sellega. Sõltumatus, selle olemus. Autoriteet.
Turvalisus ja riskikäitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid sotsiaalseid oskusi uimastitega seotud olukordades: kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, ohuolukordade ärahoidmine, ei ütlemine, kehtestav käitumine, abi andmine ja abi kutsumine;
2) demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid käitumisviise kiusamise ja vägivalla korral;
3) eristab legaalseid ja illegaalseid uimasteid ning tähtsustab seaduste rolli laste tervise kaitsel;
4) kirjeldab uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajalist mõju tervisele.
Õppesisu
Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused, et vältida riskikäitumist: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlusoskus.
Hakkamasaamine kiusamise ja vägivallaga. Erinevad legaalsed ja illegaalsed uimastid. Uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju.
Inimese mina ja murdeea muutused
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab põhimuresid küpsemisperioodil ning nendega toimetuleku võimalusi;
2) selgitab, milles seisneb suguküpsus;
3) kirjeldab omadusi, mis teevad noormehe ja neiu meeldivateks suhtluskaaslasteks;
4) selgitab soorolli olemust ning kirjeldab soostereotüüpset suhtumist;
5) kirjeldab inimliku läheduse erinevaid avaldumisviise: vastastikust seotust ja meeldimist, sõprust ja armumist;
6) kirjeldab, milles seisneb inimese vastutus seksuaalsuhetes;
7) selgitab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid.
Õppesisu
Varane ja hiline küpsemine – igaühel oma tempo. Muutunud välimus. Nooruki põhimured küpsemisperioodil. Suguküpsus. Naiselikkus ja mehelikkus. Soorollid ja soostereotüübid. Lähedus suhetes. Sõprus. Armumine. Käimine. Lähedus ja seksuaalhuvi. Vastutus seksuaalsuhetes ja turvaline seksuaalkäitumine.
Tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise vastastikust mõju ning seost;
2) kirjeldab olulisi tervisenäitajaid rahvastiku tervise seisukohalt;
3) analüüsib tegureid, mis võivad mõjutada otsuseid tervise kohta, ning demonstreerib
õpisituatsioonis tõhusaid viise, kuidas langetada otsuseid tervisega seonduvate valikute puhul individuaalselt ja koostöös teistega;
4) analüüsib ja hindab erinevate tervise infoallikate ning teenuste kasutamise võimalusi ja usaldusväärsust;
5) analüüsib enda tervise seisundit ning teab, mis tegurid ja toimetulekumehhanismid aitavad säilitada inimese vaimset heaolu;
6) analüüsib inimese kehalise aktiivsuse ja toitumise mõju tervisele;
7) analüüsib oma igapäevatoidu vastavust tervisliku toidu põhimõtetele;
8) selgitab kehalise aktiivsuse mõju inimese füüsilisele, vaimsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele tervisele;
9) oskab plaanida eri tüüpi kehalist aktiivsust oma igapäevaellu ning väärtustab kehalist aktiivsust eluviisi osana;
10) selgitab stressi olemust, põhjusi ja tunnuseid;
11) kirjeldab stressiga toimetuleku viise ning eristab tõhusaid toimetulekuviise mittetõhusatest, teab abi ja toetuse võimalusi;
12) kirjeldab kriisi olemust ning seda, kuidas käituda kriisiolukorras; teab abi ja toetuse võimalusi.
Õppesisu
Tervis kui heaoluseisund. Terviseaspektid: füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne tervis.
Terviseaspektide omavahelised seosed. Eesti rahvastiku tervisenäitajad. Tervislik eluviis ning sellega seonduvate valikute tegemine ja vastutus. Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid.
Tervisealased infoallikad ja teenused. Tervise infoallikate usaldusväärsus. Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana. Kehaline vormisolek ja sobiva kehalise aktiivsuse valik. Toitumise mõju tervisele. Toitumist mõjutavad tegurid.
Vaimne heaolu. Vaimset heaolu säilitada aitavad tegevused ja mõttelaad. Stress. Stressorid. Stressi kujunemine. Stressiga toimetulek. Kriis, selle olemus. Käitumine kriisiolukorras. Abistamine, abi otsimine ja leidmine.
Suhted ja seksuaalsus
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab viise, kuidas luua ning säilitada mõistvaid, toetavaid ja lähedasi suhteid sotsiaalse tervise kontekstis;
2) demonstreerib õpisituatsioonis oskusi, mis aitavad kaasa suhete loomisele ja säilitamisele: üksteise aitamine, jagamine, koostöö, teineteise eest hoolitsemine;
3) väärtustab tundeid ja armastust suhetes;
4) selgitab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning tunnete osa selles arengus;
5) kirjeldab tunnete ja läheduse jagamise viise;
6) selgitab, milles seisneb partnerite vastutus seksuaalsuhetes;
7) selgitab soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele;
8) kirjeldab tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid;
9) kirjeldab seksuaalsel teel levivate haiguste ärahoidmise võimalusi;
10) teab, mis on HIV ja AIDS; teab HIVi nakatumise teid ning nakatumise vältimise võimalusi;
11) eristab HIVi ja AIDSi müüte tegelikkusest;
12) väärtustab vastutustundlikku käitumist seksuaalsuhetes ning kirjeldab seksuaalõigusi kui seksuaalsusega seotud inimõigusi;
13) nimetab, kuhu saab pöörduda abi ja nõu saamiseks seksuaaltervise küsimustes.
Õppesisu
Sotsiaalne tervis ja suhted. Suhete loomine, säilitamine ja katkemine. Suhete väärtustamine. Armastus.
Seksuaalsuse olemus: lähisuhted, seksuaalidentiteet, seksuaalne nauding, soojätkamine, seksuaalne areng.
Seksuaalne orientatsioon. Soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele.
Seksuaalvahekord. Turvaline seksuaalkäitumine. Rasestumisvastased meetodid. Seksuaalõigused.
Seksuaalsel teel levivate haiguste vältimine. HIV ja AIDS. Abi ja nõu saamise võimalused.
Turvalisus ja riskikäitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab levinumate riskikäitumiste tagajärgi, mõju inimese tervisele ja toimetulekule;
2) kirjeldab ja selgitab levinumate riskikäitumiste ärahoidmise ja neisse sekkumise võimalusi indiviidi ja rühma tasandil, lähtudes igapäevaelust, ning teadvustab ennetamise ja sekkumise võimalusi ühiskonna tasandil;
3) kirjeldab, mis on vaimne ja füüsiline uimastisõltuvus ning kuidas see kujuneb;
4) kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas käituda uimastitega seotud olukordades;
5) teab, kuidas käituda turvaliselt ohuolukorras ning kutsuda abi allergia, astma, diabeedi, elektrišoki, epilepsia, lämbumise, mürgituse, palaviku ja valu korral;
6) demonstreerib õpisituatsioonis esmaabivõtteid õnnetusjuhtumite ja traumade korral (nt kuumakahjustus, teadvusekaotus, südameseiskumine, uppumine jne).
Õppesisu
Levinumad riskikäitumise liigid. Riskikäitumise mõju inimese tervisele ja toimetulekule. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused riskikäitumisega toimetulekul.
Uimastid ja nende toime kesknärvisüsteemile. Uimastitega seonduvad vääruskumused. Uimastite tarvitamise isiklikud, sotsiaalsed, majanduslikud ja juriidilised riskid. Sõltuvuse kujunemine.
Esmaabi põhimõtted ja käitumine ohuolukordades.
Inimene, valikud ja õnn. Keila Koolis on inimeseõpetuse teema „Inimene, valikud ja õnn“ integreeritud karjääriõpetuse õppesisusse.
Õpitulemused
Õpilane:
1) analüüsib ennast oma huvide, võimete ja iseloomu põhjal ning seostab seda valikutega elus;
2) mõistab, et toimetulek iseenda ja oma eluga tagab õnne ning rahulolu.
Õppesisu
Huvide ja võimete mitmekesisus ning valikud. Edukus, väärtushinnangud ja prioriteedid elus. Mina ja teised kui väärtus.
Õnn. Toimetulek iseenda ja oma eluga õnne eeldusena.
Ühiskond ja sotsiaalsed suhted
Meedia ja teave
Õpitulemused
Õpilane:
1) orienteerub infokeskkonnas, suudab infot kriitiliselt hinnata ja kasutada;
2) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid avalik arvamus, avalik elu, eraelu, ajakirjandusvabadus, ajakirjanduseetika, autoriõigus, autorivastutus, reklaam ja plagiaat;
3) mõistab ajakirjanduses käsitletavaid probleeme; kasutab lihtsamaid uurimismeetodeid probleemide kirjeldamiseks;
4) iseloomustab näidete varal avaliku ja eraelu piiride seadmist ning ületamist;
5) teab ja tunneb reklaamide funktsioone ja liike;
6) tunneb ja austab autori õigusi ning vastutust; viitab ja tsiteerib nõuetekohaselt.
Õppesisu
Raamatukogu, internet.
Ajakirjanduse roll ühiskonnas: informeerimine, tähelepanu juhtimine probleemidele, avaliku arvamuse kujundamine, meelelahutus jne. Kommunikatsioonieetika, avaliku ja eraelu piir; suhtlemiskultuur.
Turunduskommunikatsioon, selle funktsioon ja liigid: valimisreklaam, sotsiaalreklaam, kommertsreklaam jne.
Meediamajanduse põhitõed (sisu ja reklaami vahekord, tulud ja kulud meedias). Autoriõigused ja -vastutus, teoste kasutamine: viitamine, tsiteerimine, üles- ja allalaadimine. Plagieerimine. Teabe tõlgendamine ja kriitiline analüüs; fakti ja arvamuse eristamine.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, identiteet, mitmekultuurilisus;
2) märkab erinevusi sotsiaalsete rühmade vahel ja mõistab nende põhjusi;
3) väärtustab sotsiaalset õiglust ja sidusust;
4) väärtustab soolist võrdõiguslikkust;
5) mõistab kultuuride erinevusi ja oskab suhelda teiste kultuuride esindajatega.
Õppesisu
Sotsiaalsed rühmad ühiskonnas: soolised, ealised, rahvuslikud, usulised, varanduslikud, regionaalsed jm.
Sotsiaalne kihistumine ja selle põhjused. Sotsiaalne sidusus. Sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne õiglus ja võrdõiguslikkus. Solidaarsus. Väärtused ja identiteedid. Mitmekultuuriline ühiskond ja selle võimalused ning probleemid.
Ühiskonna institutsionaalne struktuur – avalik sektor, erasektor, kolmas sektor
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid avalik sektor, riigiasutus, avalik-õiguslik asutus, erasektor, eraettevõte, mittetulundussektor, sihtasutus;
2) selgitab ühiskonna sektorite spetsiifikat ja rolli ühiskonnas;
3) teab sotsiaalse ettevõtluse ja vabatahtliku töö võimalusi.
Õppesisu
Avalik sektor ja selle institutsioonid (riigiasutused, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud asutused). Erasektor kui kasumile suunatud sektor. Kolmas sektor kui mittetulundussektor. Sihtasutused, heategevus, vabatahtlik töö, kodanikualgatused.
Ühiskonnaliikmete õigused
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid inimõigused, põhiõigused, sotsiaalmajanduslikud õigused, poliitilised õigused, kultuurilised õigused;
2) tunneb inimõigusi ja lastekaitse põhimõtteid, märkab nende rikkumist (sh vägivald, kuritarvitamine, inimkaubandus jm); tunneb õiguste ja kohustuste, vabaduse ja vastutuse seost;
3) tunneb riske, oskab vältida ohtusid ja teab, kust otsida abi.
Õppesisu
Inimõigused meie igapäevaelus, riigi ja üksikisiku roll nende tagamisel. Põhiõigused; sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised õigused. Lapse õigused, kohustused ja vastutus.
Lastekaitse rahvusvahelised probleemid. Inimkaubandus, tööorjus, seksuaalne ekspluateerimine jm. UNICEFi tegevus.
Riik ja valitsemine
Demokraatia
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism; võimude lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond, kodanikualgatus;
2) selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises;
3) väärtustab demokraatlikke vabadusi ja tunneb demokraatlikus ühiskonnas kehtivaid reegleid (nt pluralismi, kaasamist, vähemusega arvestamist, igaühe võrdsust seaduse ees); käitub demokraatia põhimõtete järgi;
4) oskab vahet teha demokraatial ja autokraatial, tunneb ja selgitab demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse ühiskonna põhijooni ja annab neile hinnangu;
5) selgitab õigusriigi toimimise põhimõtteid.
Õppesisu
Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna erinevused. Demokraatliku valitsemise põhijooned: võimuorganite valitavus ja aruandlus, võimude lahusus ja tasakaal. Õigusriik. Kodanikuvabadused ja õigused.
Eesti valitsemiskord
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid põhiseadus, põhiseaduslik institutsioon, põhiseaduslikud õigused, seadusandlik võim, opositsioon, koalitsioon, täidesaatev võim, president, õiguskantsler, riigikontroll, kohalik omavalitsus (KOV), kohus, õigusakt; erakond, valimised, kodakondsus, kodanik, alaline elanik;
2) tunneb ja oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust ning iseloomustab Eesti riigi poliitilist ja halduskorraldust (kaart);
3) mõistab seaduste järgimise vajadust ja seaduste eiramise tagajärgi ning teab, kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. Oskab leida vajalikku õigusakti, kasutada elektroonilist Riigi Teatajat;
4) suhtleb teab riigi- ja omavalitsusasutustega, sh riigi- ja omavalitsusasutuste portaale kasutades;
5) tunneb kodanikuõigusi ja -kohustusi; väärtustab Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodakondsust;
6) selgitab valimiste üldiseid põhimõtteid, kujundab oma põhjendatud seisukoha valijana;
7) teab peamisi rahvusvahelisi organisatsioone, mille liige Eesti on; nimetab Eesti parlamendierakondi; teab Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevaid õigusi, võimalusi ja kohustusi.
Õppesisu
Põhiseadus. Põhiseaduslikud institutsioonid. Riigikogu koosseis ja ülesanded. Valitsuse moodustamine ja ülesanded. Vabariigi President. Kontrollorganid: õiguskantsler, riigikontroll. Kohus. Kohalik omavalitsus.
Õigussüsteem: Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide kasutamine. Alaealiste õiguslik vastutus. Kodakondsus. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. Kodanikuõigused ja -kohustused. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning kolmandate riikide kodanikud, nende õigused ja kohustused Eestis.
Erakonnad. Erakonna ülesanded demokraatlikus riigis. Eesti parlamendierakonnad. Valimised. Valimiste üldine protseduur. Kandidaadid ehk valitavad ja hääletajad ehk valijad; nende rollid. Valimiskampaania. Teadlik hääletamine. Eesti Euroopa Liidu liikmena. Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides.
Kodanikuühiskond
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid kodanikuühiskond, vabaühendus, kodanikuosalus, kodanikualgatus;
2) mõistab kodanikuühiskonna ja vabaühenduste toimimise põhimõtteid ja eesmärke; iseloomustab kodanikuühiskonna rolli demokraatia tagamisel;
3) oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikuühiskonnas; analüüsib probleeme ning pakub lahendusi;
4) algatab ja toetab koostööd ühiste eesmärkide püstitamisel ja elluviimisel.
Õppesisu
Kodanikuühiskonna olemus ja põhijooned. Vabaühendused ja MTÜd. Kirik ja usuühendused.
Kodanikuosalus ja kodanikualgatus. Kodanikuajakirjandus. Vabatahtlik tegevus, kaasatus
ühendustesse ja organisatsioonidesse. Noorte osalusvõimalused. Õpilasomavalitsus ja õpilasorganisatsioonid. Noorteprojektid. Käitumine kriisioludes.
Majandus
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid turumajandus, turg ja turusuhted, nõudmine, pakkumine, konkurents, tootlikkus, kasum, riigieelarve, riiklikud ja kohalikud maksud, ühishüve, sotsiaalne turvalisus, vaesus, sotsiaalkindlustus, sotsiaaltoetus, tööturg, bruto- ja netopalk, laen, investeering, tarbijakaitse;
2) tunneb erineva haridusega inimeste võimalusi tööturul; teab, mida tähendab olla omanik, ettevõtja, tööandja, töövõtja, töötu;
3) analüüsib ja hindab oma huve, võimeid ja võimalusi edasiõppimise ja karjääri planeerimisel;
4) tunneb eelarve koostamise põhimõtteid; oskab arvutada netopalka;
5) tunneb oma õigusi ja vastutust tarbijana ning tarbib säästlikult;
6) iseloomustab tänapäeva turumajanduse põhimõtteid, ettevõtluse ja riigi rolli majanduses; selgitab maksustamise eesmärke, teab Eestis kehtivaid makse, üksikisiku õigusi ja kohustusi seoses maksudega.
Õppesisu
Turumajanduse põhijooned. Nõudmine ja pakkumine. Konkurents. Tootlikkus ja kasum.
Ettevõtluse vormid: AS, OÜ, FIE. Ettevõtluse roll ühiskonnas. Ressursside jagunemine maailmas.
Riigi roll majanduses: planeerimine ja regulatsioon. Riigieelarve. Maksud, maksustamise põhimõtted. Tulude ümberjagamine. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Aus maksumaksmine. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalkindlustus.
Tööturg. Tööturu mõiste. Tööandja ja töövõtja rollid töösuhetes. Tööõigus. Hõivepoliitika, tööturu meetmed tööandjatele ja tööotsijatele. Erinevast soost, erineva haridustaseme ning töö- ja erialase ettevalmistusega inimesed tööturul.
Isiklik majanduslik toimetulek. Eesmärkide püstitamine ja ressursside hindamine. Palk ja palgaläbirääkimised. Isiklik eelarve. Elukestva õppe tähtsus pikaajalises toimetulekus. Säästmine ja investeerimine. Laenamine. Tarbijakäitumine, säästlik ja õiglane tarbimine. Tarbijakaitse kaupade ja teenuste turul. Tootemärgistused. Isiklik ettevõtlus.