A-võõrkeele ainekava

A-võõrkeele õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi laiendamisest;

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt täiendada oma keeleoskust;

5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

A-võõrkeele õppeaine kirjeldus

Keila Koolis on A-võõrkeeleks inglise keel ja selle õpe algab kolmandas klassis nelja nädalatunniga. A-võõrkeeleõppega taotletakse, et põhikoolilõpetaja valdaks vähemalt ühte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel (B1.1 või B1.2 tase). Kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja –hoiakuid ning õpioskusi.

A-võõrkeel on enamikule õpilastest esimene kokkupuude teise keele ja kultuuriga, mistõttu üks A-võõrkeele õppe olulisemaid ülesandeid on äratada õpilastes huvi teiste keelte ja kultuuride vastu ning tekitada võõrkeele õppeks motivatsiooni. A-võõrkeele õpieesmärgid ja teemad toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid.

A-võõrkeele õppe-eesmärkides ja õpitulemustes sisalduvad keelepädevus, kultuuridevaheline pädevus (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused. Võõrkeelt õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi (väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust, ettevõtlikkuspädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja - tegevuste kaudu.

Õpilasi ergutatakse vastavalt oma võimetele võõrkeeleõppes aktiivselt osalema ning teadlikult ja loovalt võõrkeelt kasutama. Samuti suunatakse õpilasi oma õpioskusi arendama, oma õppimist analüüsima ja juhtima (õppimist eesmärgistama, õpistrateegiaid kujundama) ning nii ennast kui kaaslasi hindama.

Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtluses, siis on keelõppe keskmeks teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse nii suhtluspädevust, üldpädevusi kui ka õppeainepädevusi. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest ning teemakohaste arutelude ning tegevuste kaudu toimub ka läbivate teemade käsitlemine. Kõigis kooliastmetes ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad.

I kooliastmes alustatakse elukestva õppe teemaga (positiivse hoiaku kujundamine keeleõppesse, võõrkeele kui eneseharimise võimaluse teadvustamine); keskkonnateemat käsitletakse projekttööde ja teemakohaste tekstide kaudu (koduümbrus, puhtuse hoidmine); kultuurilist identiteeti arendatakse Inglismaa ja Eesti elu võrdlemise (s.h. esmane suhtlusetikett) ning eakohaste luuletuste ja laulude õppimise kaudu; teabekeskkonna ja tehnoloogia teema avatakse eakohaste arvutil kasutatavate keeleõppeprogrammidega tutvumise ja lihtsa infootsingu kaudu (keelemängud, mõistatused); tervise ja ohutuse teemat käsitletakse teemavaldkondade raames (minu koolitee, hobid) ja lihtsates projekttöödes; väärtusi ja kõlblust arendatakse paaris- ja rühmatöö organiseerimise ning üksteise abistamise ning enesehindamise kaudu.

II kooliastmes jätkatakse elukestva õppe teemaga (erinevad tööd, elukutsed, lemmiktegevused, isikuomadused, võimalused haridusteed jätkata) algtekstide ja arutelude kaudu; keskkonnateema laieneb kodust oma riigi (kodukoht Eesti) kirjeldama õppimisele ja säästlikku eluviisi propageerivate projekttööde juurde; kultuurilise identiteedi arendamisel süvenetakse ingliskeelse maailma eri riikide igapäevaelu aspektide võrdlemisele (koolipäev, hobid, festivalid, jne), korraldatakse ingliskeelsete luuletuste/jutukeste kirjutamine/esitamine keelepäeva raames; teabekeskkonna ja tehnoloogia teema juures muutuvad oluliseks erinevad infootsingu võimalused (s.h. elektrooniliste sõnaraamatute kasutamine); tervise ja ohutuse teemat käsitletakse tervislike eluviiside propageerimise ja projekttööde kaudu; väärtusi ja kõlblust arendatakse kirjasõprade leidmise ning teemakohaste algtekstide kaudu.

III kooliastmes keskendub elukestva õppe teema eneseanalüüsile ja karjääri planeerimisele; keskkonnateemas keskendutakse jätkusuutlikule arengule (projekt: isiklik ökoloogiline jalajälg ning võimalused selle vähendamiseks); kultuurilist identiteeti süvendatakse Suurbritannia ja/või USA eri osade igapäevaeluga tutvumise kaudu (algtekstid, uurimistööd, esitlused, stendid); teabekeskkonna ja tehnoloogia teema realiseeritakse aineteüleste, klassidevaheliste ja ülekooliliste projektide kaudu – kasutades võõrkeelt kui vahendit teabe hankimiseks; samuti õppeaineid lõimivate loovtööde kaudu; tervise ja ohutuse teema leiab käsitlemist nii alustekstide kaudu kui igapäevase koolitöö korralduse kaudu; väärtusi ja kõlblust arendatakse kultuurisaavutustega tutvumise ja vastavasisuliste arutelude käigus.

A-võõrkeele õppe- ja kasvatuseesmärgi I kooliastmes

A-võõrkeele aine läbimisel I kooliastmes õpilane:

1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma

lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;

5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;

6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;

7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.

A-võõrkeele õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes

Õpitulemused 3. klassis:

Kuulamisel (selge ja aeglase kõne puhul õpitud sõnavara piires või pildimaterjali toel):

• oskab reageerida teatud sõnale või fraasile (käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine);

• oskab vastata lühikestele isikukohastele küsimustele ja reageerib adekvaatselt tavaväljenditele (tervitus, tööjuhis, jne);

• oskab kuuldu põhjal täita ülesannet (nt laulu või luuletuse kuulamisel ridade järjestamine, riimuvate sõnade leidmine, piltide reastamine/täiendamine);

Hääldamisel:

• oskab korrektselt hääldada vastava võõrkeele häälikuid;

• oskab kasutada õiget intonatsiooni ja rütmi õpitu piires;

Lugemisel:

• mõistab lihtsaid kirjalikke tööjuhiseid;

• loeb häälega sõnu, fraase ja lauseid õpitud sõnavara ulatuses;

• oskab seostada loetut sobiva illustratsiooniga;

• tunneb ära loetellu sobimatu sõna.

Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:

Suuline suhtlus:

• oskab osaleda dialoogis (ootab oma kõnelemisjärge ja kuulab kaasvestleja ära; võib vajada kaasvestleja abi, toetuda emakeelele ja žestidele);

• oskab korrektselt tervitada ja hüvasti jätta erinevatel kellaaegadel;

• oskab ennast ja oma kaaslast tutvustada, küsida kaaslase nime ning päritolu;

• oskab õnnitleda (sünnipäeval ja jõulude ning uue aasta puhul);

• oskab väljendada meeldimist ja mittemeeldimist;

Suuline esitus:

• oskab õpitud sõnavara piires arusaadavalt rääkida endast, kodust, perekonnast, sõbrast, koolist;

• oskab kirjeldada lihtsat pilti;

• oskab esitada lühikesi luuletusi, laule, dialooge;

Kirjutamisel:

• oskab teha veatut ärakirja (tahvlilt, õppematerjalist);

• oskab õpitud sõnu õigesti kirjutada;

• oskab koostada lühikesi lauseid õpitud mallide alusel;

• oskab kirjutada näidise järgi postkaarti/õnnesoovi/tervitust või täita isikuandmeid (lihtsas lühiankeedis või vihiku peal);

• oskab täita lünkharjutusi õpiku abil;

• oskab kirjutada lühikesi etteütlusi õpitud teksti põhjal;

Õppesisu:

Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus.

Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed, kodu asukoht.

Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused; aastaajad, kodukoha kirjeldus.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende tegevustega seotud vahendid.

Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused.

Õppetegevused:

I kooliastmes on oluline mängulisus, salmide ja laulude õppimine. Rõhk on kuulamisel ja rääkimisel – õpilasi suunatakse aktiivselt kuulama: märkama intonatsiooni ja hääletooni, eristama üksikuid sõnu ja lauseid ning mõistma seoseid nende vahel. Omandatakse esmane sõnavara ja õiged hääldusalused. Loetakse ja kirjutatakse seda, mis on suuliselt juba õpitud. . Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ning seostamist. Tunnis juhitakse õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.

Õpetaja julgustab õpilasi õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis kasutama. Kasutatakse nii paaris- kui rühmatööd. Osaoskusi arendatakse mängulise ja vaheldusrikka tegevuse kaudu: reageerimine sõnale või fraasile (käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine), loetellu sobimatu sõna äratundmine, kuuldu põhjal pildi täiendamine/värvimine, ridade täiendamine, dialoogide, salmide ja laulude esitamine, rääkimine pildi järgi ning ärakirja tegemine ja mudeli järgi kirjutamine. Õpetaja tutvustab õpitava keele maadele iseloomulikke kultuuritavasid ja vaatamisväärsusi/paiku.

Õppematerjali valikul arvestatakse õpilaste iga, võimekust, huvisid ning vajadusi. Õpilasi ergutatakse vastavalt oma võimetele võõrkeeleõppes aktiivselt osalema ning teadlikult ja loovalt võõrkeelt kasutama. Samuti suunatakse õpilasi oma õpioskusi arendama, oma õppimist analüüsima ja juhtima (õppimist eesmärgistama, õpistrateegiaid kujundama) ning nii ennast kui kaaslasi hindama. Õpilast julgustatakse oma mõtteid ja arvamusi väljendama (ka oma keeleõpet hindama – hinnangut võib anda emakeeles).

Hindamine

I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust. Hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid, hinnates peamiselt positiivset õpitulemust. Rõhk on sisulisel tagasisidel, mis toob esile õpilase tugevad küljed ja edusammud.

Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppe vältel toob ta koostöös õpetajaga esile:

1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud;

2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.

I kooliastmes võib enesehinnanguid anda emakeeles, kuid õpetaja julgustab õpilast ka võõrkeelt kasutama. Õpetaja jälgib, et kõik õpilased saaksid oma mõtted ja arvamuse välja öelda.

Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvorme kasutatakse ja millised on hindamiskriteeriumid. I põhikooliastmes hinnatakse võimalikult positiivselt (nii suulise hinnangu kui numbrilise hindega) kõike, mida on omandatud: järele hääldamist, sõnatähenduse taipamist, vaatlus-, vestlus-, kuulamisoskust, õigesti ja ilusa käekirjaga tehtud eriliigilisi harjutusi, jne. Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ka ise oma tööle hinnangut andma ja toob esile need oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud ning need oskused ja teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema. Kujundava hindamisega motiveeritakse õpilasi võõrkeeles aktiivselt suhtlema (aga välditakse hindamise ületähtsustamist ja võistlust hinnete pärast).

Keeleoskuse taotletav tase 3. klassi lõpus

Väga hea taseme korral on õpilane võimeline mõnes osaoskuses täitma ka kõrgema taseme nõudeid.

A-võõrkeele õppe- ja kasvatuseesmärgi II kooliastmes

A-võõrkeele aine läbimisel II kooliastmes õpilane:

1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;

3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena kõnelejaga;

5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning oskab neid arvestada;

6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.

A-võõrkeele õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Õpitulemused 4. klassis

Kuulamisel (selge kõne puhul tuttava situatsiooniga seotud tekstides):

• tegutseb vastavalt korraldustele;

• oskab leida kuulamistekstist vajaliku faktiinfo (arv, nimi, jne);

• õpipädevuse arendamine läbi konkreetse info tuvastamise kuuldud tekstis.

Lugemisel:

• oskab häälega lugeda lühiteksti (teade, plakat, tekst pildiseerias, jne), osade kaupa dialoogi, luuletusi;

• oskab iseseisvalt lugeda ja aru saada lihtsatest tekstidest (kavad, postkaardid, jne) ja leida neist vajaliku faktiinfo;

• mõistab loetu põhisisu (näit: oskab loetu põhjal pildiseeriat järjestada);

• oskab lugeda ja mõistab üksikuid võõraid sõnu sisaldavaid tekste õpiku sõnastiku abil või tuletab pildi/konteksti abil tundmatute sõnade tähenduse.

• loetud teksti sidumine teiste ainetega vastavalt antud teemavaldkonnale (näit: mina ja teised tervise alateema kui osa kehakultuuripädevusest).

Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:

Suuline suhtlus:

• kasutab õpitud fraase õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

• oskab kasutada tutvustamisel erinevaid variante eakaaslaste ja täiskasvanute puhul;

• oskab väljendada palvet;

• oskab paluda selgitusi, sh sõna tähendust;

• oskab teha ettepanekut ühistegevuseks;

• oskab väljendada emotsioone (kiitust, laitust, üllatust, kahtlust)

• oskab küsida kellaaega;

• oskab vastata telefonikõnele ja öelda oma telefoninumbrit;

• oskab kaupluses oma soovi väljendada;

• oskab esitada küsimusi õpitud temaatika piires ja neile reageerida (saab hakkama lihtsa dialoogiga).

• kultuuriteadlikkuse arendamine läbi erinevates kultuurides viisaka suhtlemise aluste tutvustamise (näit: teema riigid ja nende kultuur alateema õpitavat keelt kõnelevate riikide tähtpäevad ja kombed lõiming sotsiaalse pädevusega);

Suuline esitus:

• jutustab õpitud teemade ja sõnavara piires endast, tavapärastest tegevustest, harjumustest, kogemustest (lühikirjeldused vastavalt teemale, pildile, jne);

• oskab püsida käsitletava teema piires;

• oskab ilmekalt esitada luuletust ja kaasa laulda õpitud laulu;

• hea eneseväljendusoskuse arendamine suuliste lühiesitluste kaudu kui osa sotsiaalsest pädevusest;

Kirjutamisel:

• tunneb õpitud sõnavara õigekirja ja oskab kirjutada lühikesi etteütlusi õpitud sõnavara põhjal;

• oskab täita lihtsat küsimustikku (nimi, vanus, rahvus, aadress, jne);

• oskab kirjalikult vastata nii suuliselt kui kirjalikult esitatud küsimustele;

• oskab lõpetada lauseid ja fraase õpitud sõnavara piires;

• oskab tõlkida lihtlauseid õpitud keelematerjali ulatuses;

• oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest;

• oskab kirjutada lühikesi pildikirjeldusi kasutades vajadusel õpiku abi;

• kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki;

• oskab kõrvutada mõningaid võõrkeelse kirjaliku tekstiloome reegleid emakeele vastavate reeglitega ning neid rakendada osana arenevast kultuuriteadlikkusest.

Õpitulemused 5. klassis

Kuulamisel (tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning esitatud aeglaselt ja selgelt. Vajab kordamist ja selget hääldust):

• mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu;

• oskab valida kuuldu põhjal õige vastusevariandi;

• oskab täita lünki kuuldud teksti põhjal õpitud sõnavara piires;

• oskab esitada küsimusi kuuldu kohta;

• oskab lühidalt ümber jutustada kuuldut õpitud keelematerjali ulatuses;

Lugemisel (adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine):

• oskab lugeda üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste (näit: isiklik kiri, kuulutus, uudis, juhis, jne) korrektse häälduse, tempo ja intonatsiooniga;

• mõistab üldkasutataval sõnavaral põhineva teksti sisu ja oskab vastata küsimustele;

• oskab lugeda teksti valikuliselt ja leida vajalikku infot;

• oskab leida sõna hääldust ja kontekstist tulenevat tähendust koolisõnastikust;

• oskab vaikselt lugeda ja iseseisvalt täita loetud tekstil põhinevaid ülesandeid;

• tehnoloogiaalase pädevuse arendamine digitaalsete abimaterjalide (näit: sõnaraamatud) kasutamisele suunamise kaudu;

Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:

Suuline suhtlus

• kõneleb korrektse häälduse ja intonatsiooniga õpitud keelematerjali ulatuses;

• oskab vahetada infot (sh esitada küsimusi) lihtsas ja õpilasele tuttavas või olulises situatsioonis (isegi kui ei suuda veel ise vestlust üleval hoida);

• oskab osaleda lühivestluses (käekäik, huvialad, jt õpitud teemad) ja rollimängus;

• oskab koostada ja esitada kahekõnet õpitud teemal;

• tunneb suhtlusetiketti õpitud temaatika piires (oskab väljendada palvet, üllatust, kahetsust)

• on teadlik õpitavat keelt kõnelevate riikide mõningatest kultuurilistest eripäradest ning sellest tulenevatest käitumisreeglitest suulise suhtluse puhul (sotsiaalne ja kodanikupädevus).

Suuline esitus

• oskab tuttaval keelematerjalil põhineva teksti sisu lühidalt ümber jutustada;

• oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toimetusi ja inimesi;

• kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle;

• oskab teha lühiettekannet (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine);

• lühiettekannete ettevalmistamisel arendatakse ja rakendatakse tehnoloogialast pädevust;

Kirjutamisel:

• koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi;

• kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt postkaart, kutse);

• oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste (jutukest ja ümberjutustust), abivahendina kasutab õpiku- või koolisõnastikku;

• oskab kasutada sidesõnu (ja, ning jt.);

• oskab tõlkida lihtsamaid lauseid emakeelest võõrkeelde õpitud keelematerjali piires;

• oskab kirjutada eri liiki etteütlusi;

Õpitulemused 6. klassis

Kuulamine (võib vajada kuuldu täpsustamist):

• suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot;

• saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt poes, bussis, hotellis, piletilevis);

• oskab õpitud keelematerjali piires võrrelda kuuldut kirjaliku loeteluga;

• oskab kuuldu põhjal täita lünki lühitekstis (sh üksikuid tundmatuid sõnu sisaldav tekst);

Lugemine:

• oskab lugeda ja mõista üldkasutatavaid tavatekste (reklaame, märke ja silte, jne);

• oskab aru saada igapäevastest asjadest rääkivast isiklikust kirjast, tööjuhenditest;

• suudab keskenduda vaikseks lugemiseks ja vastata tekstikohastele küsimustele;

• suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel;

• oskab otsida lisainfot teatmeteosest (nt teksti autori või teema kohta).

Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:

Suuline suhtlus

• suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi;

• kõne on arusaadav, kuigi tuleb ette hääldusvigu ja sõnade otsimist;

• tuleb toime olmesfääris suhtlemisega;

• oskab pidada lühikesi telefonivestlusi;

• oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi;

• oskab juhatada teed;

• oskab esitada eriliigilisi küsimusi ja vastata eriliigilistele küsimustele käsitletud teemadel;

Suuline esitus

• oskab esitada ilmekalt luuletust/dialoogi;

• oskab ümber jutustada õpitud tekste;

• oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest;

• kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti; spontaanses kõnes võib esineda vigu.

Kirjutamine:

• oskab koostada lühikirjeldusi (pildi jne järgi);

• oskab koostada lihtsaid isiklikke kirju (näidise järgi).

• oskab kirjutada etteütlusi õpitud keelematerjali piires;

• oskab täita aadressi ja isiklikke andmeid nõudvaid ankeete;

• oskab täita lünkteksti sisult ja grammatiliselt sobiva sõnaga;

• oskab tõlkida lauseid emakeelest võõrkeelde õpitud keelematerjali piires;

• oskab kirjutada ümberjutustusi;

• oskab kasutada sidesõnu (aga, sest, et jt.);

• rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe ortograafia, kirjavahemärgid).

Õppesisu

I kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

• Mina ja teised. Iseloom, välimus, enesetunne ja tervis, suhted sõpradega ja lähikondsetega, ühised tegevused, viisakas käitumine.

• Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, sugulased; pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised.

• Kodukoht Eesti. Eesti asukoht, sümboolika ja tähtpäevad; linn ja maa, Eesti loodus, ilm, käitumine looduses.

• Riigid ja nende kultuur. Õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed, mõned tuntumad sündmused, saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad, Eesti naaberriigid.

• Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Kodused toimingud, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine, tee küsimine ja juhatamine; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained; ametid.

• Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid.

Õppetegevus

Õpetamisel peetakse silmas õpilaste vajadusi. Luuakse pingevaba õhkkond, märgatakse õpilaste edusamme. Vigade analüüs muutub õppeprotsessi loomulikuks osaks (õpitakse vigu märkama ning parandama). Õpilasi ergutatakse vastavalt oma võimetele võõrkeeleõppes aktiivselt osalema ning teadlikult ja loovalt võõrkeelt kasutama. Õpilast julgustatakse oma mõtteid väljendama (teda ei takistata pidevalt).

II kooliastmes jätkub põhisõnavara kiire laiendamine, õpilasi suunatakse iseseisvalt lugema. Oluline on teksti mõistmise oskus. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Õpilast suunatakse tunnis õpitut loominguliselt rakendama. Õpetaja julgustab õpilasi võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval ka kirjalike tööde mahtu (kus on oluline tekstiloomeoskuse arendamine).

Peamised tegevused osaoskuste arendamiseks: eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; teksti mõistmine; adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine; ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal; eri liiki etteütlused; mudelkirjutamine (postkaart, sõnum, lühike kiri); järjestamisülesanded; eakohased projekttööd, lühiettekanded, rollimängud, jne.

Kasutatakse nii paaris- kui rühmatööd, sh rollimänge. Osaoskusi arendatakse teemakäsitluste kaudu ning juhitakse tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning kõrvutamisele oma kultuuriga. Harjutatakse sõnaraamatu kasutamist.

Suurt tähelepanu pööratakse õpioskuste arendamisele – lisaks mehaanilisele kordamisele täiendatakse õpioskusi uute õpistrateegiatega (mõttekaardid, süstematiseerimine, jne).

Hindamine

II kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi ning keelestruktuuride omandamist suuliste ja kirjalike kommunikatiivsete ülesannete lahendamise kaudu. Hinnatakse lugemisoskust, tõlkimist, jutustamist, kirjalikke loovülesandeid ja keelestruktuuride kasutamisoskust. Tunnustatakse püüdlikkust ja julgustatakse iseseisvat keelekasutust. Hindamine toimub regulaarselt kas suulise hinnangu või numbrilise hinde kaudu. Hinnatakse ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti. Mahukaid kontrolltöid ei tehta rohkem kui üks õppeperioodi kohta. Õpilane annab õpetaja juhendamisel ka ise hinnangu nii oma kui kaaslaste oskustele.

Keeleoskuse tase 6.klassi lõpus:

Väga hea taseme korral on õpilane võimeline mõnes osaoskuses täitma ka kõrgema taseme nõudeid.

A-võõrkeele õppe- ja kasvatuseesmärgi III kooliastmes

A-võõrkeele aine läbimisel III kooliastmes õpilane:

1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ning plaane;

3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;

5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku infootsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;

7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

A-võõrkeele õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

Õpitulemused 7. klassis

Kuulamisel (selge kõne korral):

• saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal;

• saab aru loomuliku tempoga kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav;

• oskab teha märkmeid kuuldu põhjal.

Lugemisel:

• loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebiväljaanded, infovoldikud, kasutusjuhendid);

• oskab loetu põhjal kava koostada;

• mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut;

Rääkimisel:

Suulisel suhtlusel ja suhtlusetiketi järgimisel:

• oskab alustada, edasi viia ja lõpetada vestlusi talle tuttavatel teemadel;

• oskab väljendada suhtumist, nõustumist/mittenõustumist;

• oskab esitada küsimuste seeriaid teatava teemakohase informatsiooni saamiseks ja nendele vastata (intervjuu);

Suulisel esitusel:

• oskab edasi anda lühitekstide põhisisu; loetud või kuuldud informatsiooni lühikokkuvõtteid;

• oskab jutustada loetud või kuuldud teksti;

• oskab esitada käsitletud teemadel omapoolseid hinnanguid;

• oskab järjestada repliike dialoogiks.

Kirjutamisel:

• oskab kirjutada ja korrektselt vormistada eraviisilist kirja, kutset, teadet (sh e-maili);

• oskab kirjutada lühikesi teemakohaseid tekste;

• oskab kirjutada sisukokkuvõtteid, ümberjutustusi ja lühikirjandeid;

• oskab korrigeerida teksti õpitud keelematerjali piires;

• oskab täiendada teksti sisuliselt ja vormilt sobiva õpitud keelematerjaliga;

• oskab kirjutada etteütlust õpitud keelematerjali piires.

Õpitulemused 8. klassis

Kuulamisel:

• saab aru erinevate inimeste poolt selges kõnes esitatud tekstidest (jutustused, arutelud, vestlused, reportaažid) talle tuttaval teemal;

• mõistab tele- ja raadiosaadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti;

• oskab kuuldu põhjal vajalikku informatsiooni kaardile/joonisele/skeemile kanda;

• oskab kuuldu põhjal lünki ja tabeleid täita.

Lugemisel:

• oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke

• saab aru adapteeritud ilukirjanduslikest ja meediatekstidest;

• oskab leida materjali internetist käsitletaval teemal;

• saab aru lihtsamatest ametlikest teadetest;

• oskab detailselt lugeda teksti ainekavakohasel teemal;

• suudab leida vajalikku infot teatmeteostest ja internetist;

Rääkimisel:

Suulisel suhtlusel ja suhtlusetiketi järgimisel:

• on võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav;

• oskab väljendada hinnanguid, esitades poolt- ja/või vastuargumente.

• oskab end arusaadavaks teha väljaspool õppetööd aset leidvates igapäevaelu situatsioonides;

• kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle õigesti; spontaanses kõnes võib ette tulla vigu;

• hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.

Suulisel esitusel:

• oskab anda edasi käsitletud tekstide põhisisu;

• oskab ümber jutustada kuuldud või loetud teksti;

• oskab kirjeldada pilti või pildiseeriat;

• oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest;

• suudab lühidalt põhjendada oma seisukohti;

• oskab lühikestes ettekannetes esitada individuaalse-, paaris- või rühmatöö tulemusi (visuaalsete materjalide/märksõnade abil);

• kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki on märgata emakeele mõju.

Kirjutamisel:

• oskab teha kuuldu ja loetu põhjal märkmeid;

• oskab teha kokkuvõtet tekstist;

• oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja arvamusi (nt isiklik kiri, e-kiri, blogi);

• koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus);

• oskab koostada lühireferaati;

• oskab korrigeerida teksti (sh sõnaraamatuid kasutades);

• suhtleb on-line-vestluses;

oskab kasutada piiratud hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus)

Õpitulemused põhikooli lõpus (Euroopa B1 tase)

Kuulamisel (saab kuuldust aru, taipab nii peamist sõnumit kui ka üksikasju, kui räägitakse üldlevinud teemadel (nt uudistes, spordireportaažides, intervjuudes, ettekannetes, loengutes) ning kõne on selge ja üldkeelne):

• oskab kasutada erinevaid kuulamisstrateegiaid (globaalne, selektiivne, detailne);

• saab aru selges kõnes esitatud tekstidest (jutustused, arutelud, vestlused, õpiku teksti või sõnavaraga seotud reportaažid, sh televisioonis, raadios);

• suudab mõista erinevate kõnelejate poolt esitatud teksti;

• oskab konteksti või visuaalse toe abil tuletada tundmatute sõnade tähenduse;

• saab aru igapäevastest juhenditest;

• oskab kuuldud tekstidest eristada olulist ja seda kohe peale kuulamist edasi anda;

Lugemisel:

• kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid (nt üldlugemine, valiklugemine);

• loeb ja mõistab mõneleheküljelisi selge arutluskäiguga tekste erinevatel teemadel (nt noortele mõeldud meediatekstid, mugandatud ilukirjandustekstid)

• oskab järjestada erinevaid tekstilõike loogiliseks tervikuks.

• kogub teemakohast infot mitmest tekstist;

• saab aru juhistest, korraldustest, teadaannetest;

• suudab leida vajalikku infot pikemast arutlevat laadi tekstist;

• oskab kasutada erinevaid teatmeteoseid lugemisel saadud info täpsustamiseks;

• oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid (sh tõlkimiseks);

Rääkimisel:

Suulisel suhtlusel ja suhtlusetiketi järgimisel:

• tuleb enamasti toime vähem tüüpilistes suhtlusolukordades;

• oskab anda juhtnööre ja korraldusi;

• oskab kirjeldada ja kommenteerida olukordi (nt võistlused, külaliste vastuvõtt);

• oskab teha end arusaadavaks igapäevaelu situatsioonides;

• hääldus on selge, intonatsiooni- ja rõhuvead ei häiri suhtlust.

Suulisel esitusel:

• oskab edasi anda raamatu, filmi, etenduse jms sisu ning kirjeldada oma muljeid;

• oskab lühidalt ümber jutustada loetud või kuuldud teksti, väljendades oma arvamust ja suhtumist;

• oskab kirjeldada sündmusi, oma unistusi, lootusi ja püüdlusi;

• kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel võib esineda vigu;

• väljendab ennast üsna vabalt, vajaduse korral küsib abi;

Kirjutamisel:

• oskab teha kuuldust ja loetust märkmeid ning kontrollida info faktilist õigsust etteantud väidete põhjal;

• oskab kirjutada isiklikku kirja ja vahendada kogemusi, tundeid ja sündmusi;

• oskab täita blankette ja ankeete;

• oskab kirjutada õpitud teemal oma arvamust väljendava lühikirjandi;

• oskab koostada eri allikatest pärineva info põhjal kokkuvõtte (nt lühiülevaade sündmustest, isikutest);

• oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust;

• oskab korrigeerida teksti sõnaraamatuid jt teatmeteoseid kasutades;

oma mõtete või arvamuste esitamisel võib olla keelelisi ebatäpsusi, mis ei takista kirjutatu mõistmist.

Õppesisu

I ja II kooliastmes alustatud alateemad jätkuvad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

Mina ja teised. Võimed, tugevused ja nõrkused; inimestevahelised suhted, viisakusreeglid, koostöö ja teistega arvestamine.

Kodu ja lähiümbrus. Perekondlikud sündmused ja tähtpäevad; kodukoha vaatamisväärsused ja nende tutvustamine.

Kodukoht Eesti. Loodus ja looduskaitse; keskkonnahoidlik ja -säästlik käitumine; elu linnas ja maal; Eesti vaatamisväärsused.

Riigid ja nende kultuur. Õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid ja nende lühiiseloomustus, tuntumate riikide nimed, rahvad, keeled.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Tervislik eluviis ja toitumine, suhtlemine teeninduses, turvalisus; õpioskused ja harjumused, edasiõppimine ja kutsevalik; töökohad.

Vaba aeg. Kultuuriline mitmekesisus; kirjandus ja kunst, sport, erinevad meediavahendid ja reklaam.

Õppetegevus

III kooliastmes arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Oluline on sõnavara avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis kasutatakse peamiselt võõrkeelt, suunatakse seda kasutama ka väljaspool tundi. Õpilane õpib lugema tavapäraseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe-, ja meediatekse. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutatakse erinevat liiki loovtöid. Rõhk on loovuse arendamisel (nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses).

Õpilane suunatakse keeleõpet analüüsima, kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi, märkama keelekasutusvigu.

Õpitakse tundma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama; väärtustama mõtteviiside mitmekesisust; avaldama arvamust ning nägema erinevaid seisukohti.

Osaoskuste arendamiseks kasutatakse mitmekesiseid tegevusi: eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine; meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid); loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused, lühiülevaated); projektitööd; lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted); rolli- ja suhtlusmängud; info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).

Hindamine

III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal trimestril saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta (sealhulgas soravus, keeleline õigsus, hääldus, teksti mõistmine, osalemine rühmatöös, esinemisoskus, jne). Kasutatakse ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, esitlused, jmt). Õpilane õpib oma saavutusi analüüsima ja oma keeleoskust ka ise hindama.

Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli tehakse III kooliastmes mitte rohkem kui 4 õppeaastas.

Keeleoskuse tase põhikooli lõpus:

Väga hea taseme korral on õpilane võimeline mõnes osaoskuses täitma ka kõrgema taseme nõudeid.

Page updated

Report abuse