Kunsti õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) oskab loomingulises tegevuses, loovtöö, uurimise ja refletsiooni käigus kasutada loova ja kriitilise mõtlemise ning probleemi lahendamise oskusi;
2) tunnetab ja arendab oma loomingulisi võimeid, väärtustab isikupära ja erinevaid lahendusi;
3) õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid ning suudab luua erinevaid kunstitöid, rakendades õpitud teadmisi ja oskusi;
4) eksperimenteerib mõtete, mõistete, vahendite, materjalide ning tehnikatega;
5) töötab iseseisvalt ja teeb koostööd kaaslastega;
6) rakendab omandatud oskusi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;
7) õpib tundma ja väärtustab nii mineviku kunstipärandit kui ka nüüdisaegset kunsti;
8) seostab kunsti kultuuri, teaduse ja tehnoloogia arengut;
9) mõistab kunsti kui kultuuridevahelist suhtluskeelt, teadvustab kultuurilist mitmekesisust ja kunsti rolli ühiskonnas;
10) väljendab oma arvamusi ja teadmisi suuliselt ja kirjalikult, kasutades (kunsti) oskussõnavara;
11) tegutseb eetiliselt ja ohutult nii päris kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades;
12) mõtestab esemelise ja ruumilise keskkonna ning disaini näidete esteetilisi, eetilisi,
funktsionaalseid ja ökoloogilisi aspekte;
13) omab ülevaadet kunsti-, disaini- ja arhitektuurivaldkonnaga seotud ametitest ja elukutsetest.
Kunsti õppeaine kirjeldus
Põhikooli kunstiõpetuses omandatakse visuaalse hariduse algtõed ning arendatakse mõtlemis-, koostöö- ja eneseväljendusoskusi ning kunstioskusi, et toetada isiksuslikku arengut ning toimetulekut tänapäevases mitmekultuurilises maailmas. Kunst võimaldab põhikooliõpilastel tunnetada endas loojat ning toetab seeläbi aktiivse maailmavaate omaksvõttu ja ettevõtlikku ellusuhtumist.
Kunstiõpetuses kujundatakse ja arendatakse õpilastes järgmisi osaoskusi:
1) uurimine ja oma ideede arendamine,
2) väljendusvahendite loov rakendamine,
3) teadmised visuaalkultuurist,
4) mõtestamine ja refleksioon.
Osaoskuste kujundamine ja arendamine on omavahel põimunud nii õpilaste loova ning iseseisva mõtlemisoskuse arenemise kui ka uute teadmiste omandamise, kinnistamise ning praktilise loovtegevuse kaudu. Oskuste kujundamine on järjepidev protsess ja oma kogemustega seostatakse teadmisi nüüdisaegsest maailmast: kunstiajaloo ja tänapäeva kunsti seostest, ruumilise keskkonna disaini ja visuaalkultuuri arengusuundadest.
Oluline on avastada ja luua seoseid teistes õppeainetes käsitletavate ajastute ja teemadega.
Kunsti käsitletakse nii omaette väärtussüsteemina kui ka võtmena ümbritseva elu mõtestamiseks, mõistmiseks ja tunnetamiseks.
Nii ajaloo kui ka nüüdiskunsti mõistmisele panevad aluse õppekäigud muuseumidesse, galeriidesse ja näitustele. Näidete valikul kunstiajaloost lähtutakse üldisematest teemadest ega taotleta kronoloogilise ülevaate andmist. Peamine on luua sild mineviku ja nüüdisaja nähtuste vahel. Kõigi teemade käsitlemisel tuuakse võimalikult palju näiteid kunstist ning visuaalsest kultuurist lähiümbruses ja Eestis.
Kunsti õppe- ja kasvatuseesmärgi I kooliastmes
Õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) esitab oma ideede erinevaid lahendusi;
2) rakendab kahe- ja kolmemõõtmelise kujutamise võtteid, oskab välja tuua kujutatava
iseloomulikud jooned;
3) rakendab oma töödes mitmekesiseid kunstitehnikaid ja töövõtteid;
4) kasutab olulisemaid kunstimõisteid kunstiteoste ning enda ja kaaslaste loovtööde üle arutledes;
5) oskab nimetada Eesti kunstnikke, lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte;
6) uurib igapäevaste esemete vormi ja otstarbe seoseid, teab, kuidas luua ning tarbida säästvalt, arutleb ümbritseva visuaalse kultuuri nähtuste üle;
7) tuleb toime virtuaalsetes keskkondades, teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.
Kunsti õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes
Kunst on I kooliastmes integreeritud tööõpetusega omades ühist ainenimetust kunsti- ja tööõpetus.
KUNSTI- JA TÖÖÕPETUS 1. KOOLIASTMES
Õppe-ja kasvatuseesmärgid
Ühendatud kunsti-ja tööõpetusega taotletakse, et õpilane
1. õpib tundma ja kasutama kunstikeelt;
2. arendab oma vaatlusoskust ja kompimismeelt;
3. arendab kujundilist mõtlemist ja kujutlusvõimet;
4. omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust ja fantaasiat;
5. õpib kasutama kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendeid;
6. omandab teadmisi kunstiliikidest ja stiilidest;
7. õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset
1. KLASS
Õppesisu
KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS Inimese kujutamine – täisfiguur eestvaates ja portree (eestvaates). Eluslooduse (loomad, linnud, putukad jne iseloomulikus asendis ja liikumises; eluta looduse ( kivid, vesi jne) ja tehisvormine (ehitised, sõidukid jne) kujutamine joone ja silueti abil. Tutvumine geomeetriliste põhivormidega seoses igapäevaesemetega.(ruumilisel voolimisel ning tasapinnalisel joonistamisel ja maalimisel figuuride ülesehitamine ühe võttena).
VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS. Põhivärvid: tutvumine põhivärvidega ( kollane, punane, sinine) ja nende segamisel saadavad II astme värvid ( oranž, roheline, violett). Värvide helestamine ja tumestamine. Meeleolu väljendamine värvidega. Tutvumine lihtsa mustri kujundamisega. Pildi tasakaal.
DISAIN JA KIRJAÕPETUS. Meisterdamine lähtudes otstarbest, materjalist ja ilumõistest (mänguasjad), nukuteatri elemendid, ruumikaunistused; karp jne looduslikest ja tehismaterjalidest.
VESTLUSED KUNSTIST. Kunst (skulptuur, maal) ümbritsevas keskkonnas. Kujundamine teatris. Pildilised jutustused: joonistus, maal, illustratsioon, koomiks, fotoseeria, animatsioon.
Tarbevormi kuju ja funktsioonid. Kaaslaste tööde lihtsam analüüs, tolerantne suhtumine kaaslaste töödesse.
TEHNIKA JA MATERJALID. Voolimine savist või muust pehmest materjalist. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist (pakendid, plast, traat jne). Voolimise lihtsamad vormid (karp). .Kattevärvidega maalimine. Töötamine värvi- ja viltpliiatsitega. Kollaaž rebituna värvipaberist ja makulatuurist.
Õpitulemused
Õpilane:
1. tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma
2. mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
3. tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid
4. ning väärtustab erinevaid lahendusi;
5. oskab kasutada ohutult töömaterjale, -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks;
6. oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest
7. peab silmas pildi kompositsioonireegleid;
8. oskab luua ja kasutada lihtsamaid faktuure;
9. oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;
10. väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi;
11. märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.
2. KLASS
Õppesisu
KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS. Inimese kujutamine külgvaates liikumises. Eluslooduse (loomad, linnud, putukad jne) ja eluta looduse kujutamine. Geomeetriliste vormide kasutamine meisterdamisel, joonistamisel, maalimisel.
VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS. Põhivärvide segamisel saadavad II astme värvid (oranž, roheline, violett). Külmad ja soojad toonid, meeleolu väljendamine värvidega.
Pea- ja kõrvalelemendid ning taust. Mustri ja ornamendi kujundamine õpetaja abiga. Suuruse vähenemine kauguses.
DISAIN ja KIRJAÕPETUS. Meisterdamine lähtudes otstarbest, materjalist, tehnoloogiast ja ilumõistest ( liiklusvahendid ja agregaate meenutavad lelud looduslikest ja tehismaterjalidest). Tööd joonlaua, sirkliga.
VESTLUSED KUNSTIST. Kunst (skulptuur, maal, graafika) ümbritsevas keskkonnas. Pildilised jutustused: joonistus, maal, illustratsioon, koomiks, fotoseeria, animatsioon. Tarbevormi kuju ja funktsioonid. Raamatukujundus. Kaaslaste tööde analüüs, tolerantne suhtumine kaasõpilaste töödesse.
TEHNIKAD JA MATERJALID. Skulptuur. Erinevate tekstuuride loomine. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalidest. Maal. Kattevärvidega maalimine. Tutvumine maalilise pinna saamisega kriidi- ja õlipastellidega. Töötamine värvi- ja viltpliiatsitega. Kollaaž. Graafika. Punkti ja joone kasutamine faktuuri loomiseks ( tutvumine ). Paljundusgraafika. Papi- ja materjalitrükk guašiga.
Õpitulemused
Õpilane:
1. tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
2. tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;
3. leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
4. kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid;
5. oskab kasutada ohutult töömaterjale, -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks;
6. oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest;
7. oskab kujutada liikuvaid figuure;
8. peab silmas pildi kompositsioonireegleid;
9. oskab luua ja kasutada lihtsamaid faktuure;
10. oskab teha kollaaži ja voltida paberit
11. oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;
12. väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi;
13. märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.
3. KLASS
Õppesisu
KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS: Inimese kujutamine. Eluslooduse, eluta looduse ja tehisvormide kujutamine. Geomeetriliste vormide kasutamine.
VÄRV-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS Kuuevärviring – põhivärvid ja nende segamisel saadavad II astme värvid. Pildipinna organiseerimine (kujutatava suuruse ja paberi formaadi erinevad suhted). Pildi üksikosade osaline kattumine. Ribaornament.
DISAIN Disain igapäevaelus: trükis, tarbevorm, ruum ja ehitis keskkonnas. Vormi, otstarbe, materjali ja tehnoloogia seosed ning nende arvestamine kujundamisel. Turvaline ning keskkonnasäästlik tarbimine. Tööd joonlaua ja sirkliga.
VESTLUSED KUNSTIST. Kunst ( arhitektuur, skulptuur, maal, graafika) ümbritsevas keskkonnas. Kunstiteosed kohalikes muuseumides ja kunstigaleriides, ajaloolised kunstitehnikad ja materjalid.Lähiümbruse loodus ja ehituskunst. Reaalsed ning virtuaalsed kunsti- ja meediakeskkonnad. Kunstiteoste, visuaalse kommunikatsiooni ja meedia roll ning mõju igapäevaelus. Oma kodulinna, asula, korteri, toa, suvekodu, aia, pargi kujundus. Kaaslaste tööde analüüs, tolerantne suhtumine kaaslaste töödesse
TEHNIKAD JA MATERJALID. Skulptuur – erinevate tekstuuride loomine. Meisterdamine loodus- ja tehismaterjalist. Voltimine – inimene. Maal – maalimine spontaanselt ja läbimõeldult. Maalimise pinna saamine õlipastellidega. Ornament viltpliiatsiga. Kollaaž. Graafika – punkti ja joone kasutamine faktuuri loomiseks. Paljundusgraafika – papi- ja materjalitrükk temperaga.
Õpitulemused
Õpilane:
1. tunneb rõõmu kunstis mängulisest ja loovast tegutsemisest ning katsetab julgelt oma mõtete ja ideede erinevaid visuaalseid väljendusi;
2. tegutseb iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestades kaaslastega; kirjeldab oma ja kaaslaste töid ning väärtustab erinevaid lahendusi;
3. leiab kujutatava kõige iseloomulikumad jooned, valib sobiva kujutusviisi olulisema esiletoomiseks, paneb tähele värvide koosmõju ja pildi kompositsiooni;
4. kasutab erinevaid joonistamise, maalimise, pildistamise ja skulptuuri töövõtteid ning tehnikaid;
5. tunneb lähiümbruse olulisi kunsti- ja kultuuriobjekte, käib kunstimuuseumides ja näitustel ning arutleb kunsti üle, kasutades õpitud ainemõisteid;
6. seostab vormi otstarbega ning väärtustab keskkonnateadlikke kasutamise ja loomise põhimõtteid;
7. kirjeldab visuaalse kultuuri näiteid, tuleb toime nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurija õppekeskkondades ning teadvustab meedia võimalusi ja ohtusid.
8. oskab kasutada ohutult töömaterjale, -vahendeid ja kunstitehnikaid loominguliseks eneseväljenduseks;
9. oskab valmistada mahulisi figuure ning mänguasju voolimis- ja muudest materjalidest;
10. oskab kujutada liikuvaid figuure;
11. peab silmas pildi kompositsioonireegleid;
12. oskab luua ja kasutada lihtsamaid faktuure;
13. oskab teha kollaaži ja voltida paberit
14. oskab kunstiteoseid lihtsas vormis kirjeldada ja oma eelistusi põhjendada;
15. väärtustab enda töödest erinevaid lahendusi;
16. märkab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.
Lõiming. Õppetöö korraldus 1. kooliastmes.
I kooliastmes on kunsti- ja tööõpetus ühendatud üheks õppeaineks kolme õppetunniga nädalas.
I kooliastmes on oluline mänguline, eksperimenteeriv ja uuriv käsitlus, mis toetab laste spontaanset eneseväljendust ning julgustab märkama ja vaatlema erinevaid nähtusi. Loovtööde ainest ammutatakse nii oma elust, lähiümbrusest kui ka kunstiloost. Teadmised ja tehnilised oskused omandatakse loova tegevuse käigus. Kunstiteostest rääkimine toetab oma seisukoha, tolerantsuse ning väärtushinnangute kujunemist. Koostöö- ja arutlusoskuste arendamiseks kasutatakse lisaks individuaalsetele töödele rühmatöid.
Õppetegevused:
1. Esemete, olendite, sündmuste kujutamine omas laadis endale tähenduslikes töödes, lugude visuaalne jutustamine.
2. Mitmesuguste kunstitehnikate ja töövõtete õppimine, katsetamine ja loominguline rakendamine.
3. Muuseumide ja kunstinäituste külastamine, kunstiteoste vaatlemine ja aruteludes osalemine.
4. Lähiümbruse keskkonna, ehituskunsti ja disaini näidetega tutvumine. Makettide ja kujundustööde teostamine.
5. Visuaalse kultuuri näidete (reklaamide, filmide, arvutimängude jne) kriitiline vaatlemine, arutlemine ja oma arvamuste põhjendamine.
6. Oma tööde esitlemine, selgitamine; kaaslaste kuulamine ja nende tööde vaatlemine.
7. Töötamine iseseisvalt ja rühmas. Materjalide, töövahendite ja töökoha otstarbekas ning teisi arvestav kasutamine.
Ainete sisust lähtuvate seoste esiletoomine:
1. sotsiaalainetest lähtudes vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega;
2. emakeelest ja võõrkeeltest lähtudes arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust; kirjandusest lähtudes vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kunstis, teatri- ja filmikunstis;
3. loodusainetest lähtudes teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära, õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi;
4. matemaatikast lähtudes arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid);
5. käsitööst ja tehnoloogiast lähtudes arendatakse käelist tegevust ning loovat mõtlemist (loomise protsess, tehnoloogiad ja tehnikad);
6. kehalisest kasvatusest lähtudes arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni.
Kunsti õppe- ja kasvatuseesmärgi II kooliastmes
II kooliastme kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) õpib tundma ja kasutama kunstikeelt;
2) arendab oma vaatlusoskust ja kompimismeelt;
3) arendab kujundilist mõtlemist ja kujutlusvõimet;
4) omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust ja fantaasiat;
5) õpib kasutama kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendeid;
6) omandab teadmisi kunsti liikidest ja stiilidest:
7) õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid; kujundab oma kunstimaitset.
Kunsti õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
4. klass (35 tundi)
Uurimine, avastamine, ideede arendamine.
Uurimuslik ja loov koostöö. Teoste esitlemine, valikute põhjendamine.
Kujutamine, väljendamine, kujundamine vaatluse ja mälu järgi.
Kavandamine. Liikumise kujutamine. Tehnikate loov kasutamine, segatehnikad.
Sõnumite ja emotsioonide edastamine, oma tööde võrdlus kunstiajaloo-näidetega.
Pildiline ja ruumiline väljendus.
Kunstiteoses sisulise ja vormilise eristamine. Kompositsiooni tasakaal, pinge, dominant ja koloriit. Ümbrus. loodus versus arhitektuur. Asjad: ühe eseme erinevate osade suhe.
Inimene: lihtsad proportsioonireeglid, inimene tegevuses, nägu ja meeleolu.
Geomeetria: Kubistlikus stiilis pilt.
Disain ja keskkond. Trükiste, filmide, koomiksite ja reklaamide pildikeele ning graafilise disaini kujundusvõtete uurimine.
Märk kui stilisatsioon, piltkiri. Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.
Linnaruumi detailide märkide ja kirjade kogumine (pildistamine) ja analüüsimine.
Foto, digitaalgraafika, video ja animatsiooni kasutamine lähiümbruse uurimisel.
Meedia ja kommunikatsioon. Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.
Kooli sümboolika osana jõulukaardi kujundamine ja selle e-kaardiks muutmine (lõiming arvutiõpetusega).
Kunstikultuur. Kunstiürituste, kaasaegse kunsti näituste külastamine ja nähtu mõtestamine.
Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti tuntumad teosed Eestis ja mujal maailmas ,kultuuride iseärasused.
Rahvakunst: Lilltikand.
Materjalid, tehnikad. Visandamine ja kavandamine. Ruumilise kompositsiooni, mudeli või maketi valmistamine. Digitaalsete tehnikate katsetamine.
Maal: segatehnikad, kattevärvid. Skulptuur: materjalide kombineerimine. Graafika: Faktuurpilt, materjalitrükk. Heledusastmed värvipliiatsitega.
Õpitulemused
Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
4.klassi lõpetaja:
1) tunnetab oma kunstivõimeid ja –huve, väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi loovülesandid lahendades visandab ja kavandab;
2) kujutab ja kujundab nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse kompositsiooni baasoskusi;
3) rakendab erinevaid kunstitehnikaid (maal, joonistus, kollaaž, skulptuur, foto, video, digitaalgraafika, animatsioon jne.);
4) analüüsib nüüdiskunsti teoseid, märkab erinevaid vorme ja sõnumeid, leiab seoseid tänapäeva eluga;
5) mõistab kultuuriväärtuste ja –keskkonna kaitse olulisust;
6) leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest, uurib ja võrdleb eri ajastute kunstiteoseid;
7) uurib disainilahendusi ja leiutab ise;
8) käitub virtuaalmaailmas eetiliselt.
5. klass (70 tundi)
Uurimine, avastamine, ideede arendamine.
Uurimuslik ja loov koostöö. Teoste esitlemine, valikute põhjendamine.
Kujutamine, kujundamine vaatluse ja mälu järgi. Kavandamine.
Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted. Värv kui väljendusvahend.
Liikumise kujutamine. Kunstiteose sisulised ja vormilised elemendid.
Pildiline ja ruumiline väljendus. Kompositsiooni tasakaal, dominant ja koloriit.
Asjad: ühe eseme erinevate osade suhe. Inimene: lihtsad proportsioonireegli.
Näoproportsioonid.
Disain ja keskkond. Trükiste, filmide, koomiksite ja reklaamide pildikeel.
Keskkonnasõbralik ja loov disain. Märk: märk kui stilisatsioon, piltkiri.
Meedia ja kommunikatsioon. Kunstiteoste, reklaamide jne. vaatlemine,
nende üle arutlemine. Märkide ja sümbolite kasutamine meedias ja reklaamis.
Kunstikultuur. Kunstiürituste, kaasaegse kunsti näituste külastamine.
Rahvakunst: sõled, kapad, kirstud.
Materjalid, tehnikad. Ruumilise kompositsioonimudeli valmistamine.
Maal: monokroomne maalimina(tint jt.).
Graafika: papitrükk, mustritega pinnakatmine.
Õpitulemused
Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
5. kl. lõpetaja:
1) tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid;
2) kasutab sihipäraselt mitmekesiseid väljendusvahendeid;
3) kujutab ja kujundab nii vaatluse kui ka oma ideede põhjal;
4) rakendab erinevaid kunstitehnikaid;
5) kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahendeid;
6) teadvustab kunsti rolli ühiskonnas.
6. klass (35 tundi)
Uurimine, avastamine, ideede arendamine.
Uurimuslik ja loov koostöö. Teoste esitlemine, valikute põhjendamine.
Kujutamine, väljendamine, kujundamine vaatluse järgi. Kavandamine.
Pildiruum, ruumilisuse edastamise võtted. Värv kui väljendusvahend.
Tehnikate loov kasutamine, segatehnikad. Sõnumite ja emotsioonide edastamine.
Pildiline ja ruumiline väljendus. Kompositsiooni tasakaal.
Ümbrus: hoonete erinevused ajastute ja funktsioonide järgi.
Asjad: pöördkehad. Inimene: inimese liikumisasendid.
Geomeetria: eseme jaotamine geomeetrilisteks kehadeks.
Disain ja keskkond. Trükiste, filmide koomiksite ja reklaamide pildikeele
ning graafilise disaini kujundusvõtete uurimine ja võrdlemine.
Keskkonnasõbralik ja loov disain inimese teenistuses.
Märk: märk kui sümbol (nt.sodiaagimärgid).
Kiri: ruumiline kiri. Foto, digitaalgraafika, video kasutaminelähiümbruse uurimisel.
Meedia ja kommunikatsioon. Kunstiteoste, reklaamide jne. vaatlemine, nende üle arutlemine.
Valgus, vari ja värv objekti vormi edasiandmisel.
Kunstikultuur. Kunstiteose analüüs. Kunstiürituste, kaasaegse kunsti näituste külastamine.
Erinevad mineviku ja nüüdiskunsti tuntumad teosed Eestis ja mujal maailmas.
Eesti ja maailm: kunst käsikäes ajalootunniga (kauged kultuurid, antiik…).
Rahvakunst: taluarhitektuur.
Materjalid ja tehnikad. Visandamine ja kavandamine.
Ruumilise kompositsiooni, mudeli või maketi valmistamine.
Digitaalsete tehnikate katsetamine.
Maal: segatehnikad. Skulptuur: materjalide kombineerimine.
Graafika: sügavtrükk, heledusnüansid mustvalges grafiidijoonistuses.
Õpitulemused
Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
6.klassi lõpetaja:
1) tunneb oma võimeid ja huve; väljendab visuaalsete vahenditega oma mõtteid, ideid ja teadmisi; loovülesandeid lahendades visandab ja kavandab;
2) kujutab ja kujundab nii vaatluse kui ka oma ideede põhjal
3) rakendab erinevaid kunstitehnikaid,
4) analüüsib nüüdiskunsti teoseid, leib seoseid tänapäeva eluga;
4) mõistab kultuuriväärtuste kaitse olulisust;
5) leiab infot kunstiraamatutest ja eri teabeallikatest, uurib ja võrdleb eri ajastute kunstiteoseid;
6) tegutseb eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades.
Kunsti õppe- ja kasvatuseesmärgi III kooliastmes
Kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab ja arendab oma loomingulist potentsiaali, õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid ning suudab luua erinevaid kunstiteoseid, rakendades loovalt õpitud teadmisi ja tehnikaid;
2) kasutab erinevaid mõtlemis-ja tegutsemisviise nii loometegevuses kui ka igapäevases elus;
3) analüüsib kunstiteoseid ja visuaalset keskkonda, kasutades koolis omandatud ainealast terminoloogiat ning põhjendab oma arvamust;
4) õpib tundma ja väärtustab nii mineviku kunstipärandit kui nüüdisaegset kunsti;
5) seostab omavahel kunsti ning kultuuri, ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengut ning mõistab kunsti kui kultuuridevahelist suhtluskeelt, teadvustab kultuurilist mitmekesisust.
Kunsti õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
7. klass (35 tundi)
Uurimine, avastamine, ideede arendamine.
Kujutamise viisid: stiliseerimine, abstraheerimine, deformeerimine jne.
Mäng vormi, reeglite ja tähendustega teksti ja pildi koosmõju.
Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loovtöödes(foto, video, animatsioon, digitaalgraafika).
Tehnoloogia ja kunst. Keskkond ja kunst. Kommunikatsioon kunstis.
Kunstiteose vorm ja kompositsioon, materjalid, tehnika, ümbrus, sõnum jne.
Pildiline ja ruumiline väljendus.
Kunstiteosed ja stiilid, lood inspiratsiooniallikana. Kadreerimine, pildiplaanid, detailid.
Ümbrus: tänav, taluõu jne (maja välisdetailid).Asjad: ruumi kolm mõõdet.
Inimene: inimene perspektiivis, pea rakursis, näo detailid.
Geomeetria: geomeetriline kujund sümbolina.
Disain ja keskkond. Disaini liigid. Ergonoomika, moodulsüsteemid.
Arhitektuuri ja disaini funktsionaalsus, ökoloogilisus, esteetilisus ja eetilisus.
Märk: märgi tähenduse muutus ajaloos.
Kiri. Omaloodud šrifti kujundamine.
Meedia ja kommunikatsioon: Linnakeskkond, tekstid linnaruumis.
Infootsing erinevatest teabeallikatest. Digitaalne pilditöötlus. Originaal, koopia, reproduktsioon.
Kunstikultuur. Kaasaegse kunsti suunad ja teemad. Kunstiga seotud elukutsed.
Muuseumide, näituste ja kunstisündmuste külastamine ja arutelud, kunstiterminoloogia kasutamine.
Kunsti liigid. Erinevate kultuuride tuntumate teoste näiteid.
Kunst kui ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengu peegeldaja.
Eesti ja maailm: keskajast barokini, rahvakunst (käise-, vöö- jt kirjad).
Materjalid, tehnikad. Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd.
Tulemuse esitlemine.
Maal: maalimine erinevatele materjalidele. Skulptuur. paberskulptuur ilma liimita.
Graafika: trükigraafika ja värvi- ning viltpliiatsite ühendamine.
Graafika + kollaaž jt. segatehnikad.
Õpitulemused
7. klassi õpilane:
1. tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid;
loovülesannetes leiab erinevaid lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi;
2. kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid;
3. kasutab kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid;
4. tunneb Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisi kunstiteoseid;
5. mõistab disaini kui protsessi, mille eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus;
6. teadvustab kunsti rolli ühiskonnas.
8. klass (35 tundi)
Uurimine, avastamine, ideede arendamine.
Kujutamise viisid: stiliseerimine, abstraheerimine, deformeerimine jne. Teksti ja pildi koosmõju. Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loovtöödes. Tehnoloogia ja kunst.
Kommunikatsioon kunstis. Kunstiteose vorm ja kompositsioon, materjalid, tehnikad,
Ümbrus (kontekst), sõnum jne.
Pildiline ja ruumiline väljendus. Kujutamisvõtete ja tehnikate teadlik valik.
Kadreerimine, pildiplaanid, detailid. Ümbrus: realistlik aastikumaal, veekogu;. Asjad: iseseisev natüürmordi koostamine, vaatluspunkti valik;.
Inimene: meeleolu väljendus poosiga, kiirkitseerimine, Geomeetria: kompositsiooni rajamine geomeetrilistele kujunditele.
Disain ja keskkond. Disaini liigid. Ergonoomika, moodulsüsteemid. Looduslikud ja tehiskeskkonnad. Märk: märgi tähenduse muutus ajaloos. Firmamärk. Kiri: šrift raamatus, plakatil, reklaamis.
Meedia ja kommunikatsioon. Tekstid linnaruumis. Metafoorid reklaamis. Infootsingerinevatest teabeallikatest. Digitaalne pilditöötlus. Originaal, koopia, reproduktsioon. Korduvuse mõju, mustrid.
Kunstikultuur. Kunstiga seotud elukutsed. Muuseumide, näituste ja kunstisündmuste külastamine ja arutelud, kunstiterminoloogia kasutamine. Kunsti liigid. Erinevate kultuuride tuntumate teoste näiteid. Kunstiteoste säilitamine.
Materjalid, tehnikad. Uurimuslikud ja loovad ülesanded. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt materjalide, tehnikate valimine.
Maal: klaasimaal, fresco jms. Skulptuur: kulptuur liigse eemaldamisega. Graafika: erinevate graafikaliikide katsetused.
Õpitulemused
Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
8.klassi lõpetaja:
1. tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid; loovülesannetes leiab erinevaid lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi, esitleb tulemusi ning põhjendab valikuid;
2. kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid.
Kasutab kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid;
3. tunneb Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisi kunstiteoseid, analüüsib looduslikke ja tehiskeskkondade objekte ning nendevahelisi seoseid;
4. kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahendeid;
5. teadvustab kunsti rolli ühiskonnas.
9. klass (35 tundi)
Uurimine, avastamine, ideede arendamine. Kujutamise viisid: stiliseerimine, abstraheerimine, deformeerimine. Mäng vormi, reeglite ja tähendustega. Teksti ja pildi koosmõju. Digitaalsete tehnoloogiate kasutamine loovtöödes. Keskkond ja kunst. Väljendusvahendite valik vastavalt ideele, otstarbele ja sihtgrupile.
Pildiline ja ruumiline väljendus. Kunstiteosed, -stiilid ja lood inspiratsiooniallikana. Kadreerimine, pildiplaanid, detailid.
Ümbrus: loodus detailides, maja siseruum. Asjad: deformatsioon (nt. kubism, ekspressionism) mõju suurendamiseks. Inimene: mitu figuuri suhtlemas ,käed. Geomeetria: arhitektoonika, moodulsüsteemid.
Disain ja keskkond. Disaini liigid. Ergonoomika, moodulsüsteemid. Looduslikud ja tehiskeskkonnad. Arhitektuuri ja disaini funktsionaalsus, esteetilisus ja eetilisus. Märk: mäng sümbolitega, logo. Kiri: pidulik kiri (nt. kalligraafia).
Meedia ja kommunikatsioon. Ruumilisus ja ruumilisuse illusioon (3D efekt, stereonägemine jms.)
Kunstikultuur. Muuseumide, näituste ja kunstisündmuste külastamine ja arutelud. Kunsti liigid. Erinevate kultuuride tuntumate teoste näiteid. Kunstiteoste säilitamine. Eesti ja maailm: protsessuaalne kunst, kunstide süntees - tänapäev. Rahvakunst: rahvuslik ja rahvalik.
Materjalid, tehnikad. Uurimuslikud ja loovad ülesanded, individuaalsed ja rühmatööd.
Tulemuse esitlemine. Ideest ja eesmärgist lähtuvalt materjalide, tehnikate valimine.
Maal: lahustid, lakid jt., õlimaal, graffiti. Skulptuur: materjali valik lähtuvalt teemast ja soovist. Graafika: graafika +kollaaž jt.segatehnikad.
Õpitulemused
Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.
Põhikooli lõpetaja:
1. tunnetab ja arendab teadlikult oma kunstialaseid võimeid; loovülesannetes leiab erinevaid lahendusvariante ja isikupäraseid teostusvõimalusi; esitleb tulemusi ning põhjendab valikuid;
2. kasutab ideest lähtudes sihipäraselt mitmekesiseid visuaalseid väljendusvahendeid. Kasutab kunsti õppides ning loovas praktikas tehnoloogiavahendeid;
3. tunneb Eesti ja maailma kultuuripärandi olulisi kunstiteoseid. Võrdleb eri ajastute kunsti näiteid;
4. analüüsib looduslikke ja tehiskeskkondade objekte ning nendevahelisi seoseid ökoloogilisest, esteetilisest ja eetilisest vaatepunktist. Mõistab disaini kui protsessi, mille eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus;
5. kasutab visuaalse kommunikatsiooni vahendeid, arutleb pildikeele kultuuriliste märkide üle;
6. teadvustab kunsti rolli ühiskonnas. Seostab omavahel kultuuri, ühiskonna ning teaduse ja tehnoloogia arengut.