Muusika ainekava

Muusika õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tunneb rõõmu muusikast ning tunnetab, teadvustab ja arendab musitseerimise kaudu oma võimeid;

2) tunneb huvi muusika kui kunstiliigi vastu ning kujundab enda esteetilist maitset;

3) mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt muusikaliste tegevuste kaudu;

4) kasutab muusikalistes tegevustes omandatud muusikalise kirjaoskuse põhialuseid;

5) väärtustab muusikat ning muusikategevust inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana;

6) teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb laulupidude edasikandumise protsessis ning mõistab ja austab erinevaid rahvuskultuure;

7) teadvustab ja väärtustab muusikateoste autorsust ning suhtub kriitiliselt infotehnoloogia ja meedia loodud keskkonda;

8) teab Eesti ja paikkonna tuntumaid heliloojaid ja interpreete ning väärtustab kultuuritraditsioone;

9) mõistab, kuidas huvi valdkonna vastu, muusikalised võimed ja teadmised võimaldavad kujundada sellest hobi (harrastuse) või tulevad tulevikus kasuks ameti valikul.

Muusika õppeaine kirjeldus

Muusikaõpetus toetab õpilase individuaalse eripära kujunemist muusikalise eneseväljenduse abil. Muusikaõpetuse kaudu kujundatakse harmoonilist isiksust, tasakaalustatakse ja toetatakse õpilase emotsionaalset arengut, sh teiste õppeainete omandamisel.

Muusikaõpetuse kaudu avatakse ja avardatakse võimalusi muusikaga tegeleda ja muusikast rõõmu tunda ning toetatakse elukestva muusikaharrastuse teket. Eesti ja maailma muusikakultuuri tutvustamise kaudu kujundatakse õpilaste muusikalist maitset ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid.

Muusika ainekava koostades on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

1) teadvustada ja tähtsustada ühislaulmise kui rahvusliku kultuuritraditsiooni olulist rolli;

2) rõhutada musitseerimise osatähtsust;

3) julgustada ja toetada loomingulist eneseväljendust;

4) teadvustada ja süvendada õpilase isiklikku suhet muusikaga;

5) rõhutada muusika osa tasakaalustatud isiksuse eetilis-esteetiliste väärtushinnangute kujundamisel, tunde- ja mõttemaailma arendamisel ning rikastamisel;

6) lähtuda õppes õppija vajadustest ning tähtsustada integreeritud tegevusi;

Muusikaõpetuses lähtutakse eesti koolimuusikas väljakujunenud traditsioonidest ja põhimõtetest (Riho Päts, Heino Kaljuste), mis toetuvad Zoltán Kodály meetodi ja Carl Orffi pedagoogika adapteeritud käsitlusele ning tänapäeva pedagoogika teadmusele ja kogemusele.

Muusikaõpetuse koostisosad on musitseerimine (laulmine, pillimäng), muusikaline liikumine, omalooming, muusika kuulamine ja muusikalugu, muusikaline kirjaoskus, õppekäigud.

Muusika kaudu kujundatakse ja arendatakse õpilastes järgmisi osaoskusi:

1) laulmine;

2) pillimäng;

3) muusikaline liikumine;

4) omalooming;

5) muusika kuulamine

Musitseerimise all mõistetakse igasugust muusikalist eneseväljendust, nagu laulmist, pillimängu, liikumist ja omaloomingut. Musitseerides arendatakse õpilase isikupära, omandatakse oskused ja teadmised üksi ja koos musitseerimiseks ning loominguliseks eneseväljenduseks. Rühmas ja üksi õppides arendatakse suhtlemis- ja koostööoskust, üksteise kuulamise oskust, ühtekuuluvustunnet, sallivust, paindlikkust ja emotsionaalset kompetentsust ning juhitakse õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Ühislaulmise ja koorilauluga arendatakse sotsiaalseid oskusi ning kujundatakse isamaa-armastust.

Omalooming on seotud lihtsate kaasmängude, saadete, rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide, muusikalise liikumise ja tekstide loomisega.

Muusika kuulamisega arendatakse kuulamisoskust, tähelepanu, analüüsivõimet ja võrdlusoskust.

Muusikaloos tutvustatakse erinevaid karaktereid, väljendusvahendeid, stiile, heliloojaid ja interpreete.

Muusikalise kirjaoskuse all mõistetakse ainekavas sisalduva noodikirja lugemise oskust musitseerimisega.

Õppekäigud (sh virtuaalsed) kontserdipaikadesse, teatritesse ning muuseumidesse kujundavad õpilaste silmaringi ja muusikalist maitset, üldkultuurilisi teadmisi kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas ja peamistest kultuurisaavutustest (sh popkultuurist).

Muusikaõpetuse lahutamatuks osaks on kontserdielu korraldamine oma koolis, et õpilastel tekiks muusika kuulamise harjumus ning ürituste korraldamise kogemus.

Muusika õppe- ja kasvatuseesmärgi I kooliastmes

3. klassi lõpetaja:

1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises ja liikumises;

2) laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning vastavalt võimetele ühe- ja/või kahehäälses kooris;

3) laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule;

4) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

5) lähtub muusikat esitades selle sisust ja meeleolust;

6) rakendab pillimängu kaasmängudes;

7) kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes;

8) kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat;

9) väärtustab enese ja teiste loomingut;

10) mõistab laulupeo tähendust.

Muusika õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes

1. klass

Nädalas 2, õppeaastas 70 ainetundi.

Laulmine

Õpitulemused

Õpilane:

1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;

2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (JO-MI-SO-RA astmeid);

4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Sulle, mu kool“ (R.Oja), "Sügis käes" (H.Hindpere), lastelaulud „Lapsed, tuppa“, „Kevadel“ (Juba linnukesed), "Kus on minu koduke" ja 3-4 eakohast laulu õpetaja valikul .

Pillimäng

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato’des ning iseseisvates palades;

Muusikaline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;

3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;

4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpitulemused

Õpilane:

1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);

2) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

3) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

Muusikaline kirjaoskus

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides;

4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;

5) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:

• meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, rõhumärk, kahekordne taktijoon,

• noodijoonestik, noodipea, noodivars , astmerida, astmetrepp;

• ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, dirigent, orkester, helilooja,

sõnade autor;

• muusikapala, salm, refrään, kaanon, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng;

• laulurepertuaariga tutvustatakse märki volt.

Õppekäigud

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara;

3) osaleb kooli muusikaüritustel ja kontsertidel esineja või kuulajana.

I muusika süvaõppega klass

Nädalatunde 2 + 1 lisatund, õppeaastas 105 ainetundi.

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab loomuliku äälega ning emotsionaalselt üksi ja koos klassiga;

2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid

helikõrgusi (astmeid JO MI SO RA);

4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

5) oskab lisada lauludele kujundlikke või rütmilisi liigutusi;

6) lauluhääle individuaalsele arendamisele pööratakse suuremat tähelepanu;

7) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Sulle, mu kool“ (R. Oja), "Sügis käes" (H.Hindpere), „Mu koduke“ (A. Kiiss), „Tiliseb, tiliseb aisakell“ (L. Wirkhaus); lastelaulud „Lapsed, tuppa“, „Kevadel“ ja 3 - 4 eakohast laulu õpetaja valikul.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või stinato`des ning muusikapalades, oskab neid pille käsitseda;

2) kasutab pillimängus muusika väljendusvahendeid.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

2) tantsib lihtsamaid eesti laulu- ja ringmänge.

Omalooming

Õpilane:

1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;

3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, laulusõnu;

4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika);

2) on tutvunud eesti rahvalaulude ja rahvapillidega;

3) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

4) tunneb ära õpitud laulu selle eelmängu või meloodia järgi;

5) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

6) väljendab kuulatava muusikapala meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;

7) seostab muusikapala selle autoritega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) õistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides, teab taktiviipamise skeeme;

3) õpib lauludes tundma JO MI SO RA astmeid, oskab neid leida noodijoonestikul;

4) tajub ja õpib laulma astmemudeleid käemärkide ja astmete värvide järgi erinevates kõrguspositsioonides;

5) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:

• meetrum, rütm, pulss, pulsilöök, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon ehk lõpujoon, noodijoonestik, abijoon, noodipea, noodivars, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana;

• ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rütmipillid, plaatpillid, orkester, helilooja, sõnade autor, dirigent;

• muusikapala, salm, refrään, kaanon, kaasmäng, eelmäng, vahemäng;

• rütm, meloodia, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, valjenedes, vaibudes, rõhumärk;

• laulurepertuaariga seoses tutvustatakse märke 1. ja 2. lõpp, fermaat.

Õppekäigud

Õpilane:

1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara;

3) osaleb kooli, linna, maakonna muusikaüritustel ja kontsertidel tähelepaneliku kuulajana.

Õpitulemused

Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.

I muusika süvaklassi lõpetaja:

1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, omaloomingus, muusika kuulamises ja liikumises;

2) laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega;

3) laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule;

4) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

5) lähtub muusikat esitades selle sisust ja meeleolust;

6) rakendab pillimängu kaasmängudes;

7) kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes;

8) kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat;

9) väärtustab enese ja teiste loomingut;

10) mõistab laulupeo tähendust;

11) osaleb kooli, Keila linna või maakonna muusikaüritustel ja kontsertidel esineja või kuulajana.

2. klass

Nädalas 2, õppeaastas 70 ainetundi

Laulmine

Õpitulemused

Õpilane:

1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;

2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmed JO-LE-MI-SO-RA, alumine RA ja SO);

4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Sulle, mu kool“ (R.Oja), "Sügis käes" (H.Hindpere), lastelaulud „Lapsed, tuppa“, "Teele-teele kurekesed", „Kevadel“ (Juba linnukesed ….), "Kus on minu koduke", "Mu koduke" (A.Kiis) ja 3-4 eakohast laulu õpetaja valikul .

Pillimäng

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato’des;

2) on omandanud 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerides;

Muusikaline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;

3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;

4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpitulemused

Õpilane:

1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika);

2) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

3) on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);

4) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

5) väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;

6) seostab muusikapala selle autoritega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides;

4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;

5) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:

a)meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana;

koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor;

muusikapala, salm, refrään, kaanon, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng;

rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat;

laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, volt.

Õppekäigud

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

II süvaõppega klass

Nädalas 2 ainetundi + 1 lisatund, õppeaastas 105 ainetundi +1 ringitund (1-häälne mudilaskoor).

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

l) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja koos klassiga;

2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

5) lauluhääle individuaalsele arendamisele pööratakse suuremat tähelepanu;

6) laulab peast kooliastme ühislaule: „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius), „Saladuste maja“ (K.Sillamaa), „Tiliseb, tiliseb aisakell“ (L. Wirkhaus), „Mu koduke“ (A. Kiiss), “Õitse maa ja müha meri” (J.Zeiger), “Sulle, mu kool” (R.Oja), “Läbi lume sahiseva” (J.Aavik), “Kevade marss” (A.Lõbin), 2-3 laulu õpetaja valikul või noorte laulupeo repertuaari mudilaskooridele.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato’des ning muusikapalades;

2) on omandanud 6-keelse väikekandle ja plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerides;

3) kasutab pillimängus õpitud muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Omalooming

Õpilane:

1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;

3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu;

4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika);

2) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

3) on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);

4) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

5) väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;

6) seostab muusikapala selle autoritega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside, lisaks tervetaktipaus, tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides, tunneb taktiviipamise skeeme;

3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides;

4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes; oskab laulda Jo-astmerida, teab alumisi astmeid D, R, S, ja abijooni; tunneb 7 käemärki;

5) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:

meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana;

koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor;

muusikapala, salm, refrään, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng;

rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat;

laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, volt.

Keila kooli süvaklassi õpilane osaleb kooli, Keila linna ja maakondlikel muusikaüritustel ja kontsertidel esineja ja kuulajana.

Õppekäigud

Õpilane:

1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

3. klass

Nädalas 2 ainetundi, õppeaastas 70 ainetundi.

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;

2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);4. laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

5)laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Mu koduke” (A. Kiis),

„Tiliseb, tiliseb aisakell” (L. Wirkhaus); lastelaulud „Lapsed, tuppa”, „Teele, teele, kurekesed”, „Kevadel” („Juba linnukesed…”), „Kevadpidu” („Elagu kõik...”).

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato’des;

2) on omandanud 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerides;

3) väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Omalooming

Õpilane:

1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;

3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;

4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);

2) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

3) eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat;

4) on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);

5) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

ta-a-a, ta-a, ta, ti-ti, ti-ri-ti-ri, tai-ri, veerandpaus, poolpaus, tervetaktpaus.

2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides;

4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;

5) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:

•meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana

• koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor

•muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng

• rütm, meloodia, tempo, kõlavärv (tämber), vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat

• märkide latern, segno, volt, tutvustamine laulurepertuaariga

Õppekäigud

Õpilane:

1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

III muusika süvaõppega klass

Nädalas 2 ainetundi + 1 lisatund, õppeaastas 105 ainetundi, + 1 ringitund (koorilaul).

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja koos klassiga;

2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;

3) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

5) lauluhääle individuaalsele arendamisele pööratakse suuremat tähelepanu;

6) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), “Aisakell (rahvalaul

Ameerikast); “Edelweiss” (R.Rodgers), “Süda tuksub” (K.A.Hermann), lastelaulud „Teele, teele, kurekesed“, „Kevadpidu“ (Elagu kõik ....), 2-3 laulu õpetaja valikul või laulupeo repertuaari mudilaskooridele.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato’des, muusikapalades;

2) on omandanud 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerides;

3) kasutab pillimängus õpitud muusikalisi teadmisi ja oskuseid.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Omalooming

Õpilane:

1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;

3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;

4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);

2) eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat;

3) eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat;

4) on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);

5) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

6) väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;

7) seostab muusikapalu selle autoritega. On tutvunud järgmiste heliloojate loomingu näidetega: M.Härma, G.Ernesaks, A.Pärt, O.Ehala, J.S.Bach, W.A.Mozart, P.Tšaikovski.

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides;

4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;

5) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:

meetrum, rütm, pulss, pulsilöök, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, lõpujoon, sidekaar,

noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana;

koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent,

orkester, helilooja, sõnade autor;

muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ooper, ballett, avamäng, eelmäng, kaasmäng, vahemäng;

meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, valjenedes, vaibudes;

laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, fermaat, volt.

Õppekäigud

Õpilane:

1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

Keila kooli süvaklassi õpilane osaleb kooli, Keila linna ja maakondlikel muusikaüritustel ja kontsertidel esineja ja kuulajana.

Muusika õppe- ja kasvatuseesmärgi II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises, liikumises;

2) laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades;

3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja musitseerib tunnis erinevates vokaal- ja pillikoosseisudes;

4) oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja tunnustab kaaslasi;

5) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule;

6) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

7) kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi;

8) julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka erinevates muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades;

9) kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust;

10) eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat;

11) leiab iseloomulikke jooni eesti ja teiste maade rahvamuusikas;

12) tunneb huvi oma kooli ja paikkonna muusikaelu ja -sündmuste vastu ning osaleb selles, mõistab laulupeo traditsiooni tähendust .

Muusika õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

4. klass

Nädalas 2, õppeaastas 70 ainetundi.

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest.

2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2

3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;

4) laulab eakohaseid ühe- ja paigutise kahehäälsusega laule ja kaanoneid ning laule;

5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Püha öö“ (F. Gruber), ”Sulle, mu kool” ning 3-4 eakohast laulu õpetaja valikul.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des ning iseseisvates palades;

2) rakendab musitseerides kuuekeelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid, seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;

3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1)tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge;

3) väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid.

Omalooming

Õpilane:

1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob tekste (regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne);

3) kasutab muusika meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;

2) kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), kooriliike (laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor); koore ja dirigente kodukohas, tuntumaid Eesti koore, teab Eesti laulupidude traditsiooni;

3) kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit;

4) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse, oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;

5) on tutvunud valikuliselt Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksa muusikatraditsioonidega ja suhtub nendesse lugupidavalt;

6) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusikalist oskussõnavara;

7) teadvustab autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);

4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g-G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;

5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides.

6) mõistab oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas: eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud; vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon; tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid); tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo

Õppekäigud

Õpilane:

1) arutleb ja avaldab arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

IV süvaõppega klass

Nädalas 2 + 1 lisatund, õppeaastas 105 ainetundi, + 1 ringitund (koorilaul).

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt;

2) on teadlik häälehoiu vajadusest; laulurepertuaar on tavaklassist nõudlikum, enamasti kahehäälne, intonatsioonile ja lauluhääle individuaalsele arendamisele pööratakse suuremat tähelepanu;

3) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega c–c2;

4) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;

5) laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

6) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Püha öö“ (F. Gruber), ”Sulle, mu kool” (R.Oja) ja 3-4 laulu õpetaja valikul; laulupeoaastatel mudilaskoori liigilaulud ja ühendkooride repertuaar;

7) osaleb kooli, Keila linna või maakonna muusikaüritustel ja kontsertidel esinejana.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des;

2) rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid c – d2; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;

3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge;

Omalooming

Õpilane:

1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) kasutab improvisatsioonides astmemudeleid;

3) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;

4) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit, 2-osalist ja 3-osalist muusikavormi;

2) kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass);

3) kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid);

4) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara;

5) on tutvunud järgmiste heliloojate loomingu näidetega: J.S.Bach, L.v.Beethoven

6) teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) teab helivältuste pikendamise võimalusi: pidekaar, punkt, fermaat;

4) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);

5) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–g2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;

6) mõistab JO- ja RA-astmerea, duur- ja moll-helilaadi ning helistike C-duur ja a-moll tähendust ning kasutab neid musitseerides;

7) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas:viiulivõti, klaviatuur, kammertoon, oktaav, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), põhiheli, kolmkõla; vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, improvisatsioon; tämber, hääleliigid (koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontratenor, tenor, bariton, bass); teab Eesti tuntud lauljaid; pilliliigid: keelpillid (poogenpillid, näppepillid), puhkpillid (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid), löökpillid (kindla helikõrgusega, kindla helikõrguseta löökpillid ehk rütmipillid), klahvpillid, eesti rahvapillid; dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo;

Õppekäigud

Õpilane:

1) osaleb kooli, linna, maakonna muusikaüritustel ja kontsertidel kuulajana;

2) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

3) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

Keila kooli süvaklassi õpilane osaleb kooli, Keila linna ja maakondlikel muusikaüritustel ja kontsertidel esineja ja kuulajana.

5. klass

Nädalas 2, aastas 70 õppetundi

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest;

2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2;

3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;

4) laulab eakohaseid ühe- ja paigutise kahehäälsusega laule ja kaanoneid ning laule;

5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Eesti lipp“ (E. Võrk), „Kas tunned maad“ (J. Berad), „Meil aiaäärne tänavas“ (eesti rahvalaul),”Sulle, mu kool” ning 3-4 eakohast laulu õpetaja valikul.

Pillimäng

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des ning iseseisvates palades;

2) rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;

3) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusikaline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi.

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge;

3) väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid.

Omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;

3) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpitulemused

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;

3) kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit;

4) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;

5) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara;

6) teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab õpitud helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);

4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;

5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides;

Õppekäigud

Õpitulemused

Õpilane:

1) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

V süvaõppega klass

Nädalas 2, aastas 70 õppetundi

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest.

2) seostab relatiivseid helikõrgusi(astmeid) absoluutsete helikõrgustega g-G2.

3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;

4) laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälsusega laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule.

5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Kas tunned maad“ (J. Berad), "Kui Kungla rahvas"(K.A.Hermann), ”Sulle, mu kool” ning 3-4 eakohast laulu õpetaja valikul.

Pillimäng

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des;

2) rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;

3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning 2- ja 3-osalist vormi;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge;

Omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;

3) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpitulemused

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;

2) kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat:hääleliike(sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), kooriliike(laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor), koore ja dirigente kodukohas, tuntumaid Eesti koore, teab Eesti laulupidude traditsiooni;

3) kuulab ning eristab instrumentaalmuusikas pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit;

4) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;

5) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusikalist oskussünavara.

6) teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab õpitud helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);

4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;

5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas:

a) absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud;

b) tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo;

Õppekäigud

Õpitulemused

Õpilane:

1) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

Keila kooli süvaklassi õpilane osaleb kooli, Keila linna ja maakondlikel muusikaüritustel ja kontsertidel esineja ja kuulajana.

6. klass

Nädalas 1, aastas 35 õppetundi

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest;

2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2;

3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;

4) laulab eakohaseid ühe- ja paigutise kahehäälsusega laule ja kaanoneid ning laule;

5) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius) „Eesti lipp“ (E. Võrk), „Kui Kungla rahvas“ (K. A. Hermann), „Mu isamaa armas“ (saksa rahvalaul), „Meil aiaäärne tänavas“ (eesti rahvalaul), „Sulle, mu kool“ (R.Oja), "Kas tunned maad"(J.Berad) ning 3-4 eakohast laulu õpetaja valikul.

Pillimäng

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des ning iseseisvates palades;

2) rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;

3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi, k.a muusikakoolis õppivad õpilased.

Muusikaline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning 2- ja 3-osalist vormi;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge;

3) väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid.

Omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;

3) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpitulemused

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;

3) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;

4) on tutvunud valikuliselt Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksa muusikatraditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt;

5) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara;

6) teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);

4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;

5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas: eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur- ja moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistiku- ehk võtmemärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud; vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon; tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid); tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo.

Õppekäigud

Õpitulemused

Õpilane:

1) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

VI süvaõppega klass

Nädalas 2, aastas 70 õppetundi

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest;

2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2;

3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;

4) laulab eakohaseid ühe- ja paigutise kahehäälsusega laule ja kaanoneid ning laule;

Pillimäng

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des ning iseseisvates palades;

2) rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;

3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi, k.a muusikakoolis õppivad õpilased.

Muusikaline liikumine

Õpitulemused

Õpilane:

1) tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning 2- ja 3-osalist vormi;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge;

3) väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid.

Omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;

3) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpitulemused

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi;

3) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;

4) on tutvunud valikuliselt Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksa muusikatraditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt;

5) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara;

6) teab ja oskab nimetada paikkonna interpreete;

7) teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

Muusikaline kirjaoskus

Õpitulemused

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);

4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;

5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d , D-h tähendust ning kasutab neid musitseerides;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas:

eeltakt, viiulivõti,klaviatuur, duur- ja moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistiku- ehk võtmemärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud;

vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon;

tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid);

tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo.

Õppekäigud

Õpitulemused

Õpilane:

1) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

Keila kooli süvaklassi õpilane osaleb kooli, Keila linna ja maakondlikel muusikaüritustel ja kontsertidel esineja ja kuulajana.

Muusika õppe- ja kasvatuseesmärgi III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus; aktsepteerib muusika erinevaid avaldusvorme;

2) laulab ühe- või mitmehäälselt rühmas olenevalt oma hääle omapärast;

3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja musitseerib tunnis erinevates vokaal- ja pillikoosseisudes;

4) mõistab ja väärtustab laulupeo sotsiaal-poliitilist olemust ning muusikahariduslikku tähendust;

5) oskab kuulata iseennast ja kaaslasi ning hindab enda ja teiste panust koos musitseerides;

6) suhtub kohustetundlikult endale võetud ülesannetesse;

7) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule;

8) kasutab noodist lauldes relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

9) rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid;

10) väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult;

11) leiab iseloomulikke jooni teiste maade rahvamuusikas ning toob eesti rahvamuusikaga võrreldes esile erinevad ja sarnased tunnused;

12) väärtustab heatasemelist muusikat elavas ja salvestatud ettekandes;

13) teab autoriõigusi ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, huvitub muusikaalasest tegevusest ja väärtustab seda ning osaleb kohalikus kultuurielus;

14) omab ülevaadet muusikaga seotud elukutsest ja võimalustest muusikat õppida;

15) kasutab muusikalistes tegevustes infotehnoloogia vahendeid.

Muusika õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

7. klass

Nädalas 1, aastas 35 õppetundi

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

2) mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasutab neid meloodiat õppides;

3) kasutab teadlikult muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes;

4) osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti;

5) laulab ea- ja teemakohaseid ühe- ja kahe-,paiguti kolmehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

6) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Kalevite kants“ (P. Veebel), „Jää vabaks, Eesti meri“ (V. Oksvort), ”Sulle, mu kool” (R. Oja) ja 3 laulu õpetaja valikul.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6-keelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinato’des ning iseseisvates palades;

2) rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus;

3) kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid;

2) väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke karaktereid.

Omalooming

Õpilane:

1) loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel.

3) loob tekste: regivärsse, laulusõnu jne;'

4) väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust;

2) eristab kõla ja kuju järgi keel-, puhk-, löök- ja klahvpille.

3) teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete, dirigente, ansambleid, orkestreid ning muusika suursündmusi;

4) tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi;

5) on tutvunud Eesti, Araabia, Juudi, Austraalia võiIidamaade muusikapärandiga ning suhtub neisse lugupidavalt;

6) arutleb muusika üle ja analüüsib seda oskussõnavara kasutades; võtab kuulda ja arvestab teiste arvamust ning põhjendab enda oma nii suuliselt kui ka kirjalikult;

7) tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis).

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab õpitud helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja laulurepertuaarist tulenevalt kaheksandik taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete

4) helikõrgustega (tähtnimed);

5) mõistab helistike C–a, G–e, F–d (repertuaarist tulenevalt D–h) tähendust ning lähtub nendest musitseerides;

6) teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt;

7) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: partituur, muusikainstrumentide nimetused; süvamuusika;

Õppekäigud

Õpilane:

1) arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusikalist oskussõnavara;

3) osaleb kooli, linna ja valla muusikaüritustel või kontsertidel kuulaja esineja või kuulajana.

VII süvaõppega klass

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni, puhta intonatsiooniga ja väljendusrikkalt ning arvestab esitatava muusikapala stiili; järgib häälehoidu häälemurdeperioodil; laulurepertuaar on tavaklassist nõudlikum, enamasti kahehäälne, intonatsioonile ja lauluhääle individuaalsele arendamisele pööratakse suuremat tähelepanu;

2) mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasutab neid laulu õppimisel;

3) kasutab teadlikult muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes;

4) osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti;

5) laulab ea- ja teemakohaseid kahe- ning kolmehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;

6) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Kalevite kants“ (P. Veebel), „Jää vabaks, Eesti meri“ (V. Oksvort), ”Sulle, mu kool” (R. Oja) ja 4-5 laulu õpetaja valikul; laulupeoaastatel laste- ja poistekoori repertuaar;

7) osaleb kooli, linna või maakonna muusikaüritustel või kontsertidel esinejana.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti ja 6-keelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinato’des ning iseseisvates palades;

2) rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus;

3) kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid;

2) väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke karaktereid.

Omalooming

Õpilane:

1) loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

3) kasutab lihtsaid meloodiaid luues relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

4) loob tekste: regivärsse, jne;

5) väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust;

2) eristab kõla ja kuju järgi keel-, puhk- ja löökpille ning pillikoosseise; teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete, dirigente, ansambleid, orkestreid;

3) teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete, dirigente, ansambleid, orkestreid ning muusika suursündmusi (sh paikkondlikke);

4) tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi;

5) on tutvunud Eesti ning valikuliselt Prantsuse ja Itaalia muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt;

6) arutleb muusika üle oskussõnavara kasutades; võtab kuulda ja arvestab teiste arvamust ning põhjendab enda oma nii suuliselt kui ka kirjalikult;

7) tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis).

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja 6/8 tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed); meloodiline moll-helilaad;

4) mõistab helistike C–a, G–e, F–d, D–h ja B-g tähendust ning lähtub nendest musitseerides ning oskab helistikke võtmemärkide järgi määrata;

5) intervallid p.5 – p.8 dominant duur- ja moll-helilaadis teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused; sümfoonia, instrumentaalkontsert; rondo, variatsioon; süvamuusika.

Õppekäigud

Õpilane:

1) arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusikalist oskussõnavara.

8. klass

Nädalas 1, aastas 35 õppetundi

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

2) mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasutab neid meloodiat õppides;

3) kasutab teadlikult muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes;

4) osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti;

5) laulab ea- ja teemakohaseid ühe- ja paiguti kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; lauldakse saatega ja a cappella

6) laulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn“ (F. Pacius), „Laul Põhjamaast“ (Ü. Vinter), „Oma laulu ei leia ma üles“ (V. Ojakäär).”Sulle, mu kool” (R. Oja) ja 3 laulu õpetaja valikul.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6-keelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinato’des ning iseseisvates palades;

2) rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus;

3) kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid;

2) väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke karaktereid

Omalooming

Õpilane:

1) loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

3) loob tekste: regivärsse, laulusõnu jne;

4) väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust;

2) eristab pop- ja rokkmuusikat;

3) eristab kõla ja kuju järgi klahvpille ning elektrofone, teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete ning muusika suursündmusi;

4) tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi;

5) on tutvunud Eesti ning valikuliselt Hispaania või Põhja- ja Ladina-Ameerika muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt;

6) arutleb muusika üle ja analüüsib seda oskussõnavara kasutades; võtab kuulda ja arvestab teiste arvamust ning põhjendab enda oma nii suuliselt kui ka kirjalikult;

7) tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis).

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja laulurepertuaarist tulenevalt kaheksandik taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed);

4) mõistab helistike C–a, G–e, F–d (repertuaarist tulenevalt D–h) tähendust ning lähtub nendest musitseerides;

5) teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt;

6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: elektrofonid, muusikainstrumentide nimetused; instrumentaalkontsert; rondo, variatsioon, pop- ja rokkmuusika;

Õppekäigud

Õpilane:

1) arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusikalist oskussõnavara.

9. klass

Nädalas 1, aastas 35 õppetundi

Õpitulemused

Laulmine

Õpilane:

2) mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasutab neid meloodiat õppides;

3) kasutab teadlikult muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes;

4) osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti;

5) laulab ea- ja teemakohaseid ühe- ja paiguti kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; lauldakse saatega ja a cappella

6) aulab peast kooliastme ühislaule: „Eesti hümn” (F. Pacius), „Mu isamaa on minu arm” (G. Ernesaks), „Jää vabaks, Eesti meri” (V. Oksvort), „Eestlane olen ja eestlaseks jään” (A. Mattiisen), „Laul Põhjamaast” (Ü. Vinter), „Saaremaa valss” (R. Valgre), „Kalevite kants” (P. Veebel), „Oma laulu ei leia ma üles” (V. Ojakäär), „Sulle, mu kool” (R. Oja) ja 3 laulu õpetaja valikul.

Pillimäng

Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6-keelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinato’des.

2) rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus;

3)kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Muusikaline liikumine

Õpilane:

1) tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid;

2) väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke karaktereid

Omalooming

Õpilane:

1) loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

2) loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;

3) loob tekste: regivärsse, laulusõnu jne;

4) väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu.

Muusika kuulamine ja muusikalugu

Õpilane:

1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust;

2) eristab pop-,rock-,džäss-, filmi- ja lavamuusikat;

3) eristab kõla ja kuju järgi keel-, puhk-, löök- ja klahvpille ning elektrofone ja pillikoosseise;

4) teab nimetada tuntud heliloojaid, interpreete, dirigente, ansambleid, orkestreid ning muusika suursündmusi (sh paikkondlikke);

5) tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi;

6) on tutvunud Eesti ning valikuliselt Prantsuse, Itaalia, Hispaania, Põhja- ja Ladina- Ameerika, Aafrika või Idamaade muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt;

7) arutleb muusika üle muusika sõnavara kasutades, võtab kuulda ja arvestab teiste arvamust ning põhjendab enda seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult;

8)tunneb autoriõigusi ja nendega kaasnevaid kohustusi intellektuaalse omandi kasutamisel (sh internetis)

Muusikaline kirjaoskus

Õpilane:

1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja laulurepertuaarist tulenevalt kaheksandik taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;

3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed);

4) mõistab helistike C–a, G–e, F–d (repertuaarist tulenevalt D–h) tähendust ning lähtub nendest musitseerides;

5) teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt;

6) mõistab oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas. elektrofonid, sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, džässorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused; ooper, operett, ballett, muusikal, sümfoonia, instrumentaalkontsert, spirituaal, gospel rondo, variatsioon; pop- ja rokkmuusika, džässmuusika, süvamuusika.

Õppekäigud

Õpilane:

1) arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;

2) kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusikalist oskussõnavara.

Page updated

Report abuse