B-võõrkeele ainekava

B-võõrkeele õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest;

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;

4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;

5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

B-võõrkeele õppeaine kirjeldus

Keila Koolis on B-võõrkeeleks vene/saksa keel ja selle õpe algab kuuendas klassis nelja nädalatunniga. B-võõrkeeleõppega taotletakse, et põhikoolilõpetaja oskaks seda A2.2 tasemel.

B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust ühiskonnas.

Võõrkeeleõpe nõuab õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt kasutatakse vajaduse korral selgituste andmiseks.

Oluline on erinevate keelte üksteist toetav ja väärtustav õpetamine, aga eriti seoste nägemine A-võõrkeelega. A-võõrkeelt õppides saadud õpikogemus ja omandatud õpioskused toetavad B-võõrkeele õppimist. Samuti arvestatakse teadmisi, mida õpilane saab õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste õppeainete kaudu.

B-võõrkeele õpetamisel järgitakse ainevaldkonna kirjelduses välja toodud põhimõtteid. Lõiming ja üldpädevuste arendamine toimub ainevaldkonna kirjelduses välja toodud viisidel.

Suhtluspädevuse ja kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks leitakse kirjasõpru ning korraldatakse õppekäike, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.

B-võõrkeeles toimub töö läbivate teemadega II kooliastmes järgmiselt:

elukestev õpe – alustatakse õpilastes huvi äratamist erinevate võõrkeelte õppimise vastu ja innustatakse neid kasutama A-võõrkeele õppimisel saadud positiivseid kogemusi ja õpioskusi;

keskkonnateema – leiab käsitlust projekttöödes teemal ’’Minu kodukoht Keila’’;

kultuuriline identiteet – käsitletakse enesetutvustuse kaudu;

teabekeskkonna ja tehnoloogia teema – õpitakse kasutama sõnaraamatut ja arvutit (infootsing, keelemängud, suhtluskeskkonnad);

tervise ja ohutuse teema – käsitletakse aine teemavaldkonda integreerimise kaudu: klassi kodukord, transpordivahendid ja koolitee;

väärtused ja kõlblus – õpitakse viisakalt tervitama, vabandama, kasutama teisi viisakusvorme;

Töö läbivate teemadega III kooliastmes:

elukestev õpe – integreeritakse aineõpetuse teemadesse: erinevad tööd, elukutsed, lemmiktegevused, isikuomadused, enda ja kaaslase iseloomu ja välimuse kirjeldamine;

keskkonnateema – säästliku tarbimise propageerimine teemakäsitluste raames (ostlemine, reisimine, taaskasutus, jne);

kultuuriline identiteet – vene / saksa keelt kõnelevate riikide igapäevaelu, kultuuri- ja vaatamisväärsustega tutvumine;

teabekeskkonna ja tehnoloogia teema – interneti ja massiteabevahendite kasutamine õppetöös, kriitilise suhtumise kujundamine infosse ja reklaami;

tervise ja ohutuse teema – käsitletakse aine teemavaldkonda integreerimise kaudu: enesetunne, tervislikud eluviisid ja toitumine, päevarežiim;

väärtused ja kõlblus – õpitakse viisakat suhtlemist nii kõnes kui kirjas (kirja, õnnitluse, kutse, teate kirjutamine; viisakas nõusoleku või keeldumise väljendamine, jne)

Mõlemas kooliastmes on oluline õppijat motiveerida ning kujundada temas positiivset hoiakut keeleõppesse. Eduelamuse saavutamiseks luuakse tundides positiivne õhkkond ja väärtustatakse õppija iga edusammu.

B-võõrkeele õppe- ja kasvatuseesmärgi II kooliastmes

II kooliastme läbimisel 6. klassi lõpetaja vene/saksa keeles:

1) saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma

lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele kultuuriruumist;

5) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

6) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas.

B-võõrkeele õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Õpitulemused 6. klassis

Kuulamisel (selge kõne puhul tuttava situatsiooniga seotud tekstides):

• tegutseb vastavalt korraldustele;

• oskab leida kuulamistekstist vajaliku faktiinfo (arv, nimi, jne);

Lugemisel:

• oskab häälega lugeda lühiteksti (teade, plakat, tekst pildiseerias, jne), osade kaupa dialoogi, luuletusi;

• oskab iseseisvalt lugeda ja aru saada lihtsatest tekstidest (kavad, postkaardid, jne) ja leida neist vajaliku faktiinfo;

• mõistab loetu põhisisu (näit: oskab loetu põhjal pildiseeriat järjestada);

• oskab lugeda ja mõistab üksikuid võõraid sõnu sisaldavaid tekste õpiku sõnastiku abil või tuletab pildi/konteksti abil tundmatute sõnade tähenduse.

Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:

Suuline suhtlus:

• kasutab õpitud fraase õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

• oskab paluda selgitusi, sh sõna tähendust;

• oskab teha ettepanekut ühistegevuseks;

• oskab väljendada emotsioone (kiitust, laitust, üllatust, kahtlust)

• oskab esitada küsimusi õpitud temaatika piires ja neile reageerida (saab hakkama lihtsa dialoogiga).

Suuline esitus:

• jutustab õpitud teemade ja sõnavara piires endast, tavapärastest tegevustest, harjumustest, kogemustest (lühikirjeldused vastavalt teemale, pildile, jne);

• oskab püsida käsitletava teema piires;

• oskab ilmekalt esitada luuletust ja kaasa laulda õpitud laulu;

Kirjutamisel:

• tunneb õpitud sõnavara õigekirja ja oskab kirjutada lühikesi etteütlusi õpitud sõnavara põhjal;

• oskab täita lihtsat küsimustikku (nimi, vanus, rahvus, aadress, jne);

• oskab kirjalikult vastata nii suuliselt kui kirjalikult esitatud küsimustele;

• oskab lõpetada lauseid ja fraase õpitud sõnavara piires;

• oskab tõlkida lihtlauseid õpitud keelematerjali ulatuses;

• oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest;

• oskab kirjutada lühikesi pildikirjeldusi kasutades vajadusel õpiku abi;

• kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.

Õppesisu

Mina ja teised. Enese ja kaaslaste tutvustus; enesetunne, välimuse kirjeldus, ühised tegevused.

Kodu ja lähiümbrus. Pereliikmed ja sugulased, pereliikmete tegevusalad; kodu asukoht.

Kodukoht Eesti. Riik, pealinn, rahvused; aastaajad ja ilm.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Lihtsamad tegevused kodus ja koolis ning nendega seonduvad esemed.

Vaba aeg. Lemmiktegevused ja eelistused.

Õppetegevus

Oluline on äratada huvi uue keele ja kultuuri vastu. Esiplaanil on kuulamis- ja rääkimisoskuse arendamine ning õigete hääldusharjumuste kujundamine. Aktiivõppemeetodeid rakendades julgustatakse õpilast kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Lugemisoskust arendadakse lihtsate tekstidega ning kirjutamisoskust mudelkirjutamisega. Kirjutamisele ja lugemisele eelneb materjali suuline omandamine. Kuulamiseks on põhiliselt adapteeritud ja õpiotstarbelised tekstid.

Õpilased kasutavad A-võõrkeele õppimisel omandatud õpioskusi ja -strateegiaid. Osaoskuste arendamisel on oluline mängulisus – kasutatakse kuuldu põhjal joonistamist või täiendamist; sobitusülesandeid; dialoogide, laulude ja luuletuste esitamist; rääkimist pildi alusel; häälega lugemist; lihtsa faktilise info leidmist tekstist; mudeli järgi kirjutamist; õpikusõnastiku kasutamist.

Õpilasi ergutatakse vastavalt oma võimetele võõrkeeleõppes aktiivselt osalema ning teadlikult ja loovalt võõrkeelt kasutama. Samuti suunatakse õpilasi oma õpioskusi arendama, oma õppimist analüüsima ja juhtima (õppimist eesmärgistama, õpistrateegiaid kujundama) ning nii ennast kui kaaslasi hindama.

Hindamine

Hinnates kasutatakse hindeid ning suulisi või kirjalikke sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused ja edusammud. Välditakse hinnete ületähtsustamist. Õpilaste jõupingutuste tunnustamisega tõstetakse õpimotivatsiooni. Välditakse võrdlust teistega ja ei rõhutata omavahelist võistlemist hinnete pärast. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.

II kooliastmes hinnatakse õppe alguses põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust, jõudes õppe edenedes kõigi osaoskuste hindamiseni. Õpitakse kasutama ka enesehindamist.

Keeleoskuse tase 6.klassi lõpus:

Väga hea taseme korral on õpilane võimeline mõnes osaoskuses täitma ka kõrgema taseme nõudeid.

B-võõrkeele õppe- ja kasvatuseesmärgi III kooliastmes

III kooliastme läbimisel põhikooli lõpetaja vene/saksa keeles:

1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga;

2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

3) mõistab õpitud temaatika piirides olulist;

4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;

5) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;

6) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada;

7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral kohandab oma õpistrateegiaid.

B-võõrkeele õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

Õpitulemused 7. klassis

Kuulamisel (selge kõne puhul tuttava situatsiooniga seotud tekstides, võib vajada kordamist, osutamist, piltlikustamist vms):

• saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidest

• mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning pöördumisi;

• oskab leida kuulamistekstist vajaliku faktiinfo (arv, nimi, jne);

Lugemisel:

• loeb lühikesi lihtsaid tekste (nt ürituste kavad, postkaardid, meilid, kuulutused, sildid, teeviidad, lühiankeedid, -küsimustikud, -teated, -sõnumid) ja leiab neist vajaliku faktiinfo

• oskab häälega lugeda lühiteksti (teade, plakat, tekst pildiseerias, jne), osade kaupa dialoogi, luuletusi;

• saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest;

• lugemise tempo on väga aeglane, teksti mõistmiseks võib vaja minna korduvat lugemist

• tekstist arusaamiseks oskab kasutada õpiku sõnastikku.

Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:

Suuline suhtlus:

• kasutab õpitud fraase õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

• oskab paluda selgitusi, sh sõna tähendust;

• kõnes võib esineda kordusi, katkestusi ja pause

• saab hakkama õpitud sõnavara ja lausemallide piires lihtsate dialoogidega; vajab vestluskaaslase abi.

Suuline esitus:

• oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust;

• oskab püsida käsitletava teema piires;

• hääldusvead võivad põhjustada arusaamatusi;

• oskab ilmekalt esitada luuletust ja kaasa laulda õpitud laulu;

Kirjutamisel:

• tunneb õpitud sõnavara õigekirja ja oskab kirjutada lühikesi etteütlusi õpitud sõnavara põhjal;

• oskab täita lihtsat küsimustikku;

• oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest;

• kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.

Õpitulemused 8. klassis

Kuulamisel (selge kõne puhul tuttava situatsiooniga seotud tekstides):

• mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite sisu, kui need on talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega ning esitatud aeglaselt ja selgelt (võib vajada kordamist ja selget hääldust);

Lugemisel:

• oskab häälega lugeda lühiteksti (teade, plakat, tekst pildiseerias, jne), osade kaupa dialoogi, luuletusi;

• oskab iseseisvalt lugeda ja aru saada lihtsatest tekstidest (kavad, postkaardid, jne) ja leida neist vajaliku faktiinfo;

• mõistab loetu põhisisu (näit: oskab loetu põhjal pildiseeriat järjestada);

• oskab lugeda ja mõistab üksikuid võõraid sõnu sisaldavaid tekste koolisõnastiku abil või tuletab pildi/konteksti abil tundmatute sõnade tähenduse.

Rääkimisel ja suhtlusetiketi järgimisel:

Suuline suhtlus:

• kasutab õpitud fraase õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;

• oskab esitada küsimusi õpitud temaatika piires ja neile reageerida (saab hakkama lihtsa dialoogiga);

• kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi konstruktsioone ning lausemalle;

• suudab alustada ja lõpetada lühivestlust, kuid ei suuda seda juhtida

Suuline esitus:

• jutustab õpitud teemade ja sõnavara piires endast, tavapärastest tegevustest, harjumustest, kogemustest (lühikirjeldused vastavalt teemale, pildile, jne);

• oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja inimesi;

• oskab püsida käsitletava teema piires;

• oskab ilmekalt esitada luuletust ja kaasa laulda õpitud laulu;

Kirjutamisel:

• tunneb õpitud sõnavara õigekirja ja oskab kirjutada lühikesi etteütlusi õpitud sõnavara põhjal;

• koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi;

• kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt postkaart, kutse); koostab lühisõnumeid;

• oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab õpiku- või sõnastikku;

• oskab kasutada sidesõnu ja, ning jt.

• kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget kirjavahemärki.

Õpitulemused põhikooli lõpus (A2.2 tase)

Kuulamisel (kui kõne on selge ja üldkeelne):

• suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot;

• saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt poes, bussis, hotellis, piletilevis);

• saab aru igapäevastest juhenditest;

• võib vajada kuuldu täpsustamist;

Lugemisel:

• loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad, ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis sisalduvast infost;

• suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel;

• saab aru juhistest, korraldustest, teadaannetest;

Rääkimisel:

Suulisel suhtlusel ja suhtlusetiketi järgimisel:

• oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest. tuleb toime lihtsa suhtlemisega olmesfääris;

• oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi;

• suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi;

• kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti; spontaanses kõnes on vigu.

Suulisel esitusel:

• kõne on arusaadav, kuigi esineb hääldusvigu ja sõnade otsimist;

• oskab lühidalt ümber jutustada loetud või kuuldud teksti, väljendades oma arvamust ja suhtumist;

• oskab kirjeldada sündmusi, oma unistusi, lootusi ja püüdlusi;

• kasutab põhisõnavara ja sagedamini esinevaid väljendeid õigesti; keerukamate lausestruktuuride kasutamisel võib esineda vigu;

Kirjutamisel:

• oskab teha kuuldust ja loetust märkmeid ning kontrollida info faktilist õigsust etteantud väidete põhjal;

• oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma kogemustest ja ümbritsevast;

• koostab lihtsaid isiklikke kirju;

• oskab kasutada sidesõnu aga, sest, et jt. rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe ortograafia, kirjavahemärgid);

• kasutab küll õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb sageli vigu grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või eksib aluse ja öeldise ühildumisel); siiski on enamasti selge, mida ta väljendada tahab.

Õppesisu

III kooliastmes jätkuvad alustatud alateemad osaoskuste arengu põhjal. Neile lisanduvad järgmised alateemad:

Mina ja teised. Huvid ja võimed, iseloom; tervis; suhted sõpradega ja lähikondsetega.

Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, kodukoha tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased kodused tööd ja tegemised, perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.

Kodukoht Eesti. Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord, tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused; elu linnas ja maal; ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses, looduskaitse.

Riigid ja nende kultuur. Õpitavat keelt kõnelevate riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad riigid; Eesti naaberriikide ja tuntumate maailmariikide nimed, rahvad ja keeled.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee; koolielu; tee küsimine ja juhatamine; hügieeni- ja toitumisharjumused ning tervislik eluviis, suhtlemine teeninduses ja arsti juures; ametid ja kutsevalik.

Vaba aeg. Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid; meediavahendid; reklaam; kultuuriline mitmekesisus.

Õppetegevus

III kooliastmes on eesmärk julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema. Õpilasi ergutatakse vastavalt oma võimetele võõrkeeleõppes aktiivselt osalema ning teadlikult ja loovalt võõrkeelt kasutama. Samuti suunatakse õpilasi oma õpioskusi arendama, oma õppimist analüüsima ja juhtima (õppimist eesmärgistama, õpistrateegiaid kujundama) ning nii ennast kui kaaslasi hindama.

Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Osaoskuste arendamiseks kasutatakse vaheldusrikkaid tegevusi: eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine; meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid); loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused, lühiülevaated); projektitööd; lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted); rolli- ja suhtlusmängud; info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).

Oluline on sõnavara avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis kasutatakse peamiselt võõrkeelt, suunatakse seda kasutama ka väljaspool tundi.

Õpilane suunatakse keeleõpet analüüsima, kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi, märkama keelekasutusvigu. Õpitakse tundma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama; väärtustama mõtteviiside mitmekesisust; avaldama arvamust ning nägema ja arvestama erinevaid seisukohti.

Hindamine

III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal trimestril saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta. Kasutatakse ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt). Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, ei teha rohkem kui 4 õppeaastas. Olulisel kohal on vigade analüüs ja enesehindamine (võiks kasutada keelmappi).

Keeleoskuse tase põhikooli lõpus:

Väga hea taseme korral on õpilane võimeline mõnes osaoskuses täitma ka kõrgema taseme nõudeid.